2-13-53284/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2014.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-53284 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind Hagihind 16 830 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja advokaat XXX (e-post viktoria@jaroslavski.ee) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Istungil osalenud isikud ja Nende esindajad Istungimenetlus 30.01.2014 Hageja XXX, hageja esindaja XXX, kostja esindaja Külli Aas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista XXX elatis XXX kasuks 400 (nelisada eurot) eurot kuus alates 14.02.2014 kuni XXX töövõime taastumiseni.

Menetluskulude jaotamine Menetlusosaliste menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

2 (6) kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, hageja nõuded ja nende põhjendused XXX ja XXX abielu sõlmiti XXX. Abielust on sündinud kaks last – XXX XXX ja XXX

XXX. Alates 2013.a on poolte abielulised suhted järsult halvenenud. Kostja koos pojaga elab pidevalt Soomes ning hageja koos tütrega Eestis.

Hageja on 100% töövõimetu. Raskest tervisekahjustusest tulenevalt ei oma hageja raha ega vara, mida võiks realiseerida ning saadut elamiseks kasutada. Pärast abielu lahutamist ei suuda hageja enda ülalpidamise eest hoolitseda. Kõnealune terviseseisundist tingitud abivajadus oli hagejal olemas ka abielu lahutamise ajal.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 1870 eurot. Hageja tavapärased eluvajadused ja kulud ühes kuus on toiduraha 450 eurot; eluasemekulud (elekter, vesi, küte, haldus) 260 eurot, sidekuud (mobiil, telefon, internet, televisioon) 50 eurot; transport (bensiin

90 eurot + autokulud 50 eurot) 140 eurot; ravimid 50 eurot; hambaarst 200 eurot, garderoob (riided, jalanõud, pesu jne) 85 eurot; hügieenitarbed 55 eurot; juuksur 50 eurot; kosmeetik 30 eurot; maniküür 30 eurot; vesiaeroobika 30 eurot, massaaž 60 eurot, teraapiad, kultuuriüritused, sport, trenn, teater, kino jm 80 eurot, elatis pojale 300 eurot. Hageja on võtnud arvesse need kulud, mida ta on tavapäraselt teinud abikaasaga kooselu käigus.

Lisaks soovib hageja, et kostja osaleks hageja vältimatute esmakulude kandmisel summas 975 eurot. Nimetatud summa vastab hageja osale küttesüsteemi muutmise ning küttepuudele tehtavatest kuludest. Hageja elab oma emale kuuluvas elektriga köetavas eramus.

Oma nõude tõendamiseks esitas hageja poolte abielutõendi, püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse, hambakliiniku raviplaani ja Eesti Energia arved jaanuar 2013 - juuli 2013. Hageja sissetulekud on sotsiaaltoetus ca 53 eurot ja töövõimetuspension 270 eurot. Kostjalt on hageja saanud igakuiselt 400 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagi esitatud ulatuses ei tunnista, kuna see on ebamõistlikult suur ja põhjendamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tavapärased eluvajadused olnud sellises suurusjärgus nagu on esitatud hagiavalduses. Kostjal sellised vahendid puuduvad ning puudusid ka abielu kestel. Kostja sissetulekud, 2 500 eurot, on seotud OÜ XXX tegevusega. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist ülalpeetavat – üks elab kostjaga koos ning teisele maksab elatist 300 eurot kuus. Kostja hinnangul on hageja kuluartiklite loetelu põhiulatuses ebavajalik ning ei ole põhjendatud ega reaalne inimesele, kes on töövõimetu ja saab riiklikku toetust 323 eurot kuus. Hageja soovib elada mugavat ja luksuslikku elu teiste inimeste arvel. Hageja on kasiinosõltlane. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 400 eurot kuus, mis vastab kostja võimalustele. Hageja saadava sissetulekuga koos moodustab see kokku 723 eurot kuus, mis on kostja hinnangul mõistlik hageja igakuiste eluvajaduste katmiseks. Lisaks jätkab kostja

300 euro suuruse elatise maksmist hagejaga koos elavale poolte alaealisele lapsele.

3 (6) Kostja palub hagi jätta esitatud ulatuses rahuldamata ning teeb ettepaneku kompromisskokkuleppe sõlmimiseks 400 euro suuruse elatise hagejale tasumise osas.

Kostja esitas dokumentaalsete tõenditena enda igakuised kulud ja osaühingu bilansi.

Kohtuotsuse põhjendused Elatise väljamõistmise nõude osas otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PkS) § 16 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on abikaasad kohustatud vastastikku oma töö ja varaga perekonda ülal pidama, st tegutsema ja tegema PkS § 16 lg 2 järgi varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks, millest tulenevalt on osundatud seadusesätetest tulenevalt abikaasadel kohustus ülal pidada nii teineteist kui ka abikaasadega koos elavaid lapsi.

Kui abikaasad elavad lahus peab kumbki abikaasa andma PkS § 16 lg 3 kohaselt abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapärasaelt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 on märgitud. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. Edasi juhindub kohus PkS § 107 lg 1 sätestatust, mille järgi peab abivajava isiku abikaasa andma teisele abikaasale ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi, kuid kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist abivajava isiku sugulased ning PkS § 102 lõikest 1, mis märgib, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Tulenevalt asjaolust, et poolte abielu on lahutatud alates 31.12.2013, tuleb pärast nimetatud kuupäeva elatise väljamõistmisel juhinduda perekonnaseaduse 5. peatüki sätetest. Lahutatud abikaasade ülalpidamiskohustust reguleerib PkS § 73 lg 1, mis sätestab, et lahutatud abikaasalt saab ülalpidamist nõuda üksnes siis kui ise ei suuda oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust enda ülal pidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas. Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks PkS § 74 lg 1 kohaselt ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest abivajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal.

Kohus võib aga jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik. PkS § 74 lg 2 kohaselt peab ülalpidamist saama õigustatud abikaasa enda ülalpidamise eesmärgil võõrandama oma vara ulatuses, mis mõlema abikaasa varalist seisundit arvestades vastab õigluse ja otstarbeka majandamise põhimõtetele.

Ülalpidamist andma kohustatud abikaasa peab ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil võõrandama oma vara niisuguses ulatuses, mis mõlema endise abikaasa varalist seisundit arvestades vastab õigluse ja otstarbeka majandamise põhimõtetele. PkS § 76 lõike 1 kohaselt võib kohus vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui:

1) abielu on kestnud lühikest aega; 2) õigustatud isik on süüdi kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku enda või tema

4 (6) lähikondse vastu; 3) ülalpidamisvajadus on tekkinud õigustatud isiku ebamõistliku käitumise tõttu; 4) õigustatud isik on enne abielu lahutamist pikema aja jooksul jämedalt rikkunud oma kohustust perekonna ülalpidamisele kaasa aidata; 5) selleks on muu kaalukas põhjus. Sama paragrahvi lõige sätestab, et kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja abielu lahutati Harju Maakohtu 21.11.2013 otsusega tsiviilasjas 2-13-41169. Kohtuotsus jõustus 31.12.2013. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja terviseseisund ja töövõimetus oli olemas juba poolte abielu kestel.

Kohus asub seisukohale, et tulenevalt abikaasade PkS § 16 lg-st 2 tulenevast kohustusest teineteist ülal pidada ning pärast eraldi elama asumist sama paragrahvi 3. lõike kohaselt pidi kumbki abikaasa andma abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel ning, et pärast abielu lahutamist on lahutatud abikaasal teiselt abikaasalt elatist õigus nõuda PkS §

73 lg 1 kohaselt üksnes siis, kui ta ise ei suuda oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust enda ülal pidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, esinevad käesoleval juhul alused kostjalt elatise väljamõistmiseks hageja kasuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine PkS §-s 76 sätestatud aluseid kostja oma lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest vabastamiseks. Vaidlus on kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja põhjendatud igakuiste kulutuste osas arvestades asjaoluga, et lahutatud abikaasal on teiselt abikaasalt õigus elatist saada tavapärasest abivajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal.

Kohus peab põhjendatud XXX igakuisteks kulutusteks: - toiduraha kuni 200 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et tervislikust seisundist tulenevalt vajaks ta erimenüüd või peaks tarbima tavalisest oluliselt kallimaid toitaineid. Kohus asub seisukohale, et 200 euro eest kuus on võimalik toituda tervislikult ja osta endale nii liha, kala, mahla, puuvilju, juurvilju ning isegi maiustusi. - eluasemekulud kuni 120 eurot. Hageja on kohtule esitanud tõendid üksnes elektri tarbimise kohta keskmiselt 73 eurot kuus (hageja osa). Tõendamata on kulutused veetarbimise osas. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud eramu halduskulusid. Kohus leiab, et vajadus täiendavaate küttekulude arvestamiseks on põhjendamata, kuna hageja on hagis märkinud, et eramut, milles hageja elab köetakse elektriga. Kohus leiab, et 120 euroga on hõlmatud hageja eluasemekulud, sh veetarbimine, prügivedu jne.

5 (6) - sidekulud kuni 30 eurot. Hageja ei ole tõendanud tavapärasest suuremaid kulutusi sideteenustele. - transport kuni 20 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid transpordikulude kandmise kohta. Kohtule jääb selgusetuks, kas hageja kasutab liiklemiseks isiklikku sõiduvahendit või tasub teenuse osutajale. Hageja elukoht on Tallinnas ning ühistranspordi kasutamine on tasuta. Hageja ei ole tõendanud, et vajab liikumiseks eriotstarbelist sõidukit. - ravimid kuni 20 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid igakuiselt ravimitele tehtavate kulutuste kohta.

Arvestades asjaoluga, et suur osa pidevalt tarbitavate ravimite hinnast kompenseeritakse haigekassa poolt, kuid lisaks nendele on aegajalt vaja osta ka vitamiine või käsimüügiravimeid erinevate külmetushaiguste ja/või viirushaiguste raviks, on 20 eurot piisav ravimite ostmiseks kuus. - hambaarst 10 eurot. Hageja on kohtule esitanud raviplaani ja kalkulatsiooni hambaravi maksumuse kohta. Eelnimetatule on lisatud 23.07.2013 väljastatud arve raviplaani koostamise ja haige uurimise eest tasumiseks summas 43 eurot. Samas ei ole hageja esitanud kohtule ühtki tõendit ega maksedokumenti, mis kinnitaks hageja poolt raviplaani järgimist ja teenuse kasutamist ning selle eest tasumist.

Hambaravi arve ei tõenda, et teenuse osutamise eest väljastatud arve on esitatud hagejale, kuna sellelt ei nähtu arve saaja rekvisiidid ega teenuse saaja andmed. Profülaktikaks on põhjendatud hambaarstil käimine kaks korda aastas maksumusega ca 60 eurot kord. Aastas 120 eurot ning kuude lõikes seega 10 eurot. - garderoob kuni 60 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kulutada garderoobikaupadele igakuiselt 85 eurot ning hageja ei ole sellise vajaduse olemasolu ka tõendanud. Hageja näol on tegemist täiskasvanud inimesega, mistõttu puudub vajadus pidevalt uute riiete ja jalanõude ostmiseks ning iga-aastaselt garderoobi välja vahetamiseks. - hügieenitarbed kuni 10 eurot.

Hageja ei ole esitanud tõendeid tavapärasest suuremale hügieenitarvete vajadusele. Kohus on seisukohal, et 10 euro eest kuus on võimalik osta igapäevaseid hügieenitarbeid (seep, šampoon, dušigeel jne) ning igapäevast kosmeetikat (kreemid, huulepulk vmt). Kohus leiab, et kostjalt ei saa eeldada hagejale kallihinnaliste luksuslike kosmeetikatarvete ostmise kompenseerimist. - juuksur, kosmeetik, maniküür, massaaž kuni 20 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja märgitud kulud iluprotseduuridele on ülepaisutatud ning hageja ei ole esitanud tõendeid igakuiste iluprotseduuride tarbimise vajaduse kohta.

Hageja ei ole tõendanud vajadust meditsiinilise maniküüri järele, mistõttu neid kulutusi ei saa kohus pidada hageja vajalikeks igapäevasteks kulutusteks ega arvestada elatise väljamõistmisel kostjalt. - sport, kino teater, kultuuriüritused kuni 20 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud, et ta käiks mõnes spordiklubis vesiaeroobikas või muus trennis. Näitusel, teatris või kinos käimiseks piisab 20 eurost kuus. - Elatis poolte ühisele pojale XXXei kuulu hageja igakuiste vajaduste hulka. Eeltoodu alusel on hageja igakuised põhjendatud kulud ca 510 eurot kuus.

Hageja taotlus kohustada kostjat tasuma hageja esmavajaduste katteks 975 eurot on kohtu hinnangul põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

Tulenevalt eeltoodust ning arvestades asjaolu, et hageja sissetulekuks käesoleval ajal on tema töövõimetuspension 270 eurot kuus ning sotsiaaltoetus ca 53 eurot kuus, samuti seda, et kostjal on võimalus hagejat toetada ning ta on seda 400 euro ulatuses kuus ka teinud, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks summas 400 eurot kuus alates

6 (6) 14.02.2014, s.o käesoleva lahendi tegemisest kuni hageja töövõimekuse taastumiseni. Hageja igakuiste kulutuste suuremas ulatuses kostja kanda jätmist ei pea kohus põhjendatuks, kuna kostja maksab täiendavalt elatist poolte tütrele ning kostja täielikul ülalpidamisel on ka poolte ühine poeg.

Menetluskulude jaotamine Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Kuna kostjal oli käesolevas kohtuvaidluses lepinguline esindaja, kandis ta kohtuväliseid menetluskulusid. Hagejat esindav advokaat oli määratud riigi õigusabi korras. Kuivõrd kohus rahuldab hagi üksnes osaliselt, peab kohus õiglaseks jätta kummagi poole menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on hagi hinnaks käesolevas asjas 16 830 (9 x 1 870) eurot

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik