3-12-417/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. veebruar 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-417 Haldusasi Fundus Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 13.12.2011. a käskkirja nr 13-6/2806 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.04.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Fundus Agro OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

8. jaanuar 2014 Menetlusosalised Kaebaja Fundus Agro OÜ, esindaja Meelis Leis Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), esindaja Veiko Bergmann

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2013. a otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 11.02.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fundus Agro OÜ esitas PRIA-le investeeringutoetuse taotluse nr 171011780020, et saada toetust rakendusuuringu tegemiseks piiritusetootmise kõrvalsaaduse (praaga) kasutusvõimaluste mitmekesistamiseks loomakasvatuses.

2. PRIA peadirektor jättis 13.12.2011. a käskkirjaga nr 13-6/2806 taotluse rahuldamata. Käskkirja aluseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p 1 ning põllumajandusministri 16.03.2010. a määruse nr 29 „Põllumajandusja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 29) § 10 lg 7 ja § 12 lg 4.

Käskkirja kohaselt kasutas PRIA kavandatava projekti hindamiseks vastava eriala eksperdina Raivo Vokki, kes leidis, et taotlus ei vasta mitmetele määruse nr 29 nõuetele ning kelle lõpphinnang taotlusele oli negatiivne.

3. Fundus Agro OÜ esitas 11.01.2012 PRIA peadirektori 13.12.2011. a käskkirja tühistamiseks ning taotluse rahuldamisele kohustamiseks vaide, kuid PRIA 27.01.2012. a vaideotsusega nr 13-4/37 jäeti vaie rahuldamata.

4. Fundus Agro OÜ esitas 29.02.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA peadirektori 13.12.2011. a käskkirja ning kohustada PRIA-t menetlema kaebaja taotlust nr 171011780020 määruses nr 29 ettenähtud korras ja viisil. Kaebuse põhjendused:

a) PRIA on taotlust menetlenud vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 40, sest ei andnud kaebajale võimalust sisuliselt oma taotluse kohta lisainformatsiooni anda. PRIA ega tema palgatud ekspert pole kaebaja vastuargumente sisuliselt kaalunud.

b) PRIA poolt raha eraldamisest keeldumine ning taotluse hindamiskomisjoni mittesaatmine pole põhjendatud ning PRIA on sellega rikkunud määruse nr 29 § 11 ja § 12 nõudeid. PRIA peadirektoril puudus pädevus otsustada taotluse üle seda hindamiskomisjoni saatmata.

c) PRIA otsustus on vastuolus määruse nr 29 seletuskirjaga, mille kohaselt tagatakse tehtavate kulutuste vastavus turuhindadele ja toetusraha otstarbekas ning säästlik kasutamine võrreldavate hinnapakkumiste küsimisega. Hinnapakkumised esitatakse alles väljamaksete teostamisel. PRIA pole taotlemise faasis soovinud saada kolme hinnapakkumist ega näinud ette eelarve vormi. PRIA järelepärimistele kulude osas on kaebaja aga vastanud ning saatnud ka ise täiendavaid selgitusi. Kuna tegemist on teadusprojektiga, pole täpse maksumuse fikseerimine enne projekti läbiviimist võimalik.

d) Kaebaja välja pakutud rakendusuuring vastab rakendusuuringu nõuetele, seda kinnitas ka ekspert R. Vokk. Eksperthinnangus välja toodud täiendavad aspektid innovaatilisuse ja toote majandusliku olulisuse kohta saavad olla komisjoni hindamiskriteeriumiteks, mitte aga taotluse nõuetele mittevastavaks kuulutamise aluseks.

e) Projektiplaani ja taotluse vahel ei esine vastuolu seoses kuludega, mis puudutab juhatuse liikme töö tasustamist, sest projekti juhtiva juhatuse liikme tööd eraldi projekti raames ei tasustata ning seetõttu taotlejal personalikulusid ei teki.

f) Projektis pole planeeritud teostatavusuuringu läbiviimist (mis poleks abikõlbulik).

g) Kaebaja kinnitab, et Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool teevad koostööd ning projekti on võimalik kaasata mikrobioloog. Taotleja ja taotlus vastavad nõuetele.

Kaebaja esitas 22.05.2012 taotluse (tl 72-73) tõendi – Latvian University of Agriculture eksperdi Andris Zarinsi arvamuse – vastuvõtmiseks, kuna PRIA tellitud eksperdi hinnang kaebaja taotluse osas on vastuoluline, mitteobjektiivne ning osaliselt asjatundmatu. A. Zarinsi hinnang kaebaja taotlusele lükkab olulises osas ümber PRIA kaasatud eksperdi hinnangu, millele vaidlustatud haldusaktis tugineti, mistõttu on PRIA haldusakt tervikuna ebaõige.

Kaebaja esitas 24.10.2012 halduskohtule taotluse võtta tõendina vastu emeriitprofessor Olav Kärti positiivne hinnang kaebaja taotlusele (tl 94-97).

5. Vastustaja esitas 25.02.2013 tõendina Marge Malbe 24.02.2013. a eksperthinnangu (tl 121-122) kaebaja taotlusele viitenumbriga 171011780020.

6. Kaebaja esitas 12.03.2013 lõplikud seisukohad, taotlused ja menetluskulude nimekirja. Kaebaja selgitas, et määruse nr 29 seletuskirjas on § 10 kohta kirjutatud, et kui taotleja või taotlus on mittenõuetekohane, jätab PRIA taotluse läbi vaatamata. Käesoleval juhul jäeti taotlus aga rahuldamata, seega teostas ekspert ainuisikuliselt nii vastavuse tuvastuse kui ka sisulise hindamise. Tegelikult oleks hindamist pidanud teostama hindamiskomisjon. PRIA poolt täiendavalt hangitud M. Malbe eksperthinnang on asjakohatu, sest juba välja antud käskkirja pole võimalik hilisema kohtumenetluse käigus ostetud hinnanguga motiveerida. Kaebaja enda esitatud eksperthinnangud (A. Zarins, O. Kärt) teenivad kaebaja vastuväite tõendamise eesmärki, nimelt et R. Voki hinnang on osaliselt asjakohatu, ebausaldusväärne ja ebaadekvaatne. Lisaks on PRIA käskkirjas valesti märkinud, et R. Vokk ei pidanud kaebaja projekti innovaatiliseks. Kaebaja esitas kohtule ka A. Zarinsi 05.03.2013. a arvamuse M. Malbe arvamuse kohta.

7. Tartu Halduskohtu 05.04.2013. a otsusega (tl 161-166) jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt kontrollis PRIA vastavalt määruse nr 29 § 10 lg-le 1 vastuvõetud taotluse nõuetelevastavust, kasutades selleks HMS § 39 lg 1 kohaselt menetlusse kaasatud eksperdi R. Voki ekspertarvamust. Eksperdi 15.08.2011. a arvamusest ja 30.11.2011. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja projekt innovaatiline ega vasta seetõttu määruse nr 29 § 3 lg 1 p 1 kohase rakendusuuringu nõuetele; taotluses välja toodud kulutused ei vasta määruse nr 29 § 5 lg 2 nõuetele; hinnang projekti elluviijate pädevusele on negatiivne; koostööd Tartu Ülikooliga ei ole taotluses näidatud ning puuduvad sellekohased koostöölepped, mistõttu taotlus ei vasta määruse nr 29 § 4 lg 1 p 1 nõuetele; mitmete projektis toodud tegevuste puhul on tegemist taustauuringutega, mida saab kvalifitseerida teostatavusuuringuteks, mis vastavalt määruse nr 29 § 5 lg 3 p-le 12 ei ole abikõlbulikud ning taotluse avaldusel kajastatavad kulutused ei lähe kokku projektiplaaniga ja projektiplaan sisaldab taotleja personalikulu, mis taotluse avaldusel ei kajastu, seega ei vasta taotlus määruse nr 29 § 10 lg 6 p 1 nõuetele.

Lisaks on ekspert M. Malbe 2012. a andnud kaebaja tootearenduse projektile samuti negatiivse hinnangu. Kaebaja esitatud O. Kärti ja A. Zarinsi eksperthinnanguid arvesse võtta ei saa. Nimelt on O. Kärt erapoolik, kuna andis ekspertarvamuse enda ja Eesti Maaülikooli huvidest lähtudes, ning A. Zarins ebapädev, sest viimasel puudub seos Läti Põllumajandusülikooliga, et ta oleks saanud anda eksperthinnangu nimetatud ülikooli teadlasena. Kuna PRIA poolt tellitud ekspertide arvamuste kohaselt ei ole taotletav projekt innovaatiline, sellel puudub majanduslik tähtsus ja projekti kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud, siis selline projekt ei saa olla abikõlbulik.

PRIA on peale asjas olulise eksperthinnangu hinnanud ka muid kogutud tõendeid. Kohus peab PRIA tellitud eksperte pädevaks ning eksperthinnanguid usaldusväärseteks. PRIA sai asja otsustamisel aluseks võtta eksperdi antud negatiivse lõppjärelduse. Ärakuulamispõhimõtet kaebaja suhtes rikutud ei ole. Kaebaja sai R. Voki ekspertarvamusele esitada oma vastuväited 28.10.2011. Kaebaja on ka hiljem saanud anda täiendavaid selgitusi ning lisaks läbinud vaidemenetluse, milles PRIA ei ole oma seisukohti muutnud. Kohus nõustub, et PRIA ei saanud kaebaja taotlust menetleda määruse nr 29 §-de 11 ja 12 alusel ega taotlust hindamiskomisjonile otsustamiseks anda, kuna §-d 11 ja 12 räägivad taotlustest, mis on nõuetele vastavad, kuid kaebaja taotlus jäi rahuldamata, kuna see ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.

Asjaolu, et PRIA kaebaja argumente arvesse ei võtnud, ei tähenda, et neid ei käsitletud ja kaalutud. Kaevatav käskkiri on põhjalikult ja nõuetekohaselt motiveeritud, enne haldusakti andmist on kaebajale antud võimalus anda täiendavaid selgitusi, kogutud on tõendeid ning lähtutud on ekspertarvamusest. Täiendavalt andis arvamuse kohtumenetluse käigus PRIA poolt tellitud ekspert M. Malbe, kes asus samale seisukohale kui esialgselt arvamuse andnud ekspert ning kohus ei ole kaebajaga nõus, et haldusakti on tagantjärele motiveeritud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Fundus Agro OÜ 03.05.2013. a apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses korratakse kõiki halduskohtule esitatud kaebuse seisukohti. Kaebaja ei nõustu kaebuse rahuldamata jätmisega ning märgib, et halduskohtu põhjendused ei ole talle üheselt mõistetavad ning riivavad tema õigust õiglasele kohtupidamisele. Kui halduskohus leidis, et kaebaja esitatud ekspertiisid pole sobivad, oleks tulnud kohtumenetluse käigus sellest kaebajale teada anda ning võimaldada esitada nõuetele vastav ekspertiis.

9. PRIA vaidleb oma 28.05.2013. a vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:

a) Väited HMS § 40 rikkumise kohta on alusetud. PRIA edastas R. Voki ekspertarvamuse kaebajale ning kaebaja esitas sellele oma seisukohad ja vastuväited. Asjaolu, et kaebaja vastuargumente ei arvestatud, ei tähenda, et neid ei kaalutud. Lisaks sellele on kaebajaga suheldud elektronkirja teel 14.07.2011, millele kaebaja vastas 18.07.2011.

b) Väide määruse nr 29 §-de 11 ja 12 rikkumise kohta on samuti alusetu. Kaebaja ei ole aru saanud, et määruse nr 29 § 12 käsitleb nõuetele vastavate taotluste menetlemist, kuid kuna kaebaja taotlus ei vastanud nõuetele, ei saanudki PRIA taotlust hindamiskomisjoni saata.

c) Vastustaja ei nõustu, et kaebaja taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse ainult võrdlevate hinnapakkumiste küsimisega. Määruse nr 29 § 5 lg-s 2 toodud nõuete kontrollimiseks võib teostada ka ekspertiisi (HMS § 38 lg 2). Seda järeldust kinnitab Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-445.

d) Projekti kulutused on selgelt ülepaisutatud ning mitmed projektis toodud tegevused pole abikõlbulikud. Kaebaja taotlus ei vasta nõuetele ning seda kinnitab eksperdi lõpphinnang. Apellatsioonkaebuses puuduvad tõendid või põhistatud seisukohad, mis lükkaks ümber PRIA tellitud ekspertarvamuse ning PRIA põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks. e) Kaebaja esitas halduskohtule valeandmeid, esitledes A. Zarinsit kui Läti Põllumajandusülikooli esindajat. Kaebaja väide, et kohus pidanuks talle võimaldama veel ühe ekspertiisi esitamist, on õiguslikult alusetu ja asjakohatu. Alusetu on väide, et projektiplaani ja taotluse avalduse vahel puuduvad vastuolud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning sel põhjusel ja lähtudes HKMS §-st

108 lg 1 jäävad ka kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide ja vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduste pinnal võimalik nõustuda kaebaja väidetega, nagu oleks Tartu Halduskohus 20.12.2012. a otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud kohtumenetluse norme, mis tõi kaasa sisult ja lõppjäreldustelt ebaõige lahendi tegemise. Vaidlusalune kohtuotsus on igati õiguspärane ja ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide alusel ka ühtegi sellist olulist menetlusnormi rikkumist, mis annaks aluse halduskohtu otsuse tühistamiseks sel alusel.

11. Esitatud apellatsioonkaebus kordab sisuliselt halduskohtule esitatud kaebuses juba esile toodud väiteid. Kuna halduskohus on vaidlustatud otsuses kõiki neidsamu väiteid põhjalikult analüüsinud ja jätnud esitatud kaebuse 13.12.2011. a käskkirja tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks ka ringkonnakohtu arvates põhjendatult rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses kaebaja samadele väidetele uuesti omapoolsete põhjendustega vastata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt siiski järgmist.

12. Kaebaja väited, et PRIA on rikkunud HMS § 40 sätteid, ei ole õige. Fundus Agro OÜ taotluse menetlemisel osales eksperdina Tallinna Tehnikaülikooli Toiduteaduse õppetooli professor R. Vokk. PRIA edastas R. Vokilt tellitud ekspertarvamuse Fundus Agro OÜ-le, millele taotleja esitas oma seisukohad ja vastuväited. Kaebaja väide, et tema vastuargumente eksperthinnangule ei kaalutud, on põhjendamatu. Asjaolu, et kaebaja vastuargumente ei arvestatud, ei tähenda seda, et nendega ei tutvutud ning neid ei kaalutud. Lisaks eeltoodule on PRIA kaebajaga suhelnud ka varasemalt - 14.07.2011 saadeti Fundus Agro OÜ-le elektronkiri, milles küsiti selgitusi esitatud taotluse kohta ning kaebaja vastas sellele 18.07.2011 omapoolse elektronkirjaga. Ka nimetatud tegevust saab käsitleda HMS § 40 lg 1 järgi menetlusosalise kirjalikus vormis ärakuulamiseks.

13. Kaebaja väide, et PRIA on rikkunud määruses nr 29 §-des 11 ja 12 toodud taotluse rahuldamise korda, on samuti alusetu. Määruse nr 29 § 12 lg 1 ütleb, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 1 alusel ning määruse nr 29 § 12 lg 2 ütleb, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 5 punkti 2 alusel.

Hindamist teostab PRIA poolt moodustatud hindamiskomisjon. Määruse nr 29 § 12 käsitleb nõuetele vastavate taotluste menetlemist. Vastavalt määruse nr 29 § 10 lg-le 1 teostas PRIA kõigi vastu võetud taotluste kontrolli nende nõuetele vastavuse osas ning Fundus Agro OÜ taotlus jäeti rahuldamata, kuna see ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastavuse põhjused on välja toodud PRIA peadirektori 13.12.2011. a käskkirjas nr 13-6/2806. Seega ei saanudki PRIA Fundus Agro OÜ taotlust saata hindamiskomisjoni, sest taotlus ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.

Vastavalt vaidlustatud käskkirjale oli üheks Fundus Agro OÜ taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks asjaolu, et taotlus ei vastanud määruse nr 29 § 5 lg 2 nõuetele, mille kohaselt abikõlbulikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et tema poolt taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse ainult määruses nr 29 § 6 sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste küsimisega.

Võrdlevate hinnapakkumiste küsimine taotleja poolt ei välista haldusorgani poolt teiste kontrollimehhanismide kasutamise võimalust määruse nr 29 § 5 lg 2 toodud nõuete kontrollimiseks vajalike tõendite hankimisel ning üheks selliseks võimaluseks on ka ekspertiisi teostamine. HMS § 38 lg 1 ütleb, et haldusorganil on õigus haldusmenetluse käigus tõendeid koguda, mille kohaselt haldusorgan saab kindlaks teha asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. HMS § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka eksperdi arvamus. Seega oli PRIA-l täielik õigus küsida teatud asjaolude tuvastamiseks eksperdi arvamust.

Samale seisukohale on jõudnud näiteks ka Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-10-445 tehtud otsuses, milles märgiti, et PRIA poolt HMS § 38 lg 2 kohaselt tõendite saamiseks on ekspertiisi tellimine õigustatud ja lubatud ka siis, kui menetlust reguleeriv määrus seda konkreetselt ei sätesta. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole taotluses projektile taotletava raha kohta üksikasjalikku ja selget ülevaadet. Projekti I etapi kulud 25 000 eurot taustauuringute eest on selgelt ülepaisutatud. Vastavalt eksperdi kontroll-lehe punktile 6 on ka teised kulutused selgelt ülepaisutatud.

Kaebaja paljasõnalist viidet, et taotlus vastab määruse nõuetele, ei saanud lugeda tõendiks kulutuste suuruse kohta. Ka üksnes viide määruse nr 29 § 6 sätetele ei saa olla kulude majandusliku otstarbekuse põhjenduseks. Eksperthinnangu kohaselt on mitmete projektis toodud tegevuste puhul tegemist taustauuringutega, mida saab kvalifitseerida teostatavusuuringuteks, mis vastavalt määruse nr 29 § 5 lg 3 p 12 kohaselt ei ole aga abikõlbulikud. See põhjus oli üheks taotluse rahuldamata jätmise aluseks.

14. Kaebaja väide, et taotlus vastab kõigile määruses nr 29 toodud nõuetele on alusetu, kuna tema poolt taotluses välja pakutud rakendusuuring „Piiritusetootmise kõrvalsaaduse (praaga) kasutusvõimaluste mitmekesistamine loomakasvatuses“ ei vasta rakendusuuringu nõuetele. Ekspert R. Vokk on eksperdi kontroll-lehel projekti hinnanud erinevatest kriteeriumitest lähtudes ning koguhinnang projektile oli negatiivne. Vastustaja seisukohta, et Fundus Agro OÜ projekt ei vasta määruse nr 29 § 3 lg 1 punktide 1-3 ja § 5 lg 2 nõuetele, kinnitabki eksperdi negatiivne lõppjäreldus projekti kohta. Ekspert on negatiivse või osaliselt negatiivse hinnangu andnud eksperdi kontroll-lehe küsimustele 3-7, mis sisuliselt määravad selle, kas projekt vastab määruse nr 29 § 3 lg 1 p 1 kohase rakendusuuringu nõuetele või mitte. Nimetatud nõuded tulenevad Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadusja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) punkti 2.2 alapunktist f ning lähtuvalt eksperdi poolt antud lõpphinnangust on eelpool nimetatud nõuded täitmata.

15. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebusele lisanud ühtegi tõendit ega esitanud sellist seisukohta, mis lükkaks ümber PRIA poolt tellitud ekspertarvamuse ning sellest lähtuvalt ka vaidlustatud haldusaktis PRIA poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks. Tartu Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja poolt esitatud ekspertarvamused olid kas erapoolikud (Olav Kärt) ebapädeva isiku poolt antud (Andris Zarins). A. Zarinsit esitleti kui Läti Põllumajandusülikooli esindajat, kuid see väide ei leidnud kinnitust. Kaebaja väited, et halduskohus oleks pidanud võimaldama talle aega esitata veel üks ekspertiis, on õiguslikult põhjendamatu ning asjakohatu.

Alusetu on ka kaebaja väide, et projektiplaani ja taotluse avalduse vahel puuduvad vastuolud. Taotluse avaldus personalikulu ei sisalda, vastavalt taotluse rida A2.1 järgi, kuid projektiplaanis on projekti I etapi (taustauuringu koostamine 25 000 euro eest) teostajateks märgitud konsultatsioonifirma ja E. Viitkin. Kuna E. Viitkin on Fundus Agro OÜ juhatuse liige, siis saab eeltoodust järeldada, et vähemalt osaliselt on tegemist personalikuludega.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Maili Lokk