3-13-1281/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1281 Haldusasi Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Matvejevi apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Matvejev Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Tagastada apellatsioonkaebus kaebajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 12.06.2013 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot seoses tema kokkupaigutamisega samas kohtuasjas süüdistatava isikuga.

2. Tartu Halduskohus jättis 04.11.2013. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuses on otsuse edasikaebamise korra kohta märgitud muuhulgas järgmist: „Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 04. detsembril 2013.“

3. 10.12.2013 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 04.11.2013. a otsuse peale. Ümbrikult nähtuvalt on apellatsioonkaebus vanglateenistusele kohtule edastamiseks üle antud 08.12.2013, so 4 päeva pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja palub apellatsioonkaebuses võtta tema apellatsioonkaebus menetlusse hilinemisega. Kaebaja sõnul ei olnud tal aega apellatsiooni kirjutada, kuna apellatsioonitähtaja jooksul kestis tal 10 päeva kohtus kriminaalasja arutamine ning vangla leidis talle tööd 9−10 tundi päevas, millest ta keelduda ei saanud. Ringkonnakohus tõlgendas eelnimetatud kaebaja taotlust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena ning palus esitada vastustajal taotluse osas kohtule oma seisukohad.

4. Vastustaja palub tähtaja ennistamise taotluse osas kohtule esitatud seisukohas jätta kaebaja taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata, apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ning see kaebajale tagastada. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja poolt apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolud aluseks apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Ebatäpne on kaebaja väide, nagu oleks tal kümnel päeval toimunud kohtuistungid. Kaebaja sai kriminaalasja arutamisega asjas nr 1-10-15779 olla seotud kõige rohkem viiel, mitte aga kümnel päeval apellatsioonitähtaja kestel, nagu väidab kaebaja. Ka kaebaja väide, justkui oleks ta olnud sunnitud vanglas igapäevaselt 9−10 tundi töötama, on ebatäpne. Nähtuvalt Viru Vangla inspektor-kontaktisiku õiendist, varieeruvad kaebaja töötunnid päevas apellatsioonitähtaja kestel 0,5-st tunnist kuni 5,3 tunnini päevas. Vaid apellatsioonitähtaja kahel viimasel päeval oli kaebaja töötundide arv 9,2. Seega oli kaebajal kogu apellatsioonitähtaja kestel piisavalt tööst üle jäävat aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, sh ka neil päevadel, kui kaebaja ei olnud seotud oma kriminaalasja arutamisega. Lisaks märgib vastustaja, et sellise apellatsioonkaebuse, kus kaebaja on kirjeldanud üksnes pärast kohtuotsust toimunud intsidente ega ole sisuliselt põhjendanud, milles kaebaja näeb halduskohtu rikkumist otsuse tegemisel, saab isik kirjutada ka pärast tööd või viibides politseiasutuses arestimajas. Samuti oleks kaebaja saanud esitada apellatsioonitähtaja jooksul kaebuse ning vajadusel täiendada põhjendusi ning seisukohti menetluse kestel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.

6. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § lg-st tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Antud juhul oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 04.11.2013. a otsusele 04.12.2013. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poolt 08.12.2013 vanglateenistusele üle antud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu nimetatud otsuse peale on esitatud hilinenult, so 4 päeva pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Tulenevalt (HKMS) § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise sama seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Apellatsioonkaebuse hilinenult esitamise põhjused on kaebaja ära toonud apellatsioonkaebuses ning palunud võtta apellatsioonkaebus menetlusse hilinemisega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja selline taotlus tõlgendatav tähtaja ennistamise taotlusena. Kuna taotlus on esitatud 4 päeva pärast väidetavate apellatsioonkaebuse esitamist takistavate asjaolude äralangemist, on kaebaja pidanud kinni HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud tähtajast tähtaja ennistamise taotlemiseks ning tema taotlus tuleb lugeda nõuetekohaseks.

7. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-65-09). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.01.2007. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).

8. Tartu Halduskohtu 04.11.2013. a otsuses, mida kaebaja soovib ringkonnakohtus vaidlustada, on selgelt märgitud tähtaeg, mille jooksul saab kohtuotsust vaidlustada ning esile on toodud ka viimane kuupäev, millal saab apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Kuna otsuses oli märgitud apellatsioonitähtaja lõpu kindel kuupäev, ei kohaldu ringkonnakohtu hinnangul antud juhul Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2010. a lahendis haldusasjas 3-3-1-17-10 esitatud seisukohad, millest tulenevalt on kinnipeetavate kui erilise isikute grupi puhul teatud juhtudel apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud. Kaebajale nähtus antud juhul halduskohtu otsusest selgelt, mis aja jooksul tuli tal apellatsioonkaebus kohtule edastada ning ükski asjaolu ei viita sellele, et ta oleks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise osas olnud teistsugusel arusaamal. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebajal oli võimalus esitada tähtaegselt ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse lühem versioon, milles ta oleks saanud esitada üksnes apellatsioonkaebuse taotluse ning võimaluse korral lühidalt apellatsioonkaebuse põhjendused. Oma põhjendusi ja seisukohti oleks ta saanud hiljem täiendada kas pärast ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebuse käiguta jätmist või pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse kestel. Selline apellatsioonkaebuse hilisem täiendamine on võimalik tulenevalt HKMS § 183 lausest 2, mille kohaselt võivad menetlusosalised pärast apellatsioonitähtaja möödumist esitada täiendavaid seisukohti ja põhjendusi.

9. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et apellatsioonkaebuse hilinenult esitamine oli tingitud sellest, et ta oli apellatsioonitähtaja kestel paljudel päevadel seotud kriminaalasja arutamisega ning tal olid pikad tööpäevad. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud nimetatud asjaolud välistada apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist kohtule. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimusid kriminaalasjas nr 1-10-15779 kohtuistungid 11.11.2013−15.11.2013, so viiel päeval, ning pikemad kui 9-tunnised tööpäevad olid kaebajal üksnes kahel päeval apellatsioonitähtaja kestel. Eelneva põhjal ei saa asuda seisukohale, et kaebajal ei olnud apellatsioonitähtaja jooksul piisavalt vaba aega, et koostada kohtule apellatsioonkaebus, milles ta oleks ajapuuduse korral saanud jätta märkimata põhjalikud põhjendused ning esitada lühidalt üksnes enda konkreetsed seisukohad ja taotlused, andes sel viisil kohtule teada enda apellatsioonkaebuse esitamise soovist. Seega ei esinenud kaebajal kohtu hinnangul objektiivseid takistusi apellatsioonitähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamiseks ning tema tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

10. HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Kuna ringkonnakohus jätab käesoleva määrusega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata, tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel kaebajale tagastada. Tulenevalt HKMS § 187 lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits