2-13-17265/46 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ele Liiv ja Imbi Sidok- Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-17265 Tsiviilasi STi S T hagi A T vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 18.07.2012 igakuiselt summas 720,49 eurot ja alates septembrist 2013 igakuiselt 581,83 eurot kuus kuni STi S T täisealiseks saamiseni või kuni tema 21-aastaseks saamiseni juhul kui ta jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.09.2013 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2199,05 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A T apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: STi S T (isikukood XXXXXXX), hageja seaduslik esindaja R U , lepinguline esindaja adv Nigul Saar Kostja: A T (isikukood XXXXXXXXX), kostja lepinguline esindaja Riho Viik Kohtuistungi toimumise aeg 10.02.2014

RESOLUTSIOON: Harju Maakohtu 10.09.2013 otsus tühistada osas, millega mõisteti kostjalt välja elatis perioodi 18.07.2012 kuni 31.08.2013 eest ning teha selles osas uus otsus. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

OTSUSE TERVIKTEKST

Välja mõista A T lt elatis tema alaealise poja STi S T ülalpidamiseks perioodi 18.07.2012.a kuni 31.08.2013.a eest kokku summas 4347,71 eurot ja alates 01.09.2013.a 266,60 eurot (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja kuuskümmend senti) eurot kuus kuni STi S T täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni.

Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt A T on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud rahalised kohustused täitma R U kontole nr 1XXXXXXXXXXXX SEB Pangas, kusjuures tagasiulatuvalt väljamõistetud elatis kuulub tasumisele viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ning jooksev elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „STi S T elatusraha“.

Menetluskulude jaotamine.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu 17.04.2013 esitas STi S T Harju Maakohtule hagi A T vastu ja 21.08.2013 hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 18.07.2012 igakuiselt summas 720,49 eurot ja alates 2013. septembrist igakuiselt summas 581,83 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni tema 21-aastaseks saamiseni juhul kui ta jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

Hagiavalduse kohaselt R U ja kostja kooselust sündis 30.12.2009 poeg STi S T . Laps elab koos oma ema R U ja viimase elukaaslasega. Kostja ei täida oma alaealise poja ülalpidamiskohustust. 15.08.2013 kohtuistungil täpsustas hageja esindaja hageja kulutusi, sest pärast hagi esitamist muutus hageja elukoht ja vähenesid transpordikulud, sest hageja esindaja müüs talle kuulunud sõiduauto ning hageja käib alates 2013. augustist munitsipaallasteaias. 21.08.2013 hagiavalduse täpsustuste kohaselt moodustasid hageja ülalpidamiskulud kuni 01.04.2013 igakuiselt 1441 eurot ja koosnesid esialgse hagiavalduse kohaselt kulutustest eluasemele 120 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 150 eurot, lapse arengule 100 eurot, tervishoiule 30 eurot, hügieenile 8 eurot, sportimisele 70 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, lastehoiule 460 eurot ja reisimisele 202,18 eurot. Alates 01.06.2013 moodustavad hageja kulud kokku 793,89 eurot ja koosnevad eluasemekulust 140,83 eurot, toidurahast 200 eurot, transpordikulust 47 eurot, lasteaiakulust 99,42 eurot, kulutustest lapse arengule 70 eurot, tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 6,50 eurot, lapse sportimisele, harrastustele ja meelelahutusele 59 eurot, riietele ja jalanõudele 65,71 eurot ja reisimisele 216,26 eurot. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsed tõendid.

Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatist 160 eurot kuus. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole oma lapse ülalpidamiseks elatist maksnud alates 18.07.2012. Kostja palus määrata tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise võla tasumise 80 euro suuruste osamaksetena. Kostja majanduslik olukord, mis muutus pärast R U st lahkuminekut, ei võimalda maksta miinimumist suuremat elatist. Kostja töötasu on 300 eurot (neto) ja varjatud sissetulekuid kostjal ei ole. Hagiavalduses ja selle täpsustuses märgitud kulud hageja ülalpidamiseks on ülepaisutatud, alusetud ja osaliselt tõendamata. Osad kulud lõppevad peagi, sest laps läheb kooli ja pole vaja maksta lapsehoiutasu või lasteaiamaksu. R U saab pärast remonti asuda elama tema emale kuuluvasse eluruumi ja puudub vajadus maksta üüritava elamispinna eest üüri. Põhjendamatu, ülepaisutatud ja tõendamata on hageja väidetav reisikulu 216,26 eurot kuus, transpordikulu 47 eurot, eluasemekulu hageja näidatud summas, toiduraha 200 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, spordile, harrastustele ja meelelahutusele 59 eurot, riietele ja jalanõudele 65,71 eurot ning lapse arenguks 70 eurot.

Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt tema alaealise poja STi S T ülalpidamiseks perioodi 18.07.2012 kuni 31.08.2013 eest kokku 5626,91 eurot ja alates 01.09.2013 266,60 eurot kuus kuni STi S T täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni. A T on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud rahalised kohustused täitma R U kontole nr 10022013805008 SEB Pangas, kusjuures tagasiulatuvalt väljamõistetud elatis kuulub tasumisele viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja jooksev elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 10. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „STi S T elatusraha“. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ei võtnud hageja ülalpidamisest osa alates 18.07.2012 ning kostja ei tõendanud, et ta oleks elatist lapse ülalpidamiseks andnud, seega rikkus kostja oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Arvestades asjaoluga, et laps on käesoleval ajal 4-aastane ja hinnates hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leidis kohus, et põhjendatud kuludeks lapse ülalpidamisel tuleb pidada eluasemekulusid 115,73 eurot, kulutusi toidule 120 eurot, kulutusi seoses lasteaias käimisega 77,48 eurot, kulutusi seoses huvialaringides käimisega, harrastustega, sportimisega, meelelahutusega ja vaba aja veetmisega 60 eurot, hügieenija pesemistarvete, ravimite ja vitamiinide kulu 20 eurot, kulutusi riiete ja jalanõude ostmiseks 60 eurot ning kulutusi seoses reisimisega 80 eurot. Arvestades R U poolt kohtuistungil väidetuga, et alates 2013. maist lapsel transpordikulu ei ole, sest R U müüs talle varem kuulunud sõiduauto ning Tallinnas on ühistransport tasuta, ei ole hagejal käesoleval ajal transpordikulu, mida saaks kostjalt elatise väljamõistmisel arvestada. Õiged ei ole kostja väited nagu väheneksid hageja ülalpidamiskulud oluliselt seoses sellega kui hageja läheb lasteaiast kooli, sest üldteadaolevalt tuleb koolis käivale lapsele osta koolitarbeid, raamatuid, vihikuid, koolikott, kirjutuslaud jne.

Kui kostja leiab, et hageja ülalpidamiskulud vähenevad, kui hageja asub koos emaga elama hageja ema korterisse, on kostjal õigus esitada kohtusse hagi elatise suuruse muutmiseks kui ta peab seda põhjendatuks. Kohus ei pidanud põhjendatuks ega tõendatuks kostja väiteid nagu ei suudaks ta anda oma lapsele ülalpidamist rohkem kui seaduse sätestatud miinimummäär, vaatamata sellele, et kostja esitas kohtule oma palgatõendi OÜ-st Aquilon Trade, millel märgitu kohaselt on kostja töötasu 355,60 eurot (bruto). Kohus leidis, et on väheusutav, et kostja töötasu vähenes kohe pärast seda kui R U ja kostja kooselu lõppes kuni kuupalga alammäärani, pealegi algas majandussurutis Eesti Vabariigis 2008. aastal, mitte 2012. aastal.

Kostja on elujõus tööealine mees, kellel puuduvad teised ülalpeetavad, millest tulenevalt peab ta kui lapsevanem tagama oma alaealisele lapsele normaalse, täisväärtusliku elu ja piisava ülalpidamise ning leidma oma vanemakohustuse täitmiseks piisavad rahalised vahendid. Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus alates 01.09.2013 on 533,21 eurot, millest ½ ehk 266,60 eurot kuulub väljamõistmisele kostjalt. Arvestades asjaoluga, et alates 2012. aprillist kuni 2013. märtsini (kaasaarvatud) elasid hageja ja hageja ema hageja vanaema juures XXXXXXX, XXXXXXXXX, mille üle vaidlus puudub, ning seal oli keskmine elektrimakse kuus 35,59 eurot, mis ühe inimese kuluks teeb 11,86 eurot, kulu prügiveo eest kuus oli keskmiselt 16,20 eurot, mis teeb inimese kohta 5,40 eurot, tasu vee ja kanalisatsiooni kasutamise eest oli keskmiselt 23,92 eurot, mis jagades kolmega teeb 7,97 eurot inimese kohta, tasu turvateenuse kasutamise eest majas oli 17,19 eurot kuus ehk 5,73 eurot inimese kohta ja tasu maagaasi kasutamise eest kuus talvekuudel oli keskmiselt 396,73 eurot ehk 132,24 eurot inimese kohta, oli hageja põhjendatud eluasemekulu ajavahemikul 2012. aprillist kuni 31.03.2013 97,08 eurot kuus arvestusega, et kütteperiood moodustab 6 kuud aastast.

Tulenevalt sellest, et hageja käis kuni 31.07.2013 eralasteaias, kus lastehoiutasu oli keskmiselt 402,50 eurot kuus ning hakkas Audentese Spordikoolis käima alates 01.09.2013, olid tema kulud seoses harrastuste ja meelelahutustega kuni sinnani 22 eurot kuus ehk 38 eurot vähem kui samad kulud pärast 01.09.2013. Arvestades sellega, et ajal, mil hageja elas koos emaga XXXXXXXX ja käis Tallinnas OÜ Karu Nuti lastehoius ja hageja emal oli kuni 2013. aprilli lõpuni sõiduauto, millega ta sõidutas last Tallinnasse lastehoidu ja koju tagasi, on põhjendatud arvestada hageja igakuiseks transpordikuluks perioodil 18.07.2013 kuni 30.04.2013 40 eurot kuus.

Kohus leidis, et hageja bensiinikulu 300 - 400 eurot kuus ei ole põhjendatud, arvestades Rae küla kaugust Tallinna linnast, samuti seda, et R U ei sõitnud linna ainuüksi lapse pärast, vaid tuli ka ise tööle ja sõitis koju tagasi. Eeltoodu alusel moodustub kostja elatise võlg hageja ees perioodi 18.07.2012 kuni 31.08.2013 eest järgmiselt: - perioodi 18.07.2012 kuni 31.03.2013 eest pidi kostja maksma elatist 420,79 eurot kuus (½ 841,58-st /120+97,08+402,50+22+20+60+80+40/), kokku kogu perioodi eest 3556,35 eurot (8 x 420,79 + 14 päeva juuli elatis 190,03 eurot); 2013. aprillis pidi kostja maksma elatist hageja ülalpidamiseks 430,12 eurot (½ 860,23-st /120+115,73+402,50+22+20+60+80+40/); perioodi 01.05.2013 kuni 31.08.2013 eest pidi kostja maksma elatist 410,11 eurot kuus (½ 820,23-st /120+115,73+402,50+22+20+60+80/), kokku kogu perioodi eest 1640,44 (4 x 410,11) eurot.

Seega on kokku kostja elatise võlg perioodi 18.07.2012 kuni 31.08.2013 eest 5626,91 eurot (3556,35+430,12+1640,44).

Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 alusel hageja esitatud Põhja Politseiprefektuuri teatist kriminaalmenetluse algatamise kohta ja fotosid väidetavalt hagejale kuuluvast korterist. Nimetatud tõendid ei ole käesolevas vaidluses asjakohased ega tõenda hagi aluseks ega vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid.

Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus millega mõista igakuine elatis välja miinimummääras koos tagasiulatuvate ümberarvestustega.

Pärast kohtuistungit sai kostja teada, et tegelikult elas hageja XXXXXXX, Rae külas, Rae vallas kuni 2013. aprillini mitte kolmekesi, nagu R U kohtus eksitavalt väitis ja mille järgi kohus kulutusi ja üürisummat jagas, vaid viiekesi. Lisaks elasid seal R U ja tema 5- aastane tütar. Seega tuleks hageja väidetavad kommunaalkulud, toidukulud ja üüri jagada 5-le inimesele, mis vähendab oluliselt tagasiulatuvalt kostja poolt maksmisele kuuluvat elatusraha. Kohus mõistis tagasiulatuvalt elatise välja kokku summas 5626,91 eurot, kuna hageja esitas kohtule ebaõigeid andmeid.

Kostja eluasemekulude ümberarvestuse kohaselt olid eluasemekulud 2012. aprillist kuni 2013. märtsini (kaasaarvatud) XXXXXXX: keskmise elektrimaksega 35,59 eurot kuus, mis ühe inimese kohta teeb 7,12 eurot, prügivedu 16,20 viiel inimesel tegelikult 3,24 eurot, vesi ja kanalisatsioon 23,93 eurot viiele on 4,78 eurot, turvateenused 17,19 eurot viiele on 3,44 eurot; maagaas kuuel talvekuul 396,73 eurot viiele tegelikult 79,35 eurot, mis 12 kuu keskmiseks teeb 39,67 eurot kuus. Seega oli tegelik kulutus mitte 97,08 eurot vaid 58,25 eurot, seega 38,83 eurot ehk 40% väiksem.

Toidukulu oli ilmselt samuti 40% väiksem, sest see jagunes 5 inimese vahel ja oli mitte 120 eurot vaid 72 eurot kuus, kuutasu 48 eurot väiksem. Hageja välismaale reisimise kulud mõistis kohus kostjalt välja s.h tagasiulatuvalt 80 eurot kuus. Need kulud moodustavad elatisrahast suure osa. Kostja arvates oleks mõistlik, et USA-s elavad lapse vanavanemad ka aegajalt lapse juurde külla oleksid sõitnud ja sõidaksid, mitte ainult laps koos vanematega sinna sõidaks. Nii võiks see olla näiteks üle aasta. Mõistlik transpordikulu välismaareisidena vanavanematega kohtuma olnuks ka tagasiulatuvalt 40 eurot.

Karu Nuti lastehoius oli väidetavalt tasu 402,50 eurot kuus. Pärast kohtuotsust selgus kostjale, et tegelikult sai R U vastavalt kehtinud soodustuste süsteemile elukohajärgsest omavalitsusest toetust tasulisele lapsehoiuteenusele 106,60 eurot kuus. R U oli ja on kogu aeg sisse kirjutatud Tallinnasse ja tal oli sellele toetusele õigus. Seega ei ole õigustatud seda kostjalt välja nõuda, mistõttu tuleks tagantjärele lapse ülalpidamiskulusid vastavalt 106,60 euro võrra vähendada ja tegelik kulu kuus lastehoiule oleks 295,90 eurot. Kokku tuleks tagasiulatuvalt iga kuu kulusid ümber arvestada 38,83+106,60+48+40 ehk 233,43 euro võrra väiksemaks, mis vähendaks sellest poole ehk 116,72 euro võrra kostja osa.

Kui arvestada summasid 3 perioodi kaupa, siis 18.07.2012 kuni 31.03.2013 ehk 8,5 kuu eest vähem 992,08 eurot, edasi 2013 aprill 106,60+40 ehk 140,60 eurot ja mai kuni august 2013, 4 kuud 106,60+40 ehk 586,40 eurot. Kokku kuuluks vähendamisele 1719,08 eurot ja tagasiulatuvalt tuleks tasuda 3907,83 eurot. Kuna kostja ei suuda seda raha kohe leida, palub ta määrata see tasuda osade kaupa, iga kuu kuni 100 eurot. Kuigi R U le kuulub 4 toaline korter XXXXXXXXX, Tallinnas, on kohus ebaõiglaselt kostjalt välja mõistnud hageja eluasemekulud koos lisanduva üürikuluga ja seda mitte suvekuude, vaid kogu kasvamisaja eest püsivalt ette.

Korteriüüriks on arvestatud 200 eurot, sest väidetavalt ei ole korterit remondi tõttu võimalik kasutada. Ilmselt see nii ei ole, sest R U annab praegu korterit kolmandatele isikutele üürile. Seega ei ole R U korterit remontima asunud, vaid kavatseb sellelt hakata lisaks saama 600 eurot kuus. Samal ajal saab ta kostjalt elatisraha enda üüri maksmiseks. Sellest lähtudes on 200 eurot üürikulu põhjendamata, sest oma korteris elades seda kulu ei oleks. Eluasemekulud jagatakse kolmeks. Seega oleks õiglane eluasemekulu kolmandiku võrra vähendada kohtu määratud 115,73 eurolt 49,06 eurole, sest kommunaalkuludeks võib korteris kuluda keskmiselt 147,18 eurot.

Eeltoodud üürija reisimiskulusid vähendades oleks elatisraha edaspidi 106,67 euro võrra väiksem ehk 426,54 eurot, millest 50% ehk 213,27 eurot oleks kostja tasuda.

Kostja ei nõustu kohtu paljasõnaliste, osalt ekslikele andmetele tuginevate kahtluste ja motivatsioonidega tema töötasu õigsuse ja ülalpeetavate puudumise kohta. Kostja saab palgatöötajana ausalt palka, on oma tööga rahul ja ei soovi töökohta vahetada ainult sellepärast, et talle ei maksta palka mitu korda suuremas summas. Ka ei ole tema erialal seda oletatavat suurt palka lihtne leida, eriti kui tingimuseks seada kordades suurem palk, mida tal tuleks oma täiendavalt tekkinud kohustuste täitmiseks nõuda. Seega ei ole asi kohtu viidatavas ja ekslikus palga järsus vähenemises, sest sama palka saab kostja juba palju aastaid. Arusaamatuks jääb kohtu viide majandussurutisele, mis ei alanud 2012. aastal, kuid kostja palk oli ka enne seda 355,60 eurot (bruto). Ekslik on kohtu väide, et kostjal puuduva teised ülalpeetavad. Kostjal on ülal pidada vanem tütar, kes praegu on 19-aastane, kuid läks edasi õppima ja keda kostjal tuleb samuti vähemalt õppeaja lõpuni veel 4-5 aastat ülal pidada. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 16, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Nüüd tuleks kostjal kohe leida 5626,91 eurot ja iga kuu veel 266,60 eurot. Kostjal ei jätku raha kõigi tekkinud lisakohustuste täitmiseks, elatusraha nõue on liiga suur ja kostja jääks paratamatult võlglaseks, mis omakorda teravdaks niigi äärmiselt vastuolulisi suhteid hagejaga emaga. Kostja soovib väga lapsega suhelda, kuid R U ei ole senini seda pahatahtlikult võimaldanud. Edaspidi saaks keeldumise lisapõhjenduseks arvatavasti elatisraha võlgnevus. Kostja tahaks seda vältida, kuid praeguse otsuse tõttu on see ilmselgelt võimatu.

Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 10.09.2013 otsus tuleb tühistada osas, milles mõisteti välja kostjalt elatis hageja kasuks perioodi 18.07.2012.a kuni 31.08.2013.a eest summas 5626,91 eurot. Selles osas on võimalik teha uus otsus, millega mõista välja nimetatud perioodi eest elatis summas 4347,71 eurot. Vaidlus puudub selles, et hageja käis kuni 31.07.2013 eralasteaias Karu Nuti OÜ, kus lastehoiutasu oli keskmiselt 402,50 eurot kuus. Maakohus ei ole arvestanud hagiavalduses märgitut, mille kohaselt kompenseeriti hagejale lastehoiutasu Tallinna linna poolt kokku perioodi 01.08.2012.a kuni 31.07.2013.a eest kokku summas 1279,20 eurot. Tallinna Kesklinna Valitsus väljastas ka 17.12.2013 ringkonnakohtule sellekohase tõendi. Kolleegium leiab, et seega tuleb nimetatud summa maha arvata maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud summast 5626,91 eurot. Maakohus on elatise alates 01.09.2013 summas 266,60 eurot põhjendatult välja mõistnud. Maakohus on ka piisavalt põhjendanud otsust selles osas. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.

Apellatsioonkaebuses kordab kostja juba maakohtule esitatud seisukohti ning neile on maakohus hinnangu andnud. Apellatsioonkaebuses väidab apellant, et tema ülalpidamisel on ka 19 aastane tütar, kes on läinud edasi õppima. PkS § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 19-aastane tütar õpiks PkS § 97 lg-2 nimetatud õppeasutuses. Samuti ei nähtu asja materjalidest, millised on tütre vajadused saada ülalpidamist. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja ka märkinud, kui palju ta vanemale tütrele elatist maksab. Ülaltoodust nähtub, et kostja ei ole tõendanud, et ta peab üleval vanemat tütart ning need paljasõnalised väited tuleb jätta tähelepanuta. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, mille kohaselt saab hageja üüritulu. Hageja on tõendanud, miks tal ei ole võimalik elada talle kuuluvas korteris. Hageja on tuginenud asjaolule, mille kohaselt kostja lahkumisel nende ühisest elukohast, viis kostja minema korterist kogu vara, s.h vanni, köögiseadmed ja muu mööbli ning seal ei ole võimalik lapsega elada (t.l. 166-172, I kd). Seetõttu on põhjendatud üüri arvamine vajalike kulutuste hulka. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud ega tõendanud, et vaidlusaluses korteris oleks võimalik koos väikese lapsega elada.

Ülaltoodu alusel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu