2-12-49951/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-49951

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Tsiviilasi X X hagi X X vastu isaduse tuvastamiseks ja X X hagi X X vastu elatise saamiseks Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2014, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.08.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1440 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 X X (isikukood XXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Annemarie Kunila Hageja 2 X X (isikukood XXXXXX), seaduslik esindaja X X Kostja X X (isikukood XXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X X apellatsioonkaebus ja tühistada Harju Maakohtu 12.08.2013 otsus elatise väljamõistmise osas. Muuta menetluskulude jaotust selliselt, et esindajakulud põlvnemise nõudes jäävad kummagi poole endi kanda, riigilõiv X X kanda ja ekspertiisitasu X X kanda. Elatise nõudes jäävad maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud X X kanda. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse terviklik resolutsioon sõnastada järgmiselt:

1. Tuvastada, et X X (isikukood XXXXXX) põlvneb X X (isikukood XXXXXX).

2. Saata otsus 10 päeva jooksul selle jõustumisest Harju Maavalitsusse X X sünniaktis muudatuste tegemiseks.

3. Jätta rahuldamata X X hagi X X vastu elatise väljamõistmiseks.

4. Esindajakulud põlvnemise nõudes jäävad kummagi poole endi kanda, riigilõiv X X kanda ja ekspertiisitasu X X kanda. Elatise nõudes jäävad maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud X X kanda. Muus osas jätta otsus muutmata.

2(4) 5.Vabastada X X riigi õigusabi korras temale osutatud õigusabiteenuse eest 357.60 euro tasumisest riigituludesse.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud X X esitas kohtule avalduse, milles palus tuvastada, et X X on tema 12.05.1999 sündinud tütre X X isa. Hageja koos lastega elab käesoleval ajal Soomes. X X X ülevalpidamises ei osale ja ütles, et X X ei ole tema laps. Lapse hooldamisel on olnud palju abiks kostja ema, laps on olnud sageli tema juures.

X X oma seadusliku esindaja X X kaudu esitas X X vastu elatise nõude. Juhul, kui kohus tuvastab, et tema bioloogiline isa on X X, tuleb temalt välja mõista igakuine elatis alammääras.

Kostja vastuväited Kostja polnud kindel, kas on ta lapse isa. Kostja soovib DNA-testi tegemist. Elatise kohta avaldab arvamuse, kui DNA-testi tulemused on tulnud.

Ekspertiis Kohus määras lapse põlvnemise kindlaks tegemiseks ekspertiisi. Ekspert on 23.05.2013 ekspertiisiaktis jõudnud järeldusele, et DNA-analüüsi põhjal, võttes arvesse isaduse indeksit, on 99,999997% tõenäoline, et X X on X X bioloogiline isa. Lõppjäreldusena on ekspert asunud seisukohale, et X X isadus X X suhtes ei ole välistatud ja X X saab väga suure tõenäosusega olla X X bioloogiline isa.

Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus tuvastas, et X X põlvneb X X. Kohus mõistis välja X X elatise X X kasuks 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) kuni X X täisealiseks saamiseni. Kõik menetluskulud jättis kohus X X kanda.

PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. Hagi rahuldamise aluseks on ekspertiisiakt, mis tõendab X X põlvnemist X X.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta ei ole lapse ülalpidamises osalenud.

3(4)

Hageja on kogu aeg kostjast põlvnenud ning hageja seaduslik esindaja on soovinud kohtuväliselt põlvnemise tuvastada. Kostja ei ole sellega nõus olnud ning põhjustas põlvnemise tuvastamise viibimise ka kohtus, taotledes DNA-ekspertiisi. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis välja mõista kostjalt alates hagi esitamisest 03.01.2013.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja ei ole nõus elatise maksmisega X X, kuna X X on elanud terve suve kostja juures ning jätkab septembrist õpinguid XXXXXX. X X elab oma perega Soomes. Kostja ei nõustu, et menetluskulud jäid üksnes kostja kanda. Kostja palub jaotada kohtukulud selliselt, et need jääksid poolte enda kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada seoses menetlusõiguse olulise rikkumisega elatise väljamõistmise osas ja menetluskulud jaotuse osas. Muus osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes vaidlustatud osas, so elatise väljamõistmise osas.

Maakohus ei ole elatist väljamõistes otsuse resolutsioonis elatise maksmise kohustust kuupäevaliselt määratlenud (otsuse põhjendustes on märgitud 03.01.2013), seega tekiks elatise maksmise kohustus kostjal alates otsuse jõustumisest. Kostja on otsuse ülalpidamise kohustuse osas vaidlustanud, hageja mitte.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette. Lapse hagis elatise väljamõistmiseks väideti, et laps elab emaga. Kostja esitas asjas vastuhagi, milles väitis, et laps ei ela emaga ja palus elatise välja mõista temale. Kohus keeldus selle nõude menetlemisest vastuhagina, kuid jättis vastuhagis esitatud seisukohad elatisehagi osas arvestamata. Nimetatu on menetlusõiguse oluline rikkumine. Elatise väljamõistmise otsustamiseks tuli maakohtul tuvastada, kelle juures laps elab. Maakohus on aga kostja vastuväited tähelepanuta jätnud.

Kostja väitis 29.07.2013 vastuhagina pealkirjastatud menetlusdokumendis, et:

- X on sünnist saadik elanud põhiliselt oma isapoolse vanaema X X juures koos isa ja vanaemaga; -2012 võttis ema lapse elama enda juurde Soome, kuid laps tuli Eestisse iseseisvalt tagasi.

04.02.2014 kohtule saadetud menetlusdokumendis on X X kinnitanud, et laps ei ela tema juures ja tal on kokkulepe lapse vanaemaga, kelle juures laps elab. Kirjast nähtub, et laps elab Eestis ja õpib XXXXXX koolis. Seega puudus maakohtul alus elatise hagi rahuldamiseks, kuna X ei ela oma emaga ja ema ei rahulda lapse vajadusi vahetult. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus elatise väljamõistmise osas tühistada.

Põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1), mistõttu tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust järgmiselt: esindajakulud põlvnemise nõudes jäävad kummagi poole endi kanda, riigilõiv hageja kanda ja ekspertiisitasu kostja kanda. Elatise nõudes

4(4) jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes X X kanda TsMS § 162 lg 3 alusel, sest riigilõivu jätmine X X kanda oleks ebamõistlik olukorras, kus elatise hagi jääb rahuldamata ja laps ei ela koos oma emaga. X X on antud riigi õigusabi ja talle on määratud riigi kulul esindaja põlvnemisasjas. Esindajale on välja makstud osutatud õigusabi eest 357.60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb X X TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada nimetatud menetluskulu tasumisest riigituludesse, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on tegemist isikuga, kelle materiaalne olukord on raske, kelle peres on mitu alaealist last ja kes viibib noorima lapsega lapsehoolduspuhkusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom Ele Liiv Ulvi Loonurm