Legislator Case Law & Legislation
3-13-1754/21 AI generated

3-13-1754/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-13-1754/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

21.08.2013 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2−3) Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt pöördus määruskaebuse esitaja 28.05.2013 Tartu Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega summas 1000 eurot seoses sellega, et temalt võeti ära sussid (mitte määruskaebuse esitaja omad), ta sai karistada ning pidi rohkem kui aasta aega külmadel kivipõrandatel oma sokke kulutama ja jalgu külmetama. Tartu Vangla palus määruskaebuse esitajal taotluse tagasi võtta ja määruskaebuse esitaja oli sellega nõus tingimusel, et vangla muretseb talle töö. Hiljem sai määruskaebuse esitaja aga teada, et ta on ikkagi mittetöötavate inimeste nimekirjas. Määruskaebuse esitaja hinnangul vangla pettis teda. Sussid väljastati talle alles siis, kui ta esitas kahjutasunõude. See aga ei heasta tema poolt kantud karistust. 26.08.2013 kohtusse saabunud täiendusest (tl 8−8 pöördel) nähtuvalt taotleb määruskaebuse esitaja Tartu Vanglalt 1000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Määruskaebuse esitaja märgib, et on kahju hüvitamise taotluse vanglale esitanud, kuid võttis selle tagasi, sest vangla lubas talle muretseda töö. Kuna määruskaebuse esitajale ei ole ikka tööd võimaldatud, soovib ta kahjutasu väljamaksmist.

Legislator headnote

AI generated

3-13-1754/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Vastuses Tartu Halduskohtu päringule (tl 12) selgitab Tartu Vangla, et määruskaebuse esitaja on 29.05.2013 esitanud Tartu Vanglale taotluse temale tekitatud 1000 euro suuruse kahju hüvitamiseks, kuid võttis taotluse 21.07.2013 tagasi (tl 13−13 pöördel). Taotluse tagasivõtmisega lõppes kahju hüvitamise taotluse menetlus haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 2 alusel ning selle osas otsust ei tehtud.

Keywords

AI generated
vat fraud investigation value added tax liability AHV contributions changed financial circumstances financial hardship visas, asylum, immigration, etc
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHT U M ÄÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1754 Haldusasi Veljo Ahase (Ahas) kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.08.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Veljo Ahase määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Veljo Ahas Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.08.2013. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlused Tartu Vanglalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks ning kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 21.08.2013 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2−3) Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt pöördus määruskaebuse esitaja 28.05.2013 Tartu Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega summas 1000 eurot seoses sellega, et temalt võeti ära sussid (mitte määruskaebuse esitaja omad), ta sai karistada ning pidi rohkem kui aasta aega külmadel kivipõrandatel oma sokke kulutama ja jalgu külmetama. Tartu Vangla palus määruskaebuse esitajal taotluse tagasi võtta ja määruskaebuse esitaja oli sellega nõus tingimusel, et vangla muretseb talle töö. Hiljem sai määruskaebuse esitaja aga teada, et ta on ikkagi mittetöötavate inimeste nimekirjas. Määruskaebuse esitaja hinnangul vangla pettis teda. Sussid väljastati talle alles siis, kui ta esitas kahjutasunõude. See aga ei heasta tema poolt kantud karistust. 26.08.2013 kohtusse saabunud täiendusest (tl 8−8 pöördel) nähtuvalt taotleb määruskaebuse esitaja Tartu Vanglalt 1000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Määruskaebuse esitaja märgib, et on kahju hüvitamise taotluse vanglale esitanud, kuid võttis selle tagasi, sest vangla lubas talle muretseda töö. Kuna määruskaebuse esitajale ei ole ikka tööd võimaldatud, soovib ta kahjutasu väljamaksmist.

2. Vastuses Tartu Halduskohtu päringule (tl 12) selgitab Tartu Vangla, et määruskaebuse esitaja on 29.05.2013 esitanud Tartu Vanglale taotluse temale tekitatud 1000 euro suuruse kahju hüvitamiseks, kuid võttis taotluse 21.07.2013 tagasi (tl 13−13 pöördel). Taotluse tagasivõtmisega lõppes kahju hüvitamise taotluse menetlus haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 2 alusel ning selle osas otsust ei tehtud.

3. Tartu Halduskohus tagastas 29.08.2013. a määrusega kaebuse selle esitajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus tuvastas, et määruskaebuse esitaja 29.05.2013. a kahjunõudele on peale kirjutatud, et see on tagasi võetud 21.07.2013 ning määruskaebuse esitaja on seda oma allkirjaga kinnitanud. Ka määruskaebuse esitaja ise märgib, et võttis kahju hüvitamise taotluse tagasi, sest soovis saada vanglalt tööd. Seega ei ole määruskaebuse esitaja läbinud kohtueelset menetlust ning tal on võimalik pöörduda vangla poole ja taotleda menetluse uuendamist oma kahjunõude osas, kui ta soovib seda siiski asjaolude muutumise tõttu (vangla ei ole talle siiski tööd võimaldanud) esitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 05.09.2013 saabus kohtule määruskaebus (tl 18-19) Tartu Halduskohtu 29.08.2013. a määrusele, milles määruskaebuse esitaja ei nõustu tema kaebuse tagastamisega halduskohtu poolt. Määruskaebuse esitaja märgib, et kahju hüvitamise taotluse tagasivõtmine toimus suusõnaliselt ning mingit haldusakti selle kohta ei tehtud. Määruskaebuse esitaja sõnul on vangla 2012. aastal sooritatud toimingutega tema õigusi rikkunud ning 2012. aastal on esitanud ta vanglale ka taotlused seoses temalt võõraste sisejalanõude äravõtmisega. Määruskaebuse esitaja palub kohtul tema taotlustele antud vastused vanglalt välja nõuda. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et teda karistati 2012. aasta maikuus 3-päevase kartserikaristusega, mille ta kandis ära novembris. Määruskaebuse esitaja nõuab kohtult, et Tartu Vangla annaks tema 29.05.2013. a kahju hüvitamise taotlusele vastuse. Tema sõnul on tal kohtueelne menetlus läbitud, Tartu Vangla on teda taotlusest loobuma pannes toime pannud pettuse ning halduskohus on tema õigusi rikkunud. Määruskaebuse esitaja märgib, et soovib kohtuistungit.

5. Vastustaja palub 27.09.2013 kohtule edastatud vastuses määruskaebusele (tl 35) jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja on ise kinnitanud, et võttis oma 29.05.2013. a kahju hüvitamise taotluse tagasi. Tõele ei vasta määruskaebuse esitaja väide, et tagasivõtmine toimus suuliselt. Määruskaebuse esitaja on omakäeliselt taotlusele kirjutanud, et võtab taotluse tagasi ning seda oma allkirjaga kinnitanud. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud vanglalt tema taotluste ning nendele antud vastuste väljanõudmist ega nõudnud, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tema 29.05.2013. a kahju hüvitamise taotlusele vastama, siis ei saa määruskaebuse esitaja neid taotlusi esitada ka määruskaebuses ning need tuleb jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust määruskaebuse väide, et vangla on määruskaebuse esitajat kahju hüvitamise taotlusest loobuma pannes petnud. 29.05.2013 vanglas registreeritud kahju hüvitamise taotlusest (tl 13−13 pöördel) nähtub selgelt, et määruskaebuse esitaja on taotluse tagasi võtnud ning seda oma allkirjaga kinnitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis oleksid takistanud määruskaebuse esitajal esitamast vanglale tema kahjunõude läbivaatamise uuendamise taotlust, kui tal see soov oli. Olukorras, kus määruskaebuse esitaja ei astu ise vajalikke käike, et kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbida, ei saa lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet ka täidetuks. Seega ei muuda üksnes määruskaebuse esitaja väited, et vangla ei pidanud kinni oma lubadusest võimaldada talle tööd, kohtueelselt esitatud kahjunõude menetluse poolelijäämist õigusvastaseks.

8. Tartu Halduskohus on määruskaebemenetluses kindlaks teinud, et pärast halduskohtu poolt vaidlustatud määruse tegemist on määruskaebuse esitaja 26.09.2013 pöördunud vangla poole samadel asjaoludel uue kahju hüvitamise taotlusega (tl 40−40 pöördel). Kohtute infosüsteemist nähtub, et määruskaebuse esitaja on esitanud halduskohtule uue kaebuse haldusasjas nr 3-13-2403, milles on kohus lugenud kohtueelse menetluse nõude täidetuks just määruskaebuse esitaja 26.09.2013. a taotluse esitamise ja selle lahendamisega vangla poolt. Seega on määruskaebuse esitaja kaebus seoses temalt sisejalanõude äravõtmisega käesoleval ajal halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-13-2403) ning määruskaebuse esitaja õigused on seeläbi kaitstud.

9. Kohus ei pea vajalikuks käesoleva määruskaebuse menetluse raames nõuda vanglalt välja määruskaebuses nimetatud 2012. aastal vanglale esitatud taotlusi ning nendele antud vastuseid. Käesolevas määruses eelnevalt selgitatu tõttu ei saa nende täiendavate tõendite väljanõudmine omada tähtsust määruskaebuse lahendamisel ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Lisaks on määruskaebuse esitaja määruskaebuses avaldanud soovi kohtuistungi korraldamiseks. Tulenevalt HKMS § 210 lg-st 4 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul igasugune vajadus määruskaebuse lahendamisel menetlusosaliste suuliseks ülekuulamiseks, tuleb ka määruskaebuse esitaja istungi korraldamise taotlus jätta rahuldamata.

10. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti tagastanud määruskaebuse esitajale tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Agu Timmi Tiina Pappel Madis Ernits