2-13-24518/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-13-24518

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Tsiviilasi X X hagi X X vastu hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks ning X X hagi X X vastu elatise saamiseks Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2014, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.09.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

750 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 X X (isikukood XXXXXX), lepinguline esindaja Kerli Kaasik Hageja 2 X X (isikukood XXXXXX), seaduslik esindaja X X , riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina-Mare Hiob Kostja X X (isikukood XXXXXX), lepinguline esindaja Talvi Järvi RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.09.2013 otsus edasikaevatud osas muutmata ja X X apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta hagejate menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses (välja arvatud kulud riigi õigusabile) X X kanda.

3. Parandada viga maakohtu otsuses ja lugeda õigeks kohtuotsuse resolutsiooni punkt viis järgmises sõnastuses: „5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: X X on kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma X X kontole nr XXXXXX AS-s Swedbank iga jooksva kuu 10 kuupäevaks (selgitusse märkida „elatis“). Kohtuotsuse punktis 3 välja mõistetud elatise 102,40 eurot on X X kohustatud üle kandma X X eelpoolnimetatud kontole lisaks igakuisele jooksvale elatisele.“

4. Tagastada X X järgmised tõendid: 28.02.2013 e-kiri kohtule; e-kiri 02.septembrist ja 05.septembrist 2013, K. K. vastus 06.septembrist; e-kirjavahetus 03.-05.09.2013; T.Järvi ja R.Peensalu kirjavahetus kohtuotsuse saatmise teemal 30.09.-03.10.2013; konto väljavõte; laevapiletid Tallinn-Helsinki liinil ja toidu ostmist laevareisil kajastavad tõendid, samuti muuseumipileti ostu Soomes kajastav tõend, bussipilet Tallinn-Tartu liinil.

2(8) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hagejad esitasid 21.05.2013 kohtule hagi X X vastu: X X kostjaga ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üle andmiseks X X suhtes, 16.03.2011 kohtuotsuse tsiviilasja nr 2-10-46414 tühistamiseks ning X X kostjalt elatise saamiseks. Maakohus keeldus menetlusse võtmast X X hagi X X vastu elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt elatise määra muutmiseks.

X X palus anda talle ainuotsustusõigus X X igakordse viibimiskoha määramiseks (sh elukoha üle), samuti ainuotsustusõigus kooli valiku ja tervise eest hoolitsemisega seotud asjaolude suhtes.

X X palus kostjalt välja mõista elatis alates 05.05.2013 kuni 21.05.2013 (so 16 päeva eest) tagasiulatuvalt ühekordse maksena 102,40 eurot ja alates 21.05.2013 igakuine elatis summas 192 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kui see ületab

192 eurot, kuni X X täisealiseks saamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui X X jätkab täisealisena põhi-ja keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

Kostja vastuväited Kostja nõustus tasuma elatist alates septembrist 2013. Kostja soov oli, et laps oleks veetnud pea kogu suve tema või siis tema vanemate juures ning asuks ema juurde elama alles septembris. Kostja on panustanud lapse ülalpidamisse juba küll ega peaks lisaks kaasa antud asjadele topelt maksma. Kostja nõustus, et ainuotsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha üle) jääb X X . X X peab kostjat teavitama jooksvalt kolimisest või elukoha muutusest.

Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas X X hagi ja andis X X ainuotsustusõiguse X X igakordse viibimiskoha (sh elukoha) määramiseks, samuti kooli valiku ja tervise eest hoolitsemisega seotud asjaolude suhtes. Maakohus rahuldas X X hagi ja mõistis X X tütre X X kasuks välja tagasiulatuvalt alates 05.05.2013 kuni 21.05.2013 elatise ühekordse maksena 102,40 eurot ning alates 21.05.2013 igakuise elatise summas 192 eurot kuni X X täisealiseks saamiseni 02.11.2022. Kohus sidus välja mõistetud elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammääraga juhindudes PKS § 101 lg-st 1. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses (va kulud riigi õigusabile) X X kanda.

Pooltel puudus vaidlus selle üle, et alates 05.05.2013 elab X X oma ema X X juures. 09.06.2013 õhtust kuni 13.06.2013 viibis laps oma isa juures ning 13.06.2013 kuni 01.07.2013 kostja vanemate juures ning 03.08.2013 kuni 12.08.2013 kostja või tema vanemate juures.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele X X on. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

3(8) tavalisest elulaadist lähtudes ning sama § lg 2 kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisena (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§

101 lg 1). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Pooltel puudus vaidlus elatise suuruse üle. Vaidlus oli selles, mis ajast on kostja kohustatud elatist maksma. Hageja soovis elatist alates 05.05.2013, kostja nõustus maksma alates 01.09.2013. Lapse ema on maist 2013 lisaks eluasemele, toidule jms tavapärastele kuludele teinud lisakulusid lapsel meelelahutusele, mööblile, voodiriietele, koolitarvetele, riietele, jalanõudele kokku summas 1317,34 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kohta alates 05.05.2013.

Kuna kohus tuvastas, et 05.05.2013 elab laps ema juures, laps on olnud ema ülalpidamisel, kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, kuulub kostjalt lapse kasuks väljamõistmisele elatis tagasiulatuvalt alates 05.05.2013 kuni 21.05.2013 (so 16 päeva eest) ühekordse maksena summas 102,40 eurot ja alates 21.05. 2013 (so hagiavalduse esitamisest) igakuine elatis 192 eurot kuus.

PKS § 116 lg-st 1 ja § 214 lg-st 1 tulenevalt on laste vanematel laste suhtes ühine hooldusõigus. Vastavalt PKS § 137 lg-le 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 119 kohaselt kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

Lapse ema X X palus anda talle ainuotsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha) määramiseks, samuti kooli valiku ja tervise eest hoolitsemisega seotud asjaolude suhtes. Kostja on nõustunud, et ainuotsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha üle) jääb lapse emale, kuid X X peab kostjat teavitama jooksvalt kolimisest või elukoha muutumisest. Eestkosteasutused ja lapsele riigi poolt määratud esindaja toetasid lapse ema ettepanekut. Kohus leidis, et lapse ema taotlus on põhjendatud.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus X X palub tühistada maakohtu otsus osas, millega X X mõisteti välja X X kasuks elatis alates 05.05.21013 kuni 31.08.2013 ning osas ning jäeti menetluskulud täies ulatuses X X kanda. X X palub jätta kulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta X X kanda

Antud kohtumenetluse alustamine on olnud X X poolt pahatahtlik. Kostja on kasvatanud last üksi 4 aastat. Hagi esitamise ajaks 21.05.2013 oli laps olnud ema juures vaid 16 päeva. Enne hagi esitamist ei suvatsenud X X kordagi pöörduda lapse isa poole elatise maksmise teemal.

28.08.2013 saatis kostja esindaja kohtusse ja hagejate esindajale kirja, milles teavitas, et nii kostjal kui tema esindajal ei ole võimalik osaleda 04.09.2013 kohtuistungil. Samuti, et tal ei ole seoses tööja elukoha vahetusega võimalik alates 28.08.2013 kella 16.30-st enam teadmata aja jooksul ligi pääseda e-toimikule ega dokumente digitaalselt allkirjastada ning palus kohut talle edastada teated emailile. 02.09.2013 esitas hagejate esindaja digitaalselt allkirjastatud vastuse koos rohkete lisadega. Kuivõrd kostja esindajal ei olnud võimalik seda dokumenti avada, palus kostja samal õhtul saata see uuesti tavadokumendina. 03.09.2013 saabus kohtunik Geete Lahi vastus kostja 28.08.2013 taotlusele,

4(8) kus kohus teatas, et arutab asja kohtuistungil 03.09.2013 kell 15.00. Kohtunik märkis, et kuna kostja on nõustunud asja lahendamisega kirjaliku menetluses, on võimalik kohtuistungil asi sisuliselt lahendada. Selleks ajaks ei olnud kostjale veel saabunud hagejatelt vastust Word formaadis. 06.09.2013 saabus lõpuks hagejate viimane seisukoht. Nimetatud seisukohale ei olnud kostjal enam võimalik vastu vaielda.

Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 3, kuna oma otsuses on kohus tuginenud tõenditele, mida kostjal ei olnud võimalik uurida ning asjaoludele, mille kohta kosjtal ei olnud võimalust oma arvamust avaldada. Kohus on rikkunud ka TsMS § 452 lg-t 3, kuna kohtuistungil mitteosalenud menetlusosalisele ei ole teatatud otsuse avalikult teatavakstegemise aega.

Kostja hinnangul on maakohtu otsuse resolutsioon vigane ja arusaamatu. Vastavalt PKS § 100 lg-le 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Arusaamatuks jääb kuidas peaks kalendrikuuid lugema kui maksmine algab 21.05.2013. Lisaks on otsuse resolutsiooni p 5 teises lõigus ekslikult viidatud p 3 asemel p-le 4.

Kostja leiab, et ta on õigustatud lapsele elatist maksma alles alates septembrist 2013. Kostja, saates 05.05.2013 õhtul lapse nädalaks ema juurde ei olnud ei temal ega ka lapsel mõtetki, et laps jääb sinna elama. Sama mõtet polnud ka emal. Isa soov oli kolida koos lapsega kooliaasta algusest Soome. 05.05.2013 lapse ema juurde elama jäädes, ei ole kostja loobunud lapse ülalpidamisest. Kostja on/oli teinud plaane ja kulutusi lapsele, samuti veetis laps osa suvest kostja või tema vanematega, seega on kostja lapse ülalpidamisse panustanud ega peaks seda tegema topelt.

X X väited lapsele tehtud kulutuste osas on vastuolulised. Tsiviilasjas 2-13-27224 esitas 29.05.2013 X X hagiavalduse X X vastu elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt elatise määra muutmiseks. Samas esitati hagi tagamise nõude, millega paluti kohtul reguleerida elatise maksmise kohustus selliselt, et X X puudub kohtumenetluse ajal kohustus tasuda kostja kontole elatist. 31.05.2013 määrusega jättis Harju Maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Avalduses kurtis X X , et tal ei jätku rahalisi vahendeid oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, kuid järgmisel kuul läheb ja ostab väidetavalt lapsele 389,20 eest televiisori. Vale on ka väide, et laps ei saanud isa juurest lahkudes kaasa praktiliselt mitte midagi.

Kostja nõustus elatise summaga 192 eurot kuus, kuid tegelikkuses kulub tal lapse peale siiski rohkem raha. Kuna laps elab nüüd emaga ja kostja Soomes, lapse onu Viimsis ja vanaema Tartus, siis kulub lapsega kohtumiste ja nende organiseerimiste peale päris suur raha. Isegi kui isa kohtuks lapsega vaid kord kuus, teeb see lisakulusid vähemalt 100-150 eurot.

21.05.2013 esitas X X hagiavalduse X X vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üle andmiseks lapse suhtes X X ning X X elatise saamiseks. Kohus rahuldas 30.09.2013 otsusega X X hagi X X vastu hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks ning 10.06.2013 kohtumäärusega rahuldas X X avalduse hagi tagamiseks osaliselt. Seega on hagi rahuldatud osaliselt. Lisaks on X X esitanud hagi kohtusse pahatahtlikult. Kostja on olnud algusest peale nõus maksma lapsele elatist soovitud summas. Kohus on lugenud, et kostja on võtnud hagi õigeks. Seega tuleks muuta menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks puuduvad

5(8) alused, see tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Pooltevaheline vaidlus apellatsioonimenetluses taandub küsimusele, kas kostja andis põhjust elatishagi esitamiseks, kas maakohus mõistis elatise lapsele õigesti välja ajavahemiku eest 05.05.2013-31.08.2013 ja kas maakohus jagas menetluskulud õigesti. Küsimuse all on, kas kohus on rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 3), mis tingiksid otsuse tühistamise.

I Kostja väidab, et hageja ei pöördunud tema poole elatise nõudega enne kohtusse pöördumist. Kostja seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja, et elatise väljamõistmiseks oleks hageja pidanud lihtsalt pöörduma kostja poole. Teisalt on kostja seisukohal, et ta ei pidanud alates 05.05.2013 lapsele elatist maksma. Kostja seisukoht, et elatise otsuse muutmiseni peab hageja elatist kostjale maksma sõltumata lapse faktilisest elukohast, kajastub ka varasemas kostja 10.12.2012 ekirjas (I kd, tl 185). Poolte vahel oli vaidlus, mida kohtuväliselt ega ka kohtumenetluse käigus kohtuliku kompromissiga ei olnud võimalik lahendada. Seega ei ole võimalik väita, et hageja pöördus põhjendamatult kohtu poole.

II Toimiku materjalidest saab järeldada, et alates 05.05.2013 oli lapse elukohaks tema ema elukoht. Kostja käsitlus, et hoolimata lapse viibimisest ema juures oli kostja sellega nõus alates sügisest ja varasema kohtulahendiga on lapse elukoht määratud isa juurde, ei oma tähendust. Lapse elukoht elatise väljamõistmise korral määratakse faktiliste asjaolude, so lapse tegeliku elukoha, ja mitte vanema nõusoleku või varasema kohtulahendi järgi. Oma 11.06.2013 vastuses kohtule on kostja selgitanud, et last on pidanud alates 05.05.2013 toitma ema, kostja ise on ka siiski vajalikke esemeid lapsele ostnud (I kd, tl 149). Samas ja 28.08.2013 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et kuna laps on suvel viibinud kostja või tema pensionäridest vanemate juures ajavahemikel 09.06.- 01.07.2013 ning 03.08.-12-08.2013, on ta kostja ülalpidamisel. Kostja on loetlenud üles varasemalt soetatud riideesemeid ja spordivahendeid (II kd, tl 16), mis on lapsele kaasa antud ja esemeid, mis ei ole lapsele kaasa antud (nt raamatud, mööbel, jalgratas). Nimetatust ei selgu siiski, milliseid kulutusi on kostja alates 05.05.2013- 31.08.2013 lapsele teinud. Samuti ei ole kostja selgitanud, milles seisneb kostja ülalpidamiskohustuse täitmine, kui laps on vanavanemate juures.

Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et kui laps on lühiajaliselt tema juures olnud, nad on käinud kahel korral pulmas, Vabaõhumuuseumis või kostja on ostnud talle esemeid, saab seda käsitleda kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena. Apellatsioonkaebusega on kostja esitanud tõendid lapsele kulutuste tegemise kohta. Ringkonnakohus annab nimetatud tõenditele hinnangu, kuna maakohtu menetluses puudus kostjal võimalus vastata hagejast lapse 02.09.2013 täiendavatele seisukohtadele.

Asja lahendamisel omavad tähendust tõendid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta perioodil 05.05.2013 – 31.08.2013. Kostja tõendid lapsele särgi, jope, teksade, särkide, lühikeste pükste, vöö, öösärgi, kingade, hamburgeri, aluspükste ostmise kohta pärinevad eelnevast perioodist ja ei tõenda kostja väiteid (II kd, tl 124 ja 126). Kostja tõendid Bermuda-pükste, naiste kingade ja kleidi ostmise kohta pärinevad mai kuust 2013 ja nende tõendite puhul tuleb arvestada, et kohus on arvestanud asjaoluga, et mais elas laps veel ka isaga ja vähendanud elatist. Valge pluusi osas hinnaga 12.95 eurot (II kd, tl 127) on väitnud vastustaja, et see on tema ostetud. Isegi kui eeldada apellandi väidete õigsust, ei saa pidada pluusi ostmist ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks.

VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega saab võlaõigusseaduse üldosa kohaldada lisaks võlaõigusseaduses sätestatud lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele ka muudele seaduse alusel tekkinud

6(8) kohustustele, sh perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustustele niivõrd, kuivõrd perekonnaseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna perekonnaseadus ülalpidamiskohustuse täitmist täiendavalt ei reguleeri, tuleb selles küsimuses lähtuda võlaõigusseaduse regulatsioonist. Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lg-st 3. Tulenevalt varem kehtinud PKS § 61 lg-st 1 oli vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Kehtiv PKS sellist normi otseselt ei sisalda, siiski tuleneb see PKS § 100 lg 1 ja lg 3 koostoimest, mille kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega; kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil; vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealise lapse vanavanematele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Heakskiit võib TsÜS §

68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu. Sellist heakskiitu ei ole X X lapse esindajana väljendanud. Kuivõrd hageja esindaja nõusolek sellisel viisil elatise tasumiseks puudus, ei saa arvestada kostja poolt väidetavalt tehtud kulutusega.

Isegi kui eeldada, et hageja on põhjendamatult keeldunud eelkirjeldatud heakskiidu andmisest ja kostjal oleks õigus teatud kulutused elatise osas maha arvata, on kostja väited ülalpidamiskohustuse täitmise kohta sedavõrd üldised, et nende pinnalt konkreetseid järeldusi ei ole võimalik teha. On loomulik, et ka lapsest lahus elav vanem käib lapsega kohtumistel söömas või ostab talle riideesemeid või kingitusi välisreisidelt. On loomulik, et laps saab ka süüa ja sooja toa. Eelnimetatut ei saa aga pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja nende tõttu vähendada väljamõistetud elatise suurust.

III 28.08.2013 andis kostja nõusoleku lahendada asi kirjalikus menetluses. Kuna kohus oli eelnevalt siiski määranud kohtuistungi 04.septembriks 2013, hagejad soovisid kohtuistungi toimumist, informeeris kohus menetlusosalisi oma 03.09.2013 e-kirjaga, et kohtuistung toimub. Kahetsusväärselt on kohtu kirjas kohtuistungi ajaks märgitud nii 04.09.2013 kui ka 03.09.2013 kell 15:00. Istung toimus ja kutsed olid saadetud 04.septembriks. Kui tavapärases olukorras võib sellist kohtu tegevust vaadelda menetlusõiguse normi rikkumisena (poole eksitamine kohtuistungi aja suhtes), siis käesoleval juhul see midagi ei muuda. Nimelt nähtub kostja 05.09.2013 kirjast kohtule, et ta kohtuniku kiri kostjani ei jõudnud ja kohtu eksitamisest sai kostja teada tagantjärele. Kostja ei teadnud seega ka, kas kohus tema taotluse lahendada asi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata, rahuldab või mitte.

02.09.2013 esitas X X kohtule hagejate seisukohad kostja 28.08.2013 vastusele, mille kostja on saanud kätte tema väidete kohaselt alles peale kohtuistungi toimumist. Kostja informeeris asjaolust, et tal ei ole võimalik tavapärasel viisil menetlusdokumente Soomes avada ja talle tuleks need saata ekirjaga. Nende saatmata jätmine on samuti menetlusnormi oluline rikkumine maakohtu poolt. Maakohtu nimetatud eksimus ei ole siiski otsuse tühistamise aluseks, sest hoolimata menetlusõiguse rikkumisest ei välistanud see kohtulahendi õigsust lõppjärelduses.

Vaidluse all oli küsimus, kas kostja peaks maksma elatist ajavahemikul 05.05.-31.08.2013. X X kordas oma varasemas menetluses esitatud väiteid, et laps elab alates 05.05.2013 temaga ja kostja ei ole tõendanud kulutuste tegemist lapsele. Kuna elatise suurus vaidluse all ei olnud, ei oma tähendust,

7(8) milliseid kulutusi kui suures osas X X lapsele tegi. Kohus ei ole andnud hinnangut kostja pangakontode väljavõttele (II kd, tl 29-40). Kohus tuvastas vaid üldiselt, et lapse ema tegi kulutusi lapsele vaidlusalusel ajavahemikul 1 317.34 euro eest. Isegi kui 24.08.2013 ostetud televiisor hinnaga

389.20 eurot poleks vajalik kulutus, ei muuda see olematuks ülejäänud kulutuste vajalikkust. Tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei ole arvestanud oma nõudes kulutusi eluasemele ja söögile ning pooltel ei olnud vaidlust makstava elatise suuruse üle.

Kostja väited, et kohtumenetlus on soosinud vaid X X , ei ole põhjendatud. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pooltel on võrdne võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kohus on kostja vastuväited arvesse võtnud, kuid ei saanud vaieldavas osas teha otsust kostja kasuks, kui kostja oma väiteid piisavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kostjal oli võimalus esitada oma vastuväited ja tõendid apellatsioonkaebuses, kuid kostja ei ole seda teinud.

Elatist makstakse kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). See kohustus tekib pärast kohtuotsuse jõustumist. Eelnevalt sissenõutavaks muutunud summad tuleb tasuda ühekordse maksena.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks anda hinnangut apellatsioonkaebuses esitatud vaidluse lahendamisse mittepuutuvatele asjaoludele – lapse varasemale elamisele isa juures, lapse ema ja isa solvavale või süüdistavale käitumisele teise poole suhtes, alates oktoobrist 2013 kostja poolt makstud elatise käsutamisele ning sellele, millised on kostja ja erinevate sugulaste kulud seoses lapsega kohtumisele. Kostja elatise maksmise kohustust alates lapse elamaasumisele ema juurde nimetatu ei mõjuta.

Maakohtu poolne menetlusõiguse oluline rikkumine on ka kohtuotsuse kuulutamise aja teatamata jätmine kostjale (TsMS § 452 lg 3). Toimiku materjalidest ei nähtu protokolli saatmist kostjale või tema muul viisil otsuse kuulutamise ajast informeerimist. Siiski ei too ka see maakohtu poolne oluline minetus kaasa otsuse vaidlustatud osas tühistamist, kuivõrd otsus on kostjale e-postiga saadetud ja kostja on saanud oma kaebeõigust realiseerida. Maakohtu menetlusõiguse normide rikkumised on kõrvaldatavad ka seeläbi, et kostja on saanud võimaluse esitada oma seisukohad ja tõendid hageja 02.09.2013 vastusele apellatsioonkaebuses.

Eelpool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

IV Apellandi väide, et K.Kaasik ei saa lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu hagejaid esindada, on põhjendamatu. 15.05.2013 antud volituses on X X andnud K.Kaasikule volituse esindada ennast ja last kohtuvaidluses. Asjaolu, et K.Kaasiku töösuhe OÜ-ga Cavere Õigusbüroo oli või on peatunud, ei oma seetõttu tähendust.

V Kostja vaidlustab ka menetluskulude enda kanda jätmise maakohtus. Hagi tagamise taotluse esitamist ei käsitleta nõude esitamisena, mille rahuldamata jätmine tooks kaasa hagi osalise rahuldamise TsMS § 163 lg 1 mõttes. Asjas oli kaks hagejat. Ema esitas nõude ainuhooldusõiguse lõpetamiseks ja laps elatise nõude. Mõlemad nõuded kohus rahuldas. Kui asuda seisukohale, et kohus rahuldas lapse nõude mai kuu eest osaliselt, siis menetluskulude jaotamiseks teistviisi ei ole alust ka põhjusel, et hageja pakkus kahel korral kostjale kompromissi, mis oli soodsam kohtuotsusest. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta maakohtu otsus ka menetluskulude osas muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kostja kanda.

8(8)

VI Ringkonnakohus tagastab apellandile järgmised tõendid: 28.02.2013 e-kiri kohtule (II kd, tl 112), kuna see sisaldub tsiviilasja materjalides (II kd, tl 12); apellandi e-kiri 02.septembrist ja 05.septembrist 2013, K.Kaasiku vastus 06.septembrist (II kd, tl 113-115), kuna need sisalduvad tsiviilasja materjalides (II kd, tl 84-85), kohtuniku ja T.Järvi e-kirjavahetus 03.-05.09.2013 (II kd, tl 116-117), kuna see on olemas asja materjalides (II kd, tl 82-83); T.Järvi ja R.Peensalu kirjavahetus kohtuotsuse saatmise teemal 30.09.-03.10.2013 (II kd, tl 118-122), kuna see on olemas asja materjalides (II kd, tl 94-98); konto väljavõte (II kd 123), kuna asja lahendamisel ei oma tähendust, milliseid makseid on tehtud lapse kontolt alates 01.01.2013; laevapiletid Tallinn-Helsinki liinil ja toidu ostmist laevareisil kajastavad tõendi, samuti muuseumipileti ostu Soomes kajastav tõend, bussipilet Tallinn-Tartu liinil (II kd, tl 128-130), kuna need ei kajasta vaidlusalust perioodi ega oma asja lahendamisel tähendust.

VII TsMS § 447 lg 2 tuleb parandada ilmne ebatäpsus maakohtu otsuses ja lugeda resolutsiooni punktis 5 ja lugeda punkti viis teises lõigus õigeks viide kohtuotsuse punktile 4.

Tiit Kollom Ele Liiv Ulvi Loonurm