2-13-19942/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2014.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-19942 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi Sergei Artamonovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 217,10 eurot Hagi hind 562,81 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 3. detsembri 2013 tagaseljaotsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (hageja): Eesti Inkasso OÜ, esindaja August Käära Vastustaja (kostja): Sergei Artamonov Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda tsiviilasjas nr 2-13-19942 Tartu Maakohtu 3. detsembri 2013 otsuse peale esitatud OÜ Eesti Inkasso apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus OÜ-le Eesti Inkasso. Muuta hagi hinda. Lugeda tsiviilasjas nr 2-13-19942 hagi hinnaks 1602 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD 1. Eesti Inkasso OÜ on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 3. detsembri 2013 tagaseljaotsuse peale, millega rahuldati osaliselt Eesti Inkasso OÜ hagi Sergei Artamonovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus mõistis Sergei Artamonovilt 7. jaanuaril 2013 SNEL Grupp OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel põhivõla 300 eurot, intressi 45,71 eurot ja viivise 15,05 eurot, kokku 360,76 eurot ning jättis välja mõistmata viivise 202,05 eurot. Menetluskulud jagas kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellant taotles, et ringkonnakohus teeks asjas uue otsuse, millega rahuldaks hagi täielikult.

2 RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS 2. Ringkonnakohus leiab, et Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus märkinud hagi hinnaks 562,81 eurot. Ringkonnakohtule ei ole teada andmeid, mis annaksid alust hagi hinna muutmiseks. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus on põhjendatud ja motiveeritud. Maakohus jättis asja lahendamisel kohaldamata pooltevahelises võlasuhtes kokkulepitud viivise määra 120 % aastas (0,33 % päevas) asudes seisukohale, et nimetatud viivisekokkuleppe näol on tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohus kohaldas selle asemel seaduses sätestatud viivise määra. Maakohus ei ole tüüptingimuse kehtivust kontrollides rikkunud õigusnormi, vaid maakohtul on seadusest tulenevalt niisugune kohustus ka kostja vastava taotluseta. Vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu kohaselt kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab TsÜS § 86 lg 3 teises lauses sätestatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolmekordselt. See annab alust eeldada lepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olemist. Ainuüksi see asjaolu toetab maakohtu järeldust, mille kohaselt kahjustab vaidlusalune tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult. Maakohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga. 5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/