3-13-1520/89 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1520 Otsuse kuupäev

14. veebruar 2014 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Suuremäe Karjäär OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja – Haaslava vald, esindaja advokaat Robert Sarv Kolmas isik – Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu Kaasatud haldusorganid – Keskkonnaamet; Maa-amet, esindaja Marili Lehtmets

Kohtuasi Suuremäe Karjäär OÜ kaebus Haaslava Vallavalitsuse 11. märtsi 2013 korralduse nr 31 tühistamiseks osas, millega jäeti muutmata loodava Metsa kinnistu maasihtotstarve mäetööstusmaaks, ning tühistatud osas uue korralduse tegemiseks kohustamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

15. jaanuar 2014 Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Haaslava Vallavalitsuse 11. märtsi 2013 korraldus nr 31 osas, millega määrati moodustatud Metsa katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa ja jäeti sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks.

3. Kohustada Haaslava Vallavalitsust Riigimetsa Majandamise Keskuse 02.07.2012 taotluse nr 3- 1.1/1034 suhtes uue otsuse tegemiseks.

4. Välja mõista Haaslava vallalt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks 964 eurot menetluskulu.

5. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 17. märtsini 2014. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Suuremäe Karjäär OÜ-le on väljastatud Keskkonnaameti poolt 09.02.2012 maavara kaevandamise luba nr L.MK/321441 (tl 5-6) kehtivusajaga 13.02.2012-13.02.2017 liiva ja kruusa kaevandamiseks Haaslava vallas Paluküla-Möldripalu liivamaardlal asuvas Paluküla II liivakarjääris uuele mäeeraldisele kaevandamise keskmise aastamääraga 62 000 m3. Täiendava tingimuse kohaselt peab katastriüksuse 18502:005:0042 karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks olema mäetööstusmaa.

Karjäärialuse maa (Kastre metskond 59) valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon on Suuremäe Karjäär OÜ-le kehtivusajaga 02.09.2012 väljastanud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/319191 Paluküla-Möldripalu II uuringuruumi geoloogiliseks uuringuks.

2. 15.03.2012 esitas Suuremäe Karjäär OÜ Maa-ametile taotluse Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamiseks ja rendile andmiseks. Maa-amet palus 21.03.2012 kirjaga nr 6.1- 1/3220 RMK-l korraldada Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamine ja jagamisel moodustava rendileantavale katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramine ning üleandmine Maa-ametile.

3. RMK taotles 02.07.2012 kirjas 3-1.1/1034 Haaslava Vallavalitsuselt Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamist ning jagamisel moodustatavale Paluküla II liivakaarjääri alale jäävale katastriüksusele sihtotstarbeks mäetööstusmaa määramist.

4. Haaslava Vallavalitsuse 11.03.3013 korraldusega nr 31 (tl 8) jagati Palukülas asuv Eesti Vabariigile kuuluv Kastre Metskond 59 katastriüksus kaheks iseseisvaks katastriüksuseks vastavalt jagamise plaanile ja toimikule: Kastre metskond 59 pindalaga 48,49 ha sihtotstarve maatulundusmaa (011;M) ja Metsa pindalaga 8,91 ha sihtostarve maatulundusmaa (011;M).

5.Maa-ameti 15.04.2013 kirjaga nr 6.1-1/4654 (tl 9) teavitati Suuremäe Karjäär OÜ-d, et Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korraldusega nr 31 otsustati jagada Kastre metskond

59 katastriüksus kaheks, kuid jätta senine maasihtotstarve muutmata, määrates Paluküla II liivakarjääri alale jäävale katastriüksusele sihtotstarbeks maatulundusmaa. Maa-amet teatas Suuremäe Karjäär OÜ-le kirjas lisaks, et on teinud 05.04.2013 järelepäringu Haaslava Vallavalitsusele, milles palus selgitada, miks ei ole jagamisel moodustatavale Metsa katastriüksusele sihtotstarbe määramisel arvestatud kehtiva kaevandamisloa olemasoluga. (tl 9)

6. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 15.05.2013 Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korralduse nr 31 vaidlustamiseks vaide (tl 10). Haaslava Vallavalitsuse 13.06.2013 vastuskirjas vaidele nr 17-2.2/328-1 (tl 11) leitakse, et menetlustoimingute käigus ei ole rikutud menetlusosalise (RMK) õigusi ning et RMK-le on antud võimalus arvamuse avaldamiseks, mida viimane ei ole teinud.

7. 15.07.2013 esitas Suuremäe Karjäär OÜ kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse ja selle täpsustuse kohaselt taotleb kaebaja Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korralduse nr 31 tühistamist osas, millega jäeti muutmata loodava Metsa kinnistu maasihtotstarve mäetööstusmaaks, ning tühistatud osas uue otsuse tegemiseks kohustamist.

8. Tartu Halduskohtu 31.07.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaasati menetlusse kolmanda isikuna Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu ning haldusorganitena arvamuse andmiseks Keskkonnaamet ja Maa-amet.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

8. Kaebaja leiab, et teda oleks tulnud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 11 lg 1 p-st 3 ja 40 lg-st 2 tulenevalt menetlusse kaasata ning anda võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

9. Vastustaja ei ole välistanud võimalust üldplaneeringu muutmiseks. Vastustaja (28.05.2010 kirjas sisalduv) viide otsusele nr 19 (tl 12) ei ole asjakohane, kuivõrd tegemist on kahe täiesti eraldiseisva menetlusega – geoloogilise uuringuloa menetlus ja kaevandusloa menetlus on kaks iseseisvat, teineteisest sõltumatut menetlust. Kohalik omavalitsus on andnud kaevandusloamenetluses oma nõusoleku kaevandamisloa väljastamiseks HMS § 16 lg 2 mõttes.

10. Kaebaja leiab, et vastustaja on maasihtotstarbe määramise menetluses tema õigusi rikkunud. Kaebajale on väljastatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul kaevandusluba ning sellega seoses on tekkinud kaebajal põhjendatud ootus loa alusel tegutsemiseks. Kaebaja ei saa oma õigusi realiseerida enne, kui karjäärialusele maale on määratud mäetööstusmaa sihtotstarve. Õigusriigi printsiibist tulenev õiguspärase ootuse põhimõte nõuab, et avalik võim kasutaks oma volitusi ja pädevust teatud aja jooksul selliselt, et õiguspäraselt loodud situatsioonid ja suhted ei saaks kahjustada viisil, mida mõistlik inimene ei saa ette näha.

Vastustaja vastuväited

11. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebusest ei nähtu konkreetset kaebajale kuuluvat subjektiivset õigust, mida vaidlustatud korraldus rikub. Kaebus on esitatud Metsa katastriüksuse maaomaniku huvides, kuid kaebajal puudub õigus kaebust maaomaniku huvides esitada. Vaidlustatud korraldus ei riku mitte ühtegi kaebaja subjektiivset õigust. Kaebus ei ole esitatud kaebajale kuuluva subjektiivse õiguse kaitseks.

Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmist on taotlenud Eesti Vabariik (RMK kaudu) ning vaidlustatud korralduses on vastustaja nimetatud taotluse lahendanud. Kaebaja pidigi pöörduma riigi kui maaomaniku poole katastriüksuste moodustamiseks ja sihtotstarbe muutmiseks.

Kohalik omavalitsus saab määrata või muuta kinnisasja (või ka katastriüksuse) sihtotstarbe ainult omaniku taotluse alusel. Sihtotstarbe muutmata jätmine saab rikkuda vaid kinnisasja omaniku huve, mitte aga kaebaja huve. Vaidlustatud korraldust oleks saanud vaidlustada Eesti Vabariik kui kinnisasja omanik.

12. Kaevandamisloa kõrvaltingimuse kohaselt peab loa omanik omama maaomaniku luba maa kasutamiseks. Kaevandamisloaga saab anda kaebajale õiguse vaid kaevandada, kaevandamiseks vajalikke muid eeldusi kaevandamisluba ei täida. Kaevandamisloa väljastamine ei tähenda eo ipso katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega nõustumist või katastriüksuse sihtotstarbe muutmist. Katastriüksuste sihtotstarvete määramine on kohaliku elu küsimus, mille otsustamise ainupädevus kuulub kohalikule omavalitsusele.

13. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kaevandamisloa andmise menetluses seisukoha kirjalikult esitamata jätnud kohalik omavalitsus nõustub seeläbi automaatselt ka vastava katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega ja kaotab pädevuse otsustada kohaliku elu küsimusi. Antud seisukoht ei põhine ühelgi õigusnormil ega kohtupraktikal. Liiati tähendaks see PS § 154 lg-ga 1 tagatud õiguse kaotamist mitteolulise menetlusvea tõttu.

14. Kaevandamisloa väljastamine riigi poolt ei saa luua kaebajale õiguspärast ootust, et ta saabki kaevandama hakata, sest vastasel korral saaks riik sekkuda kohaliku elu küsimuste otsustamisse.

15. Haaslava Vallavolikogu on varasemas, s.o 28. mai 2010. a kirjas nr 19, selgelt kirjalikus vormis väljendanud, et ta ei nõustu Kastre metskonna maatükil (kinnistu, mis hõlmab Metsa katastriüksust) maavarade kaevandamisega, sest vastavalt valla üldplaneeringule asub nimetatud katastriüksus säilitatava metsamaa ja rohevõrgustiku aladel. Olgugi et õiguslikult on tegu kahe erineva haldusmenetlusega (st geoloogilise uuringu loa väljastamine ja kaevandamisloa väljastamine), on vastustaja ja vallavolikogu väljendatud seisukoht olnud ammendavalt ja üheselt arusaadavalt kõigile teada alates 2010. a maikuust.

16. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine toimub kaevandamisloa andmisest eraldiseisvas menetluses. Seega ei saa võrdsustada seisukoha andmata jätmist katastriüksuse sihtotstarbe muutmise nõusolekuga.

Vastustaja on korralduses ära toonud kõik asjakohased õigusnormid ning viited avalikult kättesaadavatele dokumentidele (nt üldplaneeringule), millest vastustaja on korralduse andmisel lähtunud. Sihtotstarve on jäetud muutmata, kuna see ei oleks kooskõlas valla üldplaneeringuga. Haldusakti andmisel võib viidata muudele dokumentidele. Vastustaja tehtud otsuseid saab kontrollida vastavatest alusdokumentidest, see tähendab, et põhjendamiskohustust pole rikutud.

Kaasatud haldusorgani Keskkonnaameti arvamus

17. Keskkonnaamet on oma 06.03.2012 kirjaga nr 10-5/12/16370-11 vastustajale edastanud seoses kaebajale väljastatud maavara kaevandamise loaga nr L.MK/321441 selgituse nii maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisest kui loa väljastamisest (tl 58-60). Keskkonnaamet jääb viidatud kirjas toodud seisukohtade juurde.

Eelnimetatud kirjas esitas Keskkonnaamet järgmised selgitused ja seisukohad:

Haaslava Vallavalitsus ei ole Suuremäe Karjäär OÜ kaevandamisloa taotluse menetluse ajal edastanud Keskkonnaametile mitte ühtegi kirjalikku arvamust kaevandamisloa taotluse ega edastatud eelnõude kohta. Haaslava Vallavolikogu ei ole teinud mitte ühtegi otsust Suuremäe Karjäär OÜ kaevandamisloa taotlusmaterjalide ja Keskkonnaameti otsuste eelnõude kohta lähtuvalt MaaPS § 28 lg-st 3. Haaslava Vallavavolikogu 28.05.2010 otsus nr 19 on tehtud geoloogilise uuringu loa taotluse (Paluküla-Möldripalu II uuringuruumis) ja geoloogilise uuringu loa eelnõu kohta lähtuvalt MaaPS § 14 lg-st 2.

HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, st et mitte ainult Keskkonnaamet ei ole kohustatud igakordselt olulise tähtsusega asjaolusid välja selgitama, vaid see kohustus on ka arvamust andval haldusorganil. Seega on ka kohalikul omavalitsusel ülesanne enne arvamuse andmist rakendada uurimispõhimõtet lähtuvalt esitatud dokumentidest.

Keskkonnaametil ei olnud võimalik Haaslava Vallavolikogu 28.05.2010 otsuse nr 19 punktis 2 toodud arvamust, mis on antud geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses, võimalik käsitleda siduva arvamusena maavara kaevandamise loa taotluse menetluses.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine on seotud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega ning selle määramine on kohaliku elu küsimus. Keskkonnaamet ei saa kohustada kohaliku omavalitsust muutmise toimingut tegema, kuid saab kohustada loa omanikku enne tegevuse alustamist vastavaid toiminguid tegema. Seda on ka käesoleval juhul tehtud.

18. Keskkonnaamet märgib täiendavalt, et kuigi geoloogilise uuringu loa andmisest (ja selle väljastamiseks kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest) ei teki isikul veel õiguspärast ootust, et kohalik omavalitsus nõustub ka kaevandamisloa väljaandmisega, oleks kohalikul omavalitsusel järgnevas kaevandamisloa menetluses väga keeruline põhjendada kohaliku kogukonna huvide oluliselt teistsugust sisustamist, kui faktiline olukord ei ole vahepeal märkimisväärselt muutunud. Seetõttu eeldab kohaliku kogukonna huvidega igakülgne arvestamine, et volikogu hindaks uuringuloa taotluse menetluse raames ka tulevase kaevandamise võimalikke perspektiive. Olukorras, kus maavara geoloogilise uuringu loa taotlemise kaugem eesmärk on saada hiljem kaevandamisluba maavara kaevandamiseks, on senises kohtupraktikas asjakohaseks peetud kohaliku omavalitsuse poolt uuringuloa väljastamisele nõusoleku mitteandmist põhjendada muu hulgas sellega, et tulevane maavara kaevandamine (s.o kohaliku omavalitsuse poolt selleks nõusoleku andmine) oleks kohaliku kogukonna huvisid arvestades samas piirkonnas välistatud, ning uuringuloale nõusoleku andmist olukorras, kus on ette teada, et kaevandamisloale nõusolekut ei anta, ei saaks pidada tõhusaks ja ökonoomseks haldusmenetluseks (Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 otsus nr 3-10-571).

Kaasatud organi Maaameti arvamus

19. Maa-amet nõustub kaebajaga, et Haaslava Vallavalitsuse viide 28.05.2010 otsusele nr

19 ei ole asjakohane, kuivõrd tegemist on kahe täiesti eraldiseisva menetlusega. Haaslava Vallavolikogu 28.05.2010 otsus võeti vastu üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlemise menetluse käigus, mistõttu ei saa kõnealust otsust käsitleda kaevandamisloa menetluses arvamuse andmisena.

20. Kohalikul omavalitsusel on kaevandamisloa menetluse käigus võimalik väljendada oma mittenõustumist, mis on aluseks kaevandamisloa andmisest keeldumiseks. Seega ainuvõimalik aeg, millal kohalik omavalitsus kaevandamisloa eelnõuga mittenõustumist väljendada saab, on talle selleks määratud tähtaeg. Haaslava Vallavolikogu ega Vallavalitsus nimetatud tähtaja jooksul arvamust ei avaldanud, seega loeti vastavalt HMS §

16 lõikele 2 kaevandamisloa eelnõu tingimusteta kooskõlastatuks ning väljastati kaebajale kaevandamisluba. Haaslava Vallavalitsus ei ole kõnealust kaevandamisluba vaidlustanud.

21. Maakatastriseaduse (edaspidi MKatS) § 2 punkt 9 sätestab katastriüksuse sihtotstarbe mõiste, milleks on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve määrab, millisel eesmärgil saab ja tuleb katastriüksust kasutada. MKatS-i § 18 lõikes 3 sätestatud volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsus 23. oktoobri 2008 määrusega nr 155 vastu võtnud “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra” (edaspidi kord), mille § 1 lõike 2 kohaselt määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsus MKatS §-s 18 sätestatud alustel. Korra § 2 lõige 1 sätestab, et kohalik omavalitsus määrab või muudab sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel.

Eeltoodust tuleneb, et katastriüksuse sihtotstarbe määramise või muutmise õigus kuulub kohaliku omavalitsuse ainupädevusse. Seega peab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe muutmise taotluse olemasolul või õigusaktidest tuleneva vajaduse korral sihtotstarbe määramiseks või muutmiseks ka otsuse tegema. Korra § 2 lõike 2 kohaselt tuleb katastriüksusele määrata korras nimetatud sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. Korra § 6 punkti 11 kohaselt määratakse mäetööstusmaa sihtotstarve maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatavale maale, sh mäeeraldisele ja seda teenindavale maale ning mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maale. MaaPS § 2 punkt 11 sätestab, et mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa ning sama sätte punkti 12 kohaselt on mäeeraldise teenindusmaa kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud territoorium mäeeraldise kohal või ümber. Järelikult, kui kaevandamisluba on konkreetse maaüksuse osas välja antud, on tegemist mäeeraldise ja seda teenindava maaga, mille sihtotstarve saab korra kohaselt olla vaid mäetööstusmaa. Kuna mäeeraldis määratakse kindlaks kaevandamisloaga, siis mäetööstusmaa sihtotstarbe määramise eelduseks on nimetatud dokumentide olemasolu. Seega on kaevandamisloa olemasolu eelduseks ja aluseks mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisel. Maa-ameti hinnangul on jagamisel moodustatavale Metsa katastriüksusele maatulundusmaa sihtotstarbe määramine vastuolus kehtiva korraga, kuna mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale ei saa korra kohaselt määrata maatulundusmaa sihtotstarvet.

Kuivõrd kehtiva õiguse kohaselt saab mäeeraldise maa-ala sihtotstarbeks olla vaid mäetööstusmaa, on Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korralduse nr 31 punkt 1.2 vastuolus kehtiva korraga. Eeltoodut arvestades on Maa-ameti hinnangul Suuremäe Karjäär OÜ kaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kaebaja täiendavad seisukohad

22. Vastavalt HMS § 11 lg 1 p-le 3 on haldusmenetluse osaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Kaebaja saab kaevandamisloast tulenevat kaevandamisõigust realiseerida üksnes juhul, kui maa sihtotstarve muudetakse mäetööstusmaa sihtotstarbeks. Järelikult on Suuremäe Karjäär OÜ HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes puudutatud isikuks, kes oleks tulnud menetlusse kaasata.

22. Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt peab isikul olema võimalus end kaitsta kui on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (3-3-1-15-01).

Kuna Suuremäe Karjäär OÜ oleks pidanud olema kaasatud maasihtotstarbe muutmise menetlusse ning kuna nimetatud haldusakt otseselt puudutab tema võimalust realiseerida kaevandamisloast tulenevat kaevandamisõigust, on ka Suuremäe Karjääril põhjendatud õigus esitada kaebus halduskohtusse Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 a otsuse nr 31 motivatsiooni kontrollimiseks.

23. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja väitega, nagu Haaslava vallavolikogu poolt tehtud otsust ei tohiks vallavalitsus muuta, kui vallavalitsusele on antud vallavolikogu poolt hilisem volitus vastavate otsuste tegemiseks. Lisaks olid Keskkonnaameti poolt esitatud kirjad adresseeritud nii Haaslava vallavolikogule kui ka vallavalitsusele, vastavalt sellele, kelle pädevusse nimetatud otsuse tegemine kuulus.

Vastustaja esitatud seisukoha kohaselt on tegemist rohevõrgustiku alaga ning ala paikneb väärtuslikul metsamaal. Praegu kasvab karjääri alal riigi tulundusmets, mis on raieküps – metsaregistri andmetel 70–100 aastane ( http://register.metsad.ee/avalik/ ). Vastavalt raieküpse metsa majandamise korrale teostaks Riigimetsa Majandamise Keskus nii või teisiti lähitulevikus vaidlusalusel maa-alal paari hektari kaupa lageraiet, pärast mida istutakse asemele uus mets. Paluküla II karjääri alalt liiva ja kruusa kaevandades on aktiivses kasutuses korraga samuti ainult paar hektarit, mis on ajutiselt metsamaana kasutusest väljas. Kohe, kui sellelt alalt on liiv-kruus kaevandatud, korrastatakse ala uuesti metsamaaks, st sinna istutatakse jälle mets – nagu tehakse seda ka metsa majandamisel peale lageraiet. Seega ei kaasne liiva-kruusa etapiviisilise kaevandamisega metsamaa (roheala) hävinemist. Samuti, võrreldes rohevõrgustiku alla jäävat ala, on aktiivse kaevandamise alla jääv ala proportsionaalselt väga väike ning ümbritsetud iga külje pealt metsamaast, mis tagab rohevõrgustiku toimimise. Tegemist on Paluküla-Möldripalu liivamaardla alaga, mille prognoosvaru oli arvele võetud juba enne Haaslava valla üldplaneeringu kehtestamist.

Vastustaja täiendavad seisukohad

24. Kaevandamisloa väljastamine ei tekita kaebajale õiguspärast ootust, veel vähem aga õigust nõuda kolmanda isiku omandis oleva kinnistu sihtotstarbe muutmist. Kokkulepe maaomaniku ja kaevandamisloa saanud isiku vahel on täiesti eraldiseisev õigussuhe. Kui KOV ei anna maaomanikule vajalikku nõusolekut, siis saab see rikkuda üksnes maaomaniku õigust oma maad kasutada, sh seda kolmandatele isikutele kaevandamiseks kasutusse anda.

Ühestki õigusaktist ei tulene, et kui isikule väljastatakse kaevandamisluba, tekib tal õigus nõuda KOV-lt vastava kinnistu sihtotstarbe muutmist. Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust, mida on vaidlustatud korraldusega rikutud, ega puutumust vaidlustatud korraldusega, veel vähem aga õigust nõuda kinnistu sihtotstarbe muutmist.

Eeltoodust järeldub, et isegi kui maaomanik on andnud enne KOV poole pöördumist maa teatud otstarbel teise isiku kasutusse, siis ei saa teine isik vaidlustada KOV otsust kinnistu sihtotstarbe muutmata jätmise korral.

25. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud kaasama kaebaja vaidlustatud korralduse andmise menetlusse. Kaebaja tugineb ekslikult sellele, et kui riik on juba eelnevalt kaevandamisega nõustunud, siis peab ka KOV üksus kaevandamisega läbi kinnistu sihtotstarbe muutmise nõustuma. Sellist järeldust ei võimalda teha kehtiv õigus ega kohtupraktika. Kaevandamisloa menetluses seisukoha mitteväljendamine ei saa endaga kaasa tuua olukorda, kus kohaliku omavalitsuse üksus kaotab kontrolli ja otsustuspädevuse enda territooriumi maakasutuse üle. Menetlusviga ei saa anda isikule sisulist eelist.

26. Ebaõige on Maa-ameti seisukoht, et kaevandamisloa väljastamine kohustab MaaKatS-i alusel KOV üksust kinnistu sihtotstarvet muutma. Vaidlust ei saa olla selles, et käesoleval juhul on ainupädevus Haaslava valla territooriumi maakasutuse üle vaid Haaslava vallavolikogul. Kaevandamisloa andmise menetlus ning kinnistu sihtotstarbe muutmise menetlused on üksteisest täiesti eraldiseisvad menetlused, kus ühe menetluse tulemus ei sõltu teisest.

27. Ka vaidlustatud korralduse tühistamine ei võimalda kaebajal saavutada kinnistu sihtotstarbe muutmist. Vastustaja ei ole käesoleval juhul teinud olulist menetlusviga, mis oleks mõjutanud vaidlustatud korralduse sisu.

Puudub õigusnorm või faktiline alus, mille alusel saaks vastustajat kohustada kaebaja soovitud otsustust tegema või mille tõttu peaks vastustaja kaebaja soovitud otsustuse tegema. Vastustaja on väljendanud üheselt ja arusaadavalt oma seisukohta kinnistu sihtotstarbe muutmise osas ning puuduvad põhjendused selle seisukoha muutmiseks. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et pärast 28. mai 2010. a otsust nr 19 ei ole asjaolud muutunud, mistõttu ei saanud kaebajal ega teistel isikutel tekkida õiguspärast ootust, et vastustaja muudab oma seisukohta. Olgugi et tegemist on eraldiseisvate menetlustega – nagu seda on kaevandamisloa väljastamise ja kinnistu sihtotstarbe muutmise menetlused –, pidi olema vastustaja seisukoht menetlusosalistele teada.

28. Asjakohased ei ole kaebaja viited sellele, et vastavalt MaaPS § 34 lg 1 p-le 16 on kaevandamise loa väljastamisest keeldumise aluseks kohaliku omavalitsuse mittenõustumine kaevandamise loa andmisega. Tõepoolest, kaevandamisloa andja võib keelduda antud alusel loa väljastamisest, kuid eeltoodu ei ole kuidagi seotud pärast kaevandamisloa andmist toimuva menetlusega kinnistu sihtotstarbe muutmiseks.

29. Ka KOV nõustumine kaevandamisloa väljastamiseks ei tähenda KOV automaatset nõustumust ka maakasutustingimuste muutmisega ning ekslik on KOV nõustumust seeläbi tuletada. Vastustaja on seisukohal, et (ka) menetlusvea tegemine ei või anda isikule menetluses sisulist eelist. Kaebaja taotleb hetkel kaebusega aga just seda, et lugeda vastustaja mittevastamine nõusolekuks ning muuta see automaatselt siduvaks ka kinnistu sihtotstarbe muutmisel. Menetlusvea tegemine saab kaasa tuua üksnes asja uue läbivaatamise, kindlasti mitte aga taotleja soovitud tulemust.

Kolmanda isiku Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) seisukoht

30. Riigimetsa Majandamise Keskus selgitab, et õigusaktidest tuleneva töökorralduse alusel on riigimaa kaevandamiseks rendileandjaks Maa-amet. Maapõueseaduse § 53 lõige

3 kohaselt antakse riigivõi munitsipaalomandisse kuuluv kinnisasi kaevandamisloa alusel taotlejale maavaravaru kaevandamiseks kasutada rendile andmise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise teel. Keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 20 „Maa-ameti põhimäärus“ § 5 lõike 1 punkti 14 kohaselt on Maa-ameti üheks tegevusvaldkonnaks Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade kasutamine, käsutamine ja valdamine selleks antud volituste piires. Maa-amet korraldab viidatud sätte alusel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutada andmist maavaravaru kaevandamiseks.

Maa-amet palus 21.03.2012 kirjaga nr 6.1-1/3220 RMK-l korraldada Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamine ja jagamise tulemusena tekkivatele, rendileantavatele katastriüksustele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramine ja üleandmine Maa-ametile. RMK palus oma 02.07.2012 kirjaga nr 3-1.1/1034 Haaslava Vallavalitsuselt nõusolekut katastriüksuse jagamiseks ja määrata jagamisel moodustatavale Paluküla II liivakarjääri alale jäävale katastriüksusele sihtotstarbeks mäetööstusmaa. Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korraldusega nr 31 otsustati jagada Kastre metskond 59 katastriüksus kaheks, kuid jätta senine maasihtotstarve muutmata, määrates Paluküla II liivakarjääri alale jäävale katastriüksusele sihtotstarbeks maatulundusmaa.

31. RMK nõustub käesolevas haldusasjas kohtule Maa-ameti 28.08.2013 kirjaga nr 4.1- 1/10524 esitatud selgitustega ja hinnanguga selles, et Suuremäe OÜ kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Kohtu seisukoht

32. Esmalt leiab vastustaja, et kaebajal puudub kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Arvestades teiste menetlusosaliste poolt avaldatut, on kohus seisukohal, et vastustaja seisukohaga nõustumiseks puudub alus.

33. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades et tema faktilised väited on tõendatud (HKMS § 121 lg 2 p 1). HKMS § 44 lg 1 kohaselt, kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. PS §-st 15 tulenevalt lähtub Eesti õiguskord subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üldjuhul vaid isikutel, kelle õigusi vaidlustatav õigusakt puudutab. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja puhul (Suuremäe Karjäär OÜ) on tegemist juriidilise isikuga, kelle tegevusalaks majandustegevuse registri avalike andmete kohaselt on kaevandamine {http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsireg, 12.02.2014}, siis ei saa nõustuda vastustajaga, et kaebajal puudub isiklik puutumus vaidlustatud haldusaktiga pelgalt seetõttu, et ta pole vaidlustatud haldusakti adressaadiks. Kaebeõigust lahates peab kohus siinjuures vajalikuks rõhutada, et käesoleval juhul pole tegemist teise isiku (RMK) kaitseks esitatud kaebusega, nagu saab järeldada vaideotsuses väljendatud vastustaja seisukohast (tl 11), sest vaideorgan pole vaide seisukohti sisuliselt pidanud vajalikuks käsitleda. Vaidlustatud otsus riivab lõppkokkuvõttes kaebaja subjektiivset avalikku õigust tegeleda registreeritud ettevõtlusega (kaevandamisega), kuna kaebajale väljastatud maavara kaevandamisloa lisatingimuse kohaselt peab karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks olema määratud mäetööstusmaa (tl 6), mida aga vaidlustatud korraldusega määratud ei ole. Korralduse kohaselt on katastriüksuse Metsa sihtotstarbeks maatulundusmaa (tl 8), mitte aga mäetööstusmaa, nagu näeb ette kaevandamisloa lisatingimus.

34. Kaebaja on kaebuses esmalt rõhutanud vaidlustatud haldusakti formaalset õigusvastasust motiivil, et ta jäeti õigusvastaselt kaasamata haldusmenetlusse. Kohus nõustub kaebajaga, et tema kaebeõigus käesoleva tühistamiskaebuse puhul tuleneb nn kaitsenormiteooriast, kuna vastustaja poolt väidetavalt rikutud normi eesmärgiks ei ole mitte ainult avalike huvide kaitse, vaid ka kaebaja huvide kaitsmine. Kohtu hinnangul ei saa vaidlust poolte vahel olla selles, et kaebajale kuuluva ettevõtlusvabaduse puhul on tegemist põhiõigusega, mille puhul tuleks määratleda selle isikuline ja esemeline kaitseala ning lugeda riiveks igasugune kaitsealas oleva hüve ebasoodne mõjutamine.1

Ükski menetlusosalistest ei ole vaidlustanud riigi valmisolekut vaidluse põhjustanud maa kaebajale rendile anda, kuna kõik menetlustoimingud on teostatud sel eesmärgil. Asjaolu, et vastustaja arrogantselt eitab seda tõsiasja, ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea halduse põhimõttega, millest vastustaja peaks läbiviidavates haldusmenetlustes lähtuma. Esimese astme kohtule ei ole teada kohtupraktikat keskkonnaasjades, kus rentniku (potentsiaalse) õigusi ja põhiõiguse staatuses olevat õigust kohtulikule õiguskaitsele oleks peetud ebapiisavateks kaebeõiguse tekkeks halduskohtumenetluses.

35. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on kohus seisukohal, et kaebeõiguse puudumise motiivil kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Vastustaja seisukoha ekslikkus ja heitlikkus tuleneb kohtu hinnangul muuhulgas ka asjaolust, et vastustaja ise on haldusmenetluses kaebaja vaide lugenud kaebeõiguse aspektist lubatavaks ja teinud vaide suhtes sisulise otsuse, jätmata vaiet läbi vaatamata (tl 11), mida vastustaja taotleb kohtumenetluses aga kohtult. Iseasi on küsimus, kas vaideotsuses väljendatud vastustaja seisukohtadega saab nõustuda või mitte. Kuna kaebaja ei vaidlusta vaideotsust, ei pea kohus võimalikuks eelmises lauses väljendatud märkusest põhjalikumaks vaideotsuse õiguslikuks analüüsiks kaebeõiguse aspektist.

36. Kaebaja vaidlustab vaidlustatud korralduse osaliselt, st osas, millega määrati vaidlustatud korraldusega moodustatud Metsa katastriüksusele sihtotstarbeks maatulundusmaa. Muus osas on tegemist kehtiva haldusaktiga (HMS § 60), mis on täitmiseks kohustuslik teiste isikute kõrval ka vastustajale endale.

37. Nagu juba kaebeõiguse osas osundatud, nõustub kohus kaebajaga vaidlustatud korralduse formaalsest õigusvastasusest, kuna kaebajat ei kaasatud RMK 02.07.2012 taotluse alusel algatatud haldusmenetlusse kolmanda isikuna (HMS § 11 lg 1 p 3). Kohus on seisukohal, et kaebaja puhul on tegemist haldusmenetluse nn kohustusliku menetlusosalisega, kelle menetlusosalise positsioon ei tulene mitte menetlusse kaasamisest, vaid ta on menetlusosaline menetluse algusest peale e automaatselt. Erialakirjanduses leitakse, et haldusorganil puudub valikuvõimalus nende isikute, kelle õigusi või kohustusi haldusmenetluse lõpptulemus võib puudutada, kaasamise otsustamisel.2 Kohtu hinnangul puudutab vastustaja poolt läbiviidav haldusmenetluse lõpptulemus vaieldamatult kaebaja õigusi ja kohustusi, kuna ta ei saa kaevandamisloaga saadud õigust realiseerida enne, kui tal on kinnisasja reaalne kasutamise õigus, mis sõltub aga otseselt katastriüksuse maa sihtotstarbe liigist, mida reguleeritaksegi vaidlustatud korraldusega. Subjektiivset õigust sätestavad normid võivad seaduste kõrval tuleneda ka teistest õigusaktidest, sh haldusaktidest (vt RKEKm 3-3-1-8-01 p 22). Kinnisasja kasutamise ja käsutamise õiguse saab aga riik, tegutsedes läbi selleks pädevate isikute - Maa-amet ja RMK, kaebajale üle anda maa sihtotstarbe liigi määramisel vastustaja poolt kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega.

38. Menetlusosalised ei vaidle vaidlustatud korralduse õiguspärasuse üle seonduvalt katastriüksuse Kastre Metskond 59 kaheks iseseisvaks katastriüksuseks jagamisega. Kohus on seisukohal, et katastriüksuse jagamine toob aga kaasa vaidlustatud korraldusega kaebaja

1 vt kaebeõiguse kohta täpsemalt: Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud

K. Merusk ja I. Pilving, Juura 2013, lk 178-181.

2 Vt Haldusmenetluse käsiraamat. A. Aedmaa, E. Lotman jt. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004, lk 62.

õiguste rikkumise. Nimelt maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 lg 1 kohaselt, kinnisasja omaniku soovil jagatakse kinnisasi selle olemust rikkumata kaheks või enamaks reaalosaks, kusjuures pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi. Vaidlustatud korralduse andmisel ongi korralduse kohaselt (tl 8) vastustaja tunnistanud RMK taotluse rahuldamisele kuuluvaks ja kinnisasja jagatavaks, kuna selles osas on RMK taotlus rahuldatud MaaKS § 13 lg 1 alusel. Samas on vastustaja jätnud tähelepanuta MaaKS § 13 lg 4 sätestatu, mille kohaselt, kinnisasi on jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Aktsepteerides kinnisasja jagamatuks tunnistamise aluste puudumist ja moodustades kaks katastriüksust, ei saanud vastustaja jätta rahuldamata RMK taotlust ka kinnisasja sihtotstarbe muutmiseks. Õigusvastane haldusakt rikub puudutatud isiku õigusi ja kuulub individuaalkaebuse alusel halduskohtus tühistamisele. Kohtu hinnangul on seetõttu kaebaja kui haldusmenetluse kolmanda isiku õiguste riive kasvanud üle käeolevas menetluses kaebajaks oleva isiku õiguste rikkumiseks. Osundatud sätetest tulenevalt oleks vastustaja pidanud välja selgitama asjaosaliste isikute tahte üldse kinnisasja jagamiseks, kui maa senine sihtostarve jääb muutmata või kui selle muutmine ei ole objektiivsest õigusest tulenevalt võimalik. Viimast nimetatud asjaoludest ei ole vaidlustatud korralduses nõuetekohaselt faktiliste ja õiguslike asjaoludega põhjendatud, mis on aga vastuolus HMS § 56 sätestatuga.

39. Kohtu hinnangul ei saanud vastustajale haldusmenetlust läbi viies arusaamatuks jääda RMK eesmärk vastustajale 02.07.2012 taotluse esitamisel. Taotluse eesmärgiks oli moodustatava Metsa katastriüksuse kaebajale karjäärina kasutada andmine. Taotluse osalise ja seetõttu ka eesmärgipäratu rahuldamisega läks vastustaja kohtu hinnangul vastuollu taaskord hea halduse põhimõttega, aga sedapuhku taotlust sisuliselt lahendades. Kohtu hinnangul on vastustaja taolisel tegevusel hea halduse tavaga mittekooskõlalise pahausksuse tunnused. Kohus peab aga hea halduse põhimõtte vastandiks halduse omavoli.

40.Vaidlustatud korraldusest (tl 8) saab kohus järeldada, et seonduvalt katastriüksuse sihtotstarbe määramisega on vastustaja tuginenud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „ Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ ja Haaslava valla üldplaneeringule. Esmalt peab kohus vajalikuks nentida korralduse õigusliku aluse lubamatut puudulikkust, kuna vastustaja ei ole korralduse andmisel tuginenud nimetatud õigusaktide konkreetsetele sätetele, kuna nendele ei ole korralduses viidatud. Osundatu alusel asub kohus seisukohale, et ka sel alusel on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga. Kohus saab nenditust omakorda järeldada, et kuna korraldus on vastuolus MaaKS § 13 lõigetes 1 ja 4 sätestatuga nende koostoimes, ei saanudki vastustaja tugineda tema poolt osundatud õigustloova akti ja õigusakti sätetele, sest kinnisasja jagatavaks tunnistamise ja kahe iseseisva katastriüksuse moodustamise järgselt, ei esinenud tal tegelikkuses objektiivsest õigusest tulenevat alust katastriüksusele taotletava sihtotstarbe määramata jätmiseks.

41. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „ Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ ei reguleeri RMK taotluse osalise rahuldamata jätmisega seonduvat, kuna seadus ei ole vastavat volitust Vabariigi Valitsusele delegeerinud.

42. Vastustaja viited kohaliku omavalitsuse autonoomiale on kohtu hinnangul deklaratiivset laadi ja ei saa olla aluseks kaebajat koormava haldusakti andmisele. Kohaliku omavalitsuse haldusakti õiguspärasuse üle käivas vaidluses ei vaja haldusorganile ilmselt meenutamist, et vabaduspõhiõigus koosneb kahest elemendist, s.o õiguslikust loast midagi teha või tegemata jätta ja isiku subjektiivsest õigusest riigi vastu, et riik isikut õiguse kasutamisel põhjendamatult ei takistaks. Õigust millelegi peetakse aga põhivabaduse üheks elemendiks. {http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/ ,12.02.2014}

43. Kuna kohtu hinnangul tuleb riigi mõistet käesoleva vaidluse aspektist tõlgendada laialt, st riik hõlmab siinkohal ka kohalikke omavalitsusi kui avalik-õiguslikke isikuid ehk avaliku võimu kandjaid, siis ei vastandu käesoleval juhul kaebaja ja vastustajast kohaliku omavalitsuse põhiõigused, vaid kaebaja põhiõigusest tulenevalt on tal õigus avaliku võimu tegutsemisele seaduse alusel ja kooskõlas seadusega e üldist legaliteedi maksiimi järgides. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses asjaolusid, millega kummutada kaebaja seisukohta HMS § 16 lg 2 kui õigusnormi täidetusest asjas, mistõttu ei saa lugeda RMK taotluse osalist lahendamist kooskõlaliseks haldusmenetluse ettenähtavuse põhimõttega. Kohus ei jaga vastustaja seisukohta, et kaebaja saaks väidetavast vastustaja menetlusveast mingi õigusliku eelise alusetult. Eraõigusliku juriidilise isiku (kaebaja) ja avalik-õigusliku õigusliku isiku (vastustaja) positsioonid on haldusmenetluses olemuslikult ebavõrdsed, mistõttu ei saa kaebajale teha õiguslikku etteheidet vastustaja väidetavast menetlusveast alusetult mingi eelise saamises.

44. Kohus nõustub kolmanda isiku ja kaasatud isikute käsitlusega, et vastustaja ei ole nn kohaliku omavalitsuse vetoõigust kasutanud selleks objektiivses õiguses sätestatud ajal ja korras. Vastav õigus ei saa kohtu hinnangul tuleneda ka vastustaja enda poolt kehtestatud valla üldplaneeringust. Vastustaja esindaja ei osundanud ka asja sisulisel arutamisel kohtus, milline säte üldplaneeringust või milline üldplaneeringus sätestatud põhimõte annab aluse katastriüksusele taotletud sihtotstarbe määramata jätmiseks.

45. Kohus nõustub vastustajaga, et kaevandamisloa olemasolu ei anna reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Juhul, kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada (vrdl RKHKo 3-3-1-35-13 p 19).

Käesolevas asjas ei ole vastustaja kaevandamisloa väljastamise menetluses osundanud vastuolule planeeringutega. Ta ei ole seda paraku nõuetekohaselt teinud ka vaidlusaluses haldusmenetluses. Kohus ei vastusta oma seisukohtades vastustaja laia kaalutlusõigust kesskonnaasjade otsustamisel, kuid see põhimõte ei saa õigustada vaidlustatud haldusakti nõuetekohast põhjendamata jätmist ehk diskretsiooniviga. Kohtupraktikas on valitsev seisukoht, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis (keskkonnaasjades viimati ibid p 25). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on vaidlustatud korraldusel sellised puudused, mis toovad kaasa korralduse tühistamise kaebaja poolt taotletud mahus. Haaslava valla üldplaneeringust {http://www.haaslava.ee/documents/uldplaneering.pdf, 13.02.2014} leiab küll vastustaja seisukohta toetada võivaid sätteid, kuid menetledes kohtuasja ei saa kohus (eriti) diskretsiooniotsuste puhul asuda haldusorgani rolli ja teda asendada (HKMS § 158 lg 3 viimane lause).

46. Neil asjaoludel tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada kaebaja taotletud mahus ja tühistamiskaebus rahuldada.

47. Kuna käesoleva otsuse eelmistes punktides jõudis kohus järelduseni, et vaidlustatud korraldus tuleb osaliselt tühistada, siis kuulub kaebus samal õiguslikul alusel rahuldamisele ka kohustamiskaebuse osas. Kohus ei saa küll vastustajale teha definitiivset kohustamisotsust katastriüksusele Metsa, pindalaga 8,91 ha mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks, kuid vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks (HKMS §

41 lg 3, RVastS § 6 lg 4), sest vastustaja diskretsioon ei ole käesolevas keskkonnaasjas redutseeritud nullini. Ka kohustamiskaebus tuleb seega rahuldada.

49. Kuna vastustaja lepinguline esindaja ei ole kohtumenetluses õiguslikult kummutanud kaasatud isiku Maa-ameti seisukoha õigsust, peab vastustaja asja uuel otsustamisel arvestama muuhulgas järgnevaga. MaaPS § 2 p 11 kohaselt, mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa ning p 12 kohaselt, mäeeraldise teenindusmaa on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud territoorium mäeeraldise kohal või ümber. Kaasatud isik on kohtu hinnangul õigustatult osundanud, et kui kaevandamisluba on konkreetse maaüksuse osas välja antud, on tegemist mäeeraldise ja seda teenindava maaga, mille sihtotstarve saab olla ainult mäetööstusmaa. Kaevandamisloa olemasolu on eelduseks ja aluseks mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisel, mistõttu on õiguslikult enam kui küsitav vastustaja poolt Metsa katastriüksusele maatulundusmaa sihtotstarbe määramise võimalikkus.

50. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses kaebuse rahuldamisega peab menetlusosaliste kohtukulud kandma seega vastustaja. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulu summas 964 eurot (795 (tl 126) + 169 (tl 133)) hüvitamist. Kaebaja menetluskulu nimekirja (sh täiendava) ja kuludokumentide kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulu seoses kaebuse esitamisel tasutud riigilõivuga ja lepingulise esindaja palkamisega (tl 125-135). Taotlus on kaebaja poolt esitatud kooskõlas HKMS § 109 lg 1 sätestatuga, kusjuures kaebaja lepinguline esindaja on seoses kohtuistungil osutatud õigusabi kuluga seonduva taotluse koos asjakohaste kuludokumentidega edastanud ka vastustaja lepingulisele esindajale (tl 130). Vastustaja esindaja on kohtuistungil vaidlustanud õigusabi osutamise mahu kaebaja lepingulise esindaja poolt 5 tunni ulatuses leides, et seda on palju kohtuasja materjalidega tutvumiseks (tl 124). Kohtuistungiga seonduva kaebaja menetluskulu suuruse osas vastustaja vastuväiteid kohtule esitanud ei ole.

51. Kohus on seisukohal, et HKMS § 109 lõigete 2 ja 6 kohaselt on kaebaja taotlus põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust kaebaja jaoks ning asjas osalevate menetlusosaliste ringi (vastustaja kõrval on kaasatud nii kolmas isik kui kaks kaasatud isikut) ning menetlusosaliste poolt enne kohtuistungit esitatud menetlusdokumentide mahtu, aga samuti kaebaja esindamisele kulunud aega kui ka ühe ajaühiku hinda, on kohus seisukohal, et kaebaja kantud menetluskulu puhul on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mille hüvitamata (või osaliselt hüvitamata) jätmiseks ning seega vastustajalt välja mõistmata jätmiseks puudub alus. Taolises mahus kaebajale menetluskulu tekkimine pidi vastustajale kui haldusorganile olema ettenähtav. Kuna kolmas isik ja kaasatud isikud ei ole taotlenud menetluskulu hüvitamist kehtestatud korras, jäävad kolmanda isiku ja kaasatud isikute menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik