2-13-31985/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2014 Tartu Tsiviilasja number 2-13-31985 Tsiviilasi A.P. hagi M.P. ja M.P. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 576 eurot Hagi hind 1602 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30. detsembri 2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.P. ja M.P. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellandid (kostjad): 1. M.P. (IK: XXXX); 2. M.P. (IK: XXXX), seaduslik esindaja E.P. ; Apellantide lepinguline esindaja Armand Mark Vastustaja (hageja): A.P. (IK: XXXX), lepinguline esindaja Irina Mikson Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda tsiviilasjas nr 2-13-31985 Tartu Maakohtu 30. detsembri 2013 otsuse peale esitatud M.P. ja M.P. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus apellantidele. 2. Muuta hagihinda ja lugeda tsiviilasjas nr 2-13-31985 hagihinnaks 1602 eurot.

2 EDAEdasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD 1. M.P. ja M.P. on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30. detsembri 2013 otsuse peale, millega rahuldati A.Pja M.P. vastu elatise vähendamiseks osaliselt. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS 2. Ringkonnakohus leiab, et M.P. ja M.P. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 3. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus hagihinna määranud valesti ja ringkonnakohus peab vajalikuks seda TsMS § 137 lg 11 alusel muuta. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas A.P. 9. augustil 2013 Tartu Maakohtusse hagiavalduse elatise vähendamise nõudega. A.P. soovis vähendada M.P. le makstavat elatist 39 euro võrra ning M.P. le makstavat elatist samuti 39 euro võrra (139 – 100 = 39). TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Maakohus on TsMS § 129 lg 2 ja § 134 lg 1 alusel õigesti määranud esialgseks hagi hinnaks 702 eurot. Maakohus on hagi hinna määramisel jätnud tähelepanuta, et 18. oktoobri 2013 seisukohas on A.P. esitanud alternatiivse nõude M.P. le elatise maksmise lõpetamiseks. Selle nõude on maakohus hagihinna määramisel jätnud tähelepanuta, kuigi on nimetatud nõude osas on otsuses seisukoha võtnud. Nõude hinnaks on TsMS § 129 lg 2 kohaselt 1251 eurot (9 x 139 = 1251). TsMS § 129 lg 2, § 134 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on hagihinnaks 1602 eurot (9 x 139 + 9 x 39 = 1602). 4. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesoleval juhul oli hagihind 1602 eurot, mistõttu menetleb kohus seda TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea

3 ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 5. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus on põhjendatud ja motiveeritud. 6. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 7. Apellatsioonkaebuselt oli tasumata seadusjärgne riigilõiv ning samuti puudus toimikust apellantide esindaja TsMS § 218 lg 1 p-st 2 tuleneva haridusnõude täitmist tõendav dokument. Kuna ringkonnakohtul oli ilma nimetatud puuduseid kõrvaldamata võimalik otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle, ei pidanud kohus põhjendatuks anda apellantidele täiendavat tähtaega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstina-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/