3-13-70193/25 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70193 Haldusasi G T i kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – G T Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus G T i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Rahuldada G T i määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.12.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-70193 ning saata asi tagasi halduskohtule eelmenetluse toimingute teostamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS §121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. G T (sünd XXXXXXX) esitas 05.07.2013 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 2 p 7 ja § 14 p 4 alusel. Nende sätete järgi on väljateenitud aastate pensioni õigus saada asenduskoolide, erivajadustega inimeste õppeasutuste ja haigete laste pedagoogidel olenemata vanusest, kui neil on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskoolides ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutuses. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 207 kinnitatud „Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade loetelu“ ja „Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku pedagoogilise töö staaži arvestamise kord“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 207) järgi on võimalik arvestada üldise 25-aastase pedagoogilise töö staaži hulka ka töötamise aeg väikelastekodude kasvatajana ja meditsiiniõena. 2. SKA peatas 16.10.2013 otsusega nr 427165 G. T i pensioni määramise taotluse menetlemise seoses viimase sooviga pöörduda kohtusse, et tõendada töötamist Tallinna Lastekodus kasvatajana perioodil 01.01.2002-31.05.2013, sest nimetatud fakti tuvastamiseta ei teki G. T il õigust väljateenitud aastate pensionile. Otsuses märgiti, et küsimus on käesoleval juhul mitte töötamise perioodi tuvastamises, mida saaks SKA tunnistajate ütluste põhjal ise tuvastada,

3-13-70193 2(4) vaid väljateenitud aastate pensionile õiguse tekkimise aluseks oleva juriidilise fakti tuvastamises, milleks SKA-l pädevust pole. 3. G T esitas 13.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Tööraamatu kannetest ja Tallinna Lastekodu tõendist nähtuvalt töötas kaebaja Tallinna Lastekodus järgmiselt: perioodidel 01.08.1977 - 31.12.1985 ja 01.01.1991 - 31.03.1994 meditsiiniõena, perioodidel 01.01.1986 - 31.12.1990 ja 01.04.1994 - 31.12.2001 kasvatajana ning perioodil 01.01.2002 - 31.05.2013 sotsiaaltöötajana. Kuigi viimatinimetatud perioodil (01.01.2002 - 31.05.2013) oli kaebaja ametikohaks sotsiaaltöötaja, seondusid tema tööülesanded otseselt laste kasvatamisega, mistõttu soovib kaebaja tuvastada, et ajavahemikul 01.01.2002 kuni 31.05.2013 töötas ta kasvatajana ja see periood tuleb arvata pedagoogilise staaži hulka. Kuni 31.12.2001 töötaski kaebaja kasvatajana, kuid alates 01.01.2002 ametikoha nimetus muutus ilma, et sellega oleks kaasnenud olulised muudatused kaebaja tööülesannetes ja vastutusalas. Seda, et sotsiaaltöötaja puhul oli sisuliselt tegemist kasvatajaga ja laste kasvatamisega tegeleva isikuga, saab vajaduse korral tõendada ka tunnistaja (lastekodu esindaja) ütlustega. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 17.12.2013 määrusega kaebuse HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohtu hinnangul on ekslik SKA 16.10.2013 otsuses nr 427165 väljendatu, et SKA-l ei ole pädevust tunnistajate ütluste alusel väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži tuvastamiseks. Alates 01.01.2013 reguleerib pensioniõigusliku staaži tõendamist riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 281, mis sätestab m.h, et kui dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega SKA poole. RPKS § 27 lg 3 alusel on sotsiaalministri 27.12.2012 määrusega nr 59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (sotsiaalministri määrus nr 59), mille §-st 28 tuleneb samuti, et dokumentaalsete tõendite puudumisel on võimalik tuvastada pensioniõiguslikku staaži, sh väljateenitud aastate pensionistaaži, esmajärjekorras SKA-s tunnistajate ülekuulamisega. Käesoleval juhul tuleb SKA-l tunnistajate ütlustega välja selgitada, kas kaebaja poolt täidetud reaalsed tööülesanded vastavad mõnele Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 207 (VAPS § 15) kinnitatud ametikohale; pelgalt kaebaja ametinimetusest lähtumine ei ole õigusaktide eesmärgiga kooskõlas. Seega on pensioniõigusliku staaži, sh väljateenitud aastate pensionistaaži, tuvastamine tunnistajate ütluste alusel antud SKA pädevusse ning kaebajal on oma õigusi võimalik tõhusamalt kaitsta SKA-s tunnistajate ülekuulamise taotluse esitamisega pooleliolevas haldusmenetluses. Kui SKA poolt pensioni määramise haldusmenetluses tehtav otsus on kaebaja suhtes negatiivne, saab ta selle otsuse vaidlustada halduskohtus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. G T palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 17.12.2013 määrus ja võtta kaebus halduskohtu menetlusse. VAPS, RPKS ja nende seaduste rakendusaktid annavad SKA-le õiguse töötamise perioodi ehk staaži arvestamiseks dokumentatsiooni ja tunnistajate ütluste alusel, kuid ei näe SKA-le ette võimalust võrdsustada väljateenitud aastate pensionile õigust andvad ametikohad nende ametikohtadega, mis ei ole Vabariigi Valitsuse määruses nr 207 nimetatud. Selline haldusorgani õigus ei saa olla tuletatav, vaid peab olema õigusaktis otseselt kirjas, mida praegusel juhul ei ole. Sotsiaalministri määruse nr 59 § 29 sätestab otseselt, et pensionitaotlejal on õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, ning kaebaja on seda õigust käesoleval juhul ka kasutanud.

3-13-70193 3(4) SKA otsusest nähtub, et sotsiaaltöötaja ametikohal kasvatajana töötamise fakti tuvastamiseta ei teki kaebajal õigust väljateenitud aastate pensionile, mis omakorda tähendab SKA poolt kaebaja pensioni määramise taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemist, mille vaidlustamiseks tuleb kaebajal kohtusse pöörduda. Menetlusökonoomika põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus kaebaja suunatakse SKA-se, kui on juba ette teada, et SKA tema taotlust ei rahulda. Sotsiaalkindlustusamet jäi kirjalikus vastuses oma 16.10.2013 otsuses nr 427165 avaldatud seisukoha juurde, et väljateenitud aastate pensionistaaži (s.o käesoleval juhul VAPS alusel pensioni määramiseks nõutava pedagoogilise staaži) tuvastamine tunnistajate ütluste alusel SKA pädevusse ei kuulu. RPKS § 27 järgi jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staa- žiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998, ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999. RPKS § 28 loetleb, milliste tegevuste aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka. Halduskohtu viidatud RPKS § 281 lg 2 räägibki pensioniõigusliku staaži tõendamisest ja säte on seega rakendatav üksnes §-s 28 loetletud tegevuste osas. Sama tuleneb sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 §-st 28, mis reguleerib pensioniõigusliku staaži tõendamist tunnistajate ütluste alusel SKA-s. Seega kehtivatest normidest tuleneb, et SKA pädevuses on dokumentide puudumisel arvestada pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütluste alusel, kuid üldja eripedagoogilise staaži kindlakstegemiseks ehk juriidilise fakti, s.o tegeliku töö sisu ja tööülesannete tuvastamiseks tunnistajate ütluste alusel puudub SKA-l pädevus. G. T i pensionistaaž, s.h pensioniõiguslik staaž on dokumentaalselt tõendatud, kuid ta soovib pedagoogilise staaži kindlakstegemiseks tuvastada tegelikku töösisu sotsiaaltöötaja ametikohal töötamise ajal. Kuna kaebusest saab järeldada, et sisuliselt soovib kaebaja vaidlustada ebaõiget tööle vormistamist (tegi kasvataja tööd, kuid lastekodu majanduslikest huvidest ja efektiivsema töökorralduse vajadusest lähtuvalt vormistati sotsiaaltöötajaks), siis on tegelikult tegemist töövaidlusega, mille kaebaja peab lahendama Tallinna Lastekoduga, kus ta töötab ka praegu. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 207 on kinnitatud asutused ja ametikohad, millel töötamine annab õiguse pedagoogi väljateenitud aastate pensionile ning nii SKA-l kui ka kohtul puudub õigus nimekirjade laiendamiseks ja isiku tööle vormistamise muutmiseks pensionile õigust andva juriidilise fakti tuvastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtu seisukoht, et kaebaja saab tõhusamalt kaitsta oma õigusi SKA-s ja et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, on ekslik. SKA on vastuses määruskaebusele õigesti märkinud, et pensioniõigust reguleerivatest normidest tuleneb SKA-le pädevus dokumentide puudumisel arvestada pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütluste alusel. Käesoleval juhul on säilinud kõik G. T i Tallinna Lastekodus (Tallinna Linna Lastekodu, Tallinna Väikelastekodu) erinevatel töökohtadel töötamist tõendavad dokumendid. Seega kaebaja pensioniõiguslik staaž on dokumentaalselt tõendatud ja selle arvestamiseks tunnistajate ütluste alusel puudub vajadus. SKA lähtub pensionistaaži määramisel ainult dokumentidest ning RKPS §-st 281 ega sotsiaalministri määruse nr 59 §-st 28 ei tulene, et SKA-l on endal õigus tunnistajate ütlustega tuvastada väljateenitud aastate pensioni määramise aluseks olevaid juriidilisi fakte (s.o et töötamist näitavatel dokumentidel on töökoha nimetus ebaõige ja tegelik töö sisu vastas väljateenitud aastate pensionile õigust andvale töökoha nimetusele). Viidatud norme tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et vastav õigus ja pädevus on halduskohtul, sest vastupidisele seisukohale asumisel jääksid pensionitaotleja õigused kaitseta olukorras, kus dokumentide vormistamisel tehti viga või oli vormistus muul põhjusel ebatäpne. Ringkonnakohus ei jaga ka SKA arvamust, et tegemist on töövaidlusega, mille peaks kaebaja lahendama Tallinna Lastekoduga. Asja materjalide juurde võetud Tallinna Lastekodu 31.05.2013 tõendist saab järeldada, et ümberkorraldused ja ametikoha nimetused määrati Tallinna Linnavolikogu otsusega, mitte ei otsustanud selle üle lastekodu ise.

3-13-70193 4(4) Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebuse HKMS § 45 lg 2 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamine on ebaõige ning halduskohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi esimese astme kohtule eelmenetluse toimingute tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman