3-11-1270/100 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1270

Haldusasi

LZ, PG ning MŠ kaebused Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 03.02.2011 vastutusotsuse nr 13-

7/87-14 osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebajad – LZ, PG ja MŠ, volitatud esindaja Tatjana

Kostrõkina

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

LZ, PG ja MŠ apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta LZ, PG ja MŠ apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.

detsembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-1270 muutmata.

2. Jätta LZ, PG ja MŠ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksu- ja Tolliametilt

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 17. märtsil 2014. a, välja

arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-11-1270

2(15)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 06.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/800 kohustati AS Kivilill

tasuma käibemaksu summas 1 656 781 krooni (105 887,58 eurot) ja tulumaksu ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt summas 4 110 018 krooni (262 678,05 eurot).

Maksuotsuse kohaselt deklareeris AS Kivilill maksustamisperioodil 01.01.2004 kuni

31.12.2004 käibedeklaratsioonides AS Fenestra, AS Ventart, OÜ Viilius Grupp ja OÜ Sefimo

poolt väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 1 656 781 krooni ning luges

ettevõtlusega seotud kuluks nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed summas 11 697 743

krooni. Tegelikult ei ole AS Ventart, OÜ Viilius Grupp ega OÜ Sefimo AS-le Kivilill teenuseid

osutanud, arvete alusel tasutu ei ole makstud dokumentides märgitud teenuste eest ning tehin-

gute tegelikuks majanduslikuks sisuks oli kasu saamine läbi kulude suurendamise ja käibemak-

sukohustuse vähendamise. AS-l Kivilill puudus seega õigus nimetatud äriühingute arvete alusel

maha arvata sisendkäibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tuleb maksta tu-

lumaksu. AS Fenestra poolt väljastatud arvete alusel tehtud kulutused ei ole seotud AS Kivilill

ettevõtlusega.

2. MTA 15.02.2008 vaideotsusega nr 6-1/11-2 jäeti AS Kivilill vaie rahuldamata.

3. Maksu- ja Tolliameti 03.02.2011 vastutusotsusega nr 13-7/87-14 kohustati JŠ-t, LZ, PG-

t ja MŠ-t solidaarselt tasuma AS Kivilill maksuvõla alltoodud ulatuses: JŠ, LZ vastutavad AS

Kivilill maksuvõla eest, mis tekkis perioodil 01.01.2004 kuni 31.12.2004 kokku summas 368

565,63 eurot; PG ja MŠ vastutavad AS Kivilill maksuvõla eest, mis tekkis perioodil 01.03.2004

kuni 31.12.2004 kokku summas 341 585,14 eurot.

Vastutusotsuse kohaselt tegelesid AS Kivilill endised juhatuse liikmed JŠ, MŠ, PG ja LZ kont-

rollitaval perioodil äriühingu majandustegevusega. Juhatuse liikmed rikkusid tahtlikult maksu-

korralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud seadusliku esindaja kohustusi, rikkumine viis

maksunõude esitamiseni AS Kivilill vastu ning põhjustas äriühingu maksujõuetuse. JŠ oli AS

Kivilill esindajaks fiktiivsete tehingute vormistamisel, tema tegevuse tulemusena jättis äriühing

täitmata deklareerimiskohustuse. JŠ, PG ja LZ on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust,

nende tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. Asjaolu, et MŠ oli vabastatud akt-

sionäri kohustustest ja vastutusest, ei tähenda seda, et ta oli vabastatud juhtimisülesannetest,

mistõttu oli MŠ kohustatud täitma juhatuse liikme kohustusi. MŠ oli AS Kivilill raamatupidaja,

seega oli tal ülevaade kõikidest AS Kivilill tehingutest. MŠ rikkus juhatuse liikme hoolsusko-

hustust, jättes täitmata juhatuse liikme kohustused: ta oli teadlik või pidi olema teadlik fiktiiv-

setest tehingutest, kuid ei võtnud midagi ette nende tehingute toimumise takistamiseks. Tege-

mist on kaudse tahtlusega. Selline tegevus põhjustas AS Kivilill maksuvõlgade tekkimise ja

täitmata jätmise, olles otseses seoses juhatuse liikme kohustuse mittetäitmisega.

4. MTA 20.04.2011 vaideotsusega nr 6-1/136-2 jäeti PG-i vaie rahuldamata. MTA

20.04.2011 vaideotsusega nr 6-1/137-2 jäeti MŠ-i vaie rahuldamata. MTA 20.04.2011 vaideot-

susega nr 6-1/139-2 jäeti LZ-i vaie rahuldamata.

5. LZ, PG ja MŠ esitasid 23.05.2011 Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid osa-

liselt tühistada MTA 03.02.2011 vastutusotsuse nr 13-7/87-14. Tallinna Halduskohtu

28.06.2011 määrustega liideti kaebused ühte menetlusse. Kaebajate põhjendused olid kokku-

võtlikult järgmised.

3-11-1270

3(15)

AS Kivilill tehingute mittetoimumine AS-ga Ventart, OÜ-ga Viilius Grupp ja OÜ-ga Sefimo ei

ole tõendatud. Äriühingute juhatuse liikmed kinnitasid tehingute toimumist ning tööd on reaal-

selt teostatud. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et tegemist võis olla maksupettusega. Asjaolu, et

JŠ tundis OŠ-t ja PG-it, ei tähenda, et JŠ teadis või pidi teadma, et eelnimetatud äriühingud ei

ole AS-le Kivilill tegelikkuses teenuseid osutanud.

Maksuhaldur on pidanud ilma mõjuva põhjuseta ebausaldusväärseks AS Kivilill maksukohus-

tust vähendavaid asjaolusid (nt VK, MD, AT, RK seletused, esitatud lepingud, arved). Mak-

suhaldur viitas vaid võimalikele vastuoludele ega püüdnud neid kõrvaldada või tegelikku sisu

välja selgitada. Maksuhaldur pööras liialt suurt tähelepanu asjas tähendust mitteomavatele as-

jaoludele.

AS Kivilill on jätnud tellijaid alltöövõtjate kasutamisest teavitamata järgmistel põhjustel: on

oht, et edaspidi võib tellija otse alltöövõtja poole pöörduda, kuna see on odavam; paljudel all-

töövõtjatel puudub registreering majandustegevuse registris; peatöövõtjaid ei huvitanud, kuidas

ja kelle abil AS Kivilill töid teostab; AS Kivilill ei ole peatöövõtjaid ka teistest alltöövõtjatest

teavitanud. Mõned objektid tõid AS-le Kivilill kahjumit, kuid kahjulike objektide töösse võt-

mine tagab koostöö jätkumise suuremate klientidega.

Kaebajad ei olnud kuni kontrollakti väljastamiseni teadlikud, et AS Ventart, OÜ Viilius Grupp

ja OÜ Sefimo arvelduskontodelt laekunud rahalised vahendid kohe sularahas välja võetakse.

Samas ei ole välistatud nt tööjõu, kontoriruumide jms eest sularahas tasumine.

Töötajad ei pruugi teada äriühingute nime, kus nad töötasid, kui nendega ei ole vormistatud

ametlikke töölepinguid. Ei saa ka välistada, et OÜ Viilius Grupp ostis teenust sisse JL, SZ ja

VT tööandjatelt. VS kinnitas OÜ-s Viilius Grupp töötamist ning AS Kivilill töötaja MD kinnitas

alltöövõtjate tegutsemist AS Kivilill objektidel. SZ ja AL selgitused ei ole tõendina kasutatavad,

kuivõrd isiku allkiri pole usutav või puudub üldse ning maksuhaldur pole selgitanud, kuidas

seletus on temani jõudnud. Ei saa välistada, et töötajad varjasid oma töötamist ümbrikupalga

saamise tõttu.

Kogalõmi linna kloorilao objekti puhul toimus kloori doseerimise seadmete stendi kokkupanek

ja montaaž Eestis, kuna AS-l Tallinna Vesi on samasugused seadmed. Koostöös AS Tallinna

Vesi töötaja LL valmistati seadmed ette Eestis. Seadmete paigaldamiseks olid Kogalõmi linna

saadetud nii AS Kivilill töötajad kui ka LL. Seega puudub vastuolu JŠ-i seletuste ja maksuhal-

duri käsutuses olevate dokumentide vahel.

AS Ventart juhatuse liikme VK protokollitud seletuse kohaselt võttis ta AS Ventart arveldus-

kontolt AS-lt Kivilill laekunud raha sularahas välja ning kasutas seda tööde ja materjalide eest

tasumiseks ja töötasu väljamaksmiseks. Võimalik, et VK ei osanud maksuhaldurile täpselt sel-

gitada, milliseid töid ja millistel objektidel AS Ventart AS Kivilill tellimusel tegi, sest selleks

ajaks polnud VK-l enam äriühingu raamatupidamisdokumente ning tehingutest oli juba kaks

aastat möödas. Maksuhalduril oli võimalus paluda VK-l selgitada, miks ta suuliste selgituste

käigus ei osanud kõiki objekte nimetada, kuid AS-le Kivilill adresseeritud kirjas kirjeldab te-

hinguid detailselt. Maksuhaldur jättis uurimiskohustuse täitmata ning eelistas tõlgendada või-

malikku vastuolu AS Kivilill kahjuks.

Tallinnas Ümera 3 asuval objektil soovis töid teostada OÜ Marginik. Kuna AS Talbor ja OÜ

Marginik juhatuse liikmete vahel oli konflikt, pakkus AS Kivilill AS-le Talbor teenuseid ja ostis

neid sama hinnaga sisse OÜ-lt Marginik, aidates viimast objekti saamisel. Ümera 3 objekti pu-

hul seisnes töö metallkonstruktsioonide valmistamises ja montaažis. OÜ Marginik valmistas

metallkonstruktsioone, kuid nende paigaldamisel vajas abi. OÜ Marginik pöördus AS Kivilill

poole. AS Kivilill ostis metallkonstruktsioonide paigaldamisteenust sisse AS-lt Ventart.

3-11-1270

4(15)

Vastutusotsus on õigusvastane, kuna juhatuse liikmete süü ei ole selgelt sõnastatud ning viited

kaebajate tahtlusele on üldsõnalised ja kohati vastuolulised. Samuti ei ilmne juhatuse liikmetele

omistatava rikkumise ja maksuvõla vahelist põhjuslikku seost.

AS Kivilill endised juhatuse liikmed ei vastuta AS Kivilill maksukohustuse eest solidaarselt,

kuna peale juhatuse esimehe JŠ-i oli teistel juhatuse liikmetel piiratud vastutus. AS Kivilill ma-

jandust organiseeris ja juhtis juhatuse esimees JŠ. Teised juhatuse liikmed vastutasid ja tegut-

sesid vaid nendele määratud kitsalt piiritletud valdkonnas. LZ vastutas peainseneri alaste küsi-

muste eest, PG tehniliste küsimuste ning MŠ raamatupidamise eest. Juhatuse liikme lepingutest

tuleneb, et kaebajatel ei olnud õigust osaleda AS Kivilill rahaliste ja majanduslike küsimuste

lahendamisel. Kuna majandusaasta oli positiivne ja kasumlik, ei olnud AS Kivilill teistel juha-

tuse liikmetel alust kahelda AS Kivilill juhatuse esimehe väidetes, et äriühingul rahalisi prob-

leeme ei ole. AS Kivilill piiratud vastutus ei olnud vaid ettevõtte sisene jaotus, vaid on märgitud

ka põhikirjas.

LZ töötas peainseneri ametikohal ning tema ülesandeks oli kontrollida objektidel teostatud töid.

Alltöövõtjatega pidas läbirääkimisi ja sõlmis lepinguid JŠ. MŠ oli raamatupidaja, kes reaalselt

pole ehitusobjektidel käinud ega tehtud töid kontrollinud. Asjaolust, et mingil objektil olid le-

pingud sõlmitud mitmete alltöövõtjatega, ei pidanud MŠ järeldama, et tegemist on fiktiivsete

tehingutega. Maksuhaldur ei ole toonud ühtegi mõjuvat argumenti, mis tõendaks, et MŠ oli

väidetavatest fiktiivsetest tehingutest teadlik ning seega rikkus tahtlikult MKS § 8 lg-s 1 toodud

kohustusi. PG kontrollis reaalselt tehtud töid ega olnud teadlik võimalikust maksupettusest. Jääb

arusaamatuks, milliste maksumenetluses kogutud tõendite alusel on maksuhaldur jõudnud jä-

reldusele, et PG on teinud AS Kivilill nimel fiktiivseid tehinguid.

Vastutusotsuses ei ole kaebajate tahtlus piisavalt tõendatud, mistõttu puudub alus kohaldada

maksu määramisel kuueaastast tähtaega. Kohaldamisele kuulub kolmeaastane aegumistähtaeg,

mistõttu oli vastutusotsusega maksusumma määramise aegumise tähtajaks 04.09.2009 kuni

04.08.2010. Sellest tulenevalt kuulub vastutusotsus tühistamisele ka maksusumma määramise

tähtaja aegumise tõttu.

6. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebused rahuldamata.

Maksuhaldur ei pea tõendama äriühingu teadlikkust igast tehingupartneriga seotud asjaolust

eraldi, vaid seda, et tehinguid äriühingute vahel ei ole toimunud. Seda on maksuhaldur ka tei-

nud. Asjaolu, et AS Ventart, OÜ Viilius Grupp ja OÜ Sefimo arvelduskontodelt ei nähtu tasu-

mist allhankijatele, alltöövõtjatele, töötajatele ega ka muude jooksvate kulude eest, mis kaasne-

vad ettevõtlusega, on vaid üks maksumenetluses tuvastatud asjaolu. Sellised asjaolud on tekita-

nud maksuhalduris põhjendatud kahtluse, et nimetatud äriühingud ei oma reaalset majanduste-

gevust, mis kogumis teiste tõenditega kinnitab tehingute mittetoimumist. Usutav ei ole kaeba-

jate väide, et äriühingud võisid tasuda oma majandustegevuse eest ka sularahas. Nimetatud

äriühingud vastavad variäriühingutele omastele tunnustele. Asjakohane pole kaebajate väide, et

AS Kivilill ning temaga seotud isikud ei olnud teadlikud tehingupartnerite pangakontodelt su-

laraha väljavõtmisest. OÜ Sefimo juhatuse liige PG oli ühtlasi AS Kivilill töötaja ja juhatuse

liige ning OÜ Sefimo arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks ja pangakaardi kasutajaks.

OŠ ütlused AŠ tegutsemise kohta OÜ Viilius Grupp esindajana on vastuolulised ning ebausal-

dusväärsed. OŠ- seletuste kohaselt volitas teda OÜ-d Viilius Grupp esindama AŠ, kes värbas

töölisi ning andis neid rendile OÜ-le Liider Grupp. Samas ei ole OÜ Viilius Grupp ega AS

Kivilill esitanud AŠ volitust, mis lubab tal OÜ Viilius Grupp nimel tehinguid teostada. Isikute

ütlused AŠ vanuse osas on vastuolulised ning maksuhaldur ei ole OŠ- poolt kirjeldatud AŠ

nimelist isikut tuvastanud, kes väidetavalt AS-ga Kivilill suhtles. Kui OŠ- seletuste kohaselt

tasus äriühingutele AŠ, siis pankadelt saadud vastuste kohaselt oli OÜ Viilius Grupp arveldus-

konto avatud OŠ- poolt, kellel oli ka ainuisikuliselt pangakontode kasutamise õigus.

3-11-1270

5(15)

Olukorras, kus peatöövõtja on teavitamiskohustuse lepingusse sisse kirjutanud, ei ole asjako-

hane väita, et peatöövõtjaid ei huvitanud, kuidas ja kelle abil AS Kivilill töid teostas. Samuti on

vastuoluline kaebajate väide, et nad ei ole kunagi peatöövõtjaid kasutatavatest alltöövõtjatest

teavitanud, kuivõrd JŠ-i seletuste kohaselt oli AS Ventart AS Ingle poolt alltöövõtjana aktsep-

teeritud, kuigi ka AS-l Ventart puudus registreering.

Kaebajad on omaks võtnud, et on teinud AS Kivilill nimel majanduslikult kahjulikke tehinguid.

Kaebajad ei ole näidanud, et selliselt käitumine tagas perspektiivis tulu teenimise võimaluse.

Kaebajate väited kahjulike tehingute töösse võtmisest koostöö jätkumise tagamiseks ei saa olla

õigustuseks, kui sellise tegevuse tulemusel on AS Kivilill muudetud maksejõuetuks.

Ei saa pidada usutavaks, et ükski töötaja ei tea, kus või kelle heaks ta töötab. Samuti ei saa

pidada usutavaks väidet, et nimetatud isikute tööandjad on oma töötajaid nende teadmata n-ö

edasi müünud ja suunanud neid Kunda või Kohtla-Järve asemel tööle Tallinnasse, Maardusse,

Muugale, Raplasse või Tapale AS Kivilill objektidele. Isegi sellisel juhul oleks pidanud tööta-

jatel olema teadmine, et nad töötavad AS Kivilill heaks, kuivõrd JŠ-i ütluste kohaselt kandsid

kõik AS Kivilill alltöövõtjad AS Kivilill logodega tööriideid.

VS on saatnud maksuhaldurile kaks vastust, millest ühes ta kinnitab OÜ-s Viilius Grupp tööta-

mist 2004. a novembris, kuid teises lükkab selle väite ümber. VS-i seletused OÜ-s Viilius Grupp

töötamise kohta ei lähe kokku ka muude asjas kogutud tõenditega, kuivõrd JŠ-i seletuste koha-

selt töötas VS Jägala veehaarde pumbajaama objektil, kus tööd lõppesid 25.08.2004, ning Suur-

Sõjamäe 10A objektil, mille osas on leping sõlmitud alles 01.12.2004. SZ seletus jõudis mak-

suhaldurini koos SZ-le saadetud korraldusega ühes ümbrikus ning maksuhalduril puudub alus

SZ ja AL ütluste õigsuses kahtlemiseks. Isikutelt seletuste küsimine on maksumenetluses toi-

munud nõuetekohaselt. Kaebajad ei ole viidanud, millele tuginevalt nad leiavad, et maksume-

netluses saadud kirjalik teave peaks olema allkirjastatud. Usutavaks ei saa pidada kaebajate

oletust, et töötajad varjasid oma töötamist nimetatud äriühingutes teadlikult.

Vastustaja nõustub kaebajaga, et üksnes registreeringu puudumine ei tõenda tehingu mittetoi-

mumist. Samas on kogutud tõendid kogumis ja vastastikuses seoses küllaldased selleks, et jõuda

lõppjäreldustes maksuotsuses toodu seisukohale.

Kaebajate selgitused Kogalõmi linnas Venemaal asuvas kloorilaos teostatud tööde osas on vas-

tuolulised ja ebausaldusväärsed. AS Kivilill ja AS Ventart vahelise lepingu kohaselt on lepingu

objektiks kloori doseerimise seadmete stendi montaaž, kloorilaos stendide montaaž ning sten-

dide seadistamine. Seega lepingust tulenevalt kuulub tööde hulka ka stendide montaaž kloori-

laos ning monteeritud stendide seadistamine, mis saab toimuda ka üksnes kloorilaos. LL pole

alates 2002. a märtsist AS Tallinna Vesi töötaja.

AK ei kinnita AS Ventart ning OÜ Viilius Grupp töötamist Tartu kanalisatsiooni peapumplasse

sademeveepumba paigaldamise objektil ning Rapla ladude objektil. AS Ventart ja OÜ Viilius

Grupp olid talle võõrad, samuti ei teadnud ta nimepidi VK, kes oli MD seletuste kohaselt AS

Ventart esindaja. AK ei tundnud pildi järgi ära ühtegi AS Ventart ja OÜ Viilius Grupp väideta-

vat töötajat. AK selgitas, et kõik pumbad, mis olid Tartu kanalisatsiooni peapumpla sademe-

veepumba paigaldamise objektil, paigaldasid AS Kivilill töötajad.

Seisukohta, et nimetatud äriühingud ei teostanud töid AS Kivilill objektidel, toetab ka see, et

MD seletuste kohaselt tehti töid päeval või ajavahemikus 17.00-19.00. Samas mitmed AS Ven-

tart väidetavad töötajad (VT, BV, RP ja SZ) töötasid oma põhitöökohal ajavahemikus 8.00-

17.00 hoopis Kundas või Kohtla-Järvel.

Kahe- või enamaliikmelise juhtorgani puhul võib küll olla otstarbekas äriühingu tegevusvald-

kondade korraldamine ja juhtimistegevuse jagamine, kuid seaduses sätestatud äriühingu kohus-

tuste puhul on määrav, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Käesoleval juhul on

3-11-1270

6(15)

kaebajad jätnud täitmata juhatuse liikme kohustuse korrektselt korraldada ja kontrollida

äriühingu raamatupidamist. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine väljendub selles, et

isikud ei kontrollinud tehingute tegelikku toimumist. MŠ-il, LZ-il ja PG-il puudus ülevaade

majandustehingutest ning AS Kivilill poolt maksuhaldurile edastatud andmete tõepärasusest.

JŠ-i 09.09.2010 antud seletuse kohaselt olid AS Kivilill alltöövõtjatest teadlikud kõik AS Kivi-

lill juhatuse liikmed ning LZ-i 14.09.2010 antud selgituste kohaselt võtsid äriühingu üldjuhti-

misest osa kõik juhatuse liikmed. Ka MŠ kinnitas oma 10.09.2010 antud selgitustes, et üldisi

küsimusi otsustasid kõik juhatuse liikmed ühiselt.

LZ on isiklikult käinud objektidel väidetavate alltöövõtjate töid üle vaatamas ja vastu võtmas.

Kuigi tema töökohustused olid piiratud üksnes objektidel teostatud tööde tehnilise kontrolliga,

ei tähenda see, et LZ-i kohustused juhatuse liikmena on samas ulatuses piiratud. Küll aga tä-

hendab see, et LZ puutus objektidel teostatud tööde ning töid teostanud alltöövõtjatega igapäe-

vaselt kokku, mistõttu oli ta lisaks muule kursis ka ehitusobjektidel teostatud tööde ning töid

teostanud isikutega.

Asjaolu, et MŠ vastutas töölepingu kohaselt vaid AS Kivilill raamatupidamise eest, ei tähenda,

et tema kohustused juhatuse liikmena on samas ulatuses piiratud. MŠ-il oli ligipääs AS Kivilill

raamatupidamisdokumentidele ning igapäevane kokkupuude AS Kivilill poolt tehtavate välja-

maksetega, seega täielik ülevaade kõikidest AS Kivilill tehingutest. MŠ-ile ei saanud jääda mär-

kamatuks tööde topelt teostamised ning materjalide topelt soetamine. Sellistest asjaoludest tead-

mine, kuid passiivseks jäämine on käsitletav tahtliku tegevusena.

Asjaolu, et PG tegeles AS-s Kivilill igapäevaselt materjalide tellimisega, ei tähenda, et tema

kohustused ning vastutus juhatuse liikmena olid samas ulatuses piiratud. PG oli ka OÜ Sefimo

juhatuse liige ning väljastades AS-le Kivilill OÜ Sefimo nimel arveid tehingute eest, mida te-

gelikult ei osutatud, oli PG teadlik, et tegemist on fiktiivsete tehingutega. Selline tegevus saab

olla üksnes tahtlik.

7. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2012 otsusega kaebused rahuldamata.

Ainuüksi formaalsete dokumentide või kinnituste olemasolu ei tõenda tehingute toimumist AS-

ga Ventart, OÜ-ga Viilius Grupp ning OÜ-ga Sefimo. Vastutusotsuse aluseks on kahtlus mak-

supettuse toimepanemises ja tehingutel majandusliku sisu puudumine, seega ei oma tähtsust

hoolsuskohustuse täitmise küsimused. Maksupettus eeldabki väidetavate tehingute osaliste

kooskõlastatud tegutsemist. Sellest tulenevalt ei oma maksupettuse puhul määravat tähtsust te-

hinguosaliste kinnitused.

AS Ventart, OÜ Viilius Grupp ja OÜ Sefimo poolt AS-le Kivilill esitatud arvetel näidatud te-

hingud ei ole tegelikult toimunud. Äriühingute tegevus vastab variühingu tunnustele. Äriühin-

gud ei ole teinud majandustehinguid (rent, reklaamiteenused, telefoniteenused, tasud transpor-

divahendite rendi eest jm). Töötasu väljamaksete deklareerimata jätmine viitab, et äriühingud

pole maksnud töötajatele töötasu. Vaidlusaluste arvete alusel on AS Ventart, OÜ Viilius Grupp

ja OÜ Sefimo pangakontole laekunud raha sularahas kohe välja võetud. Äriühingute raamatu-

pidamisdokumente ei ole võimalik kontrollida, kuna ettevõtted müüdi või likvideeriti, kui sat-

tusid maksuhalduri tähelepanu alla. Äriühingute seaduslikud esindajad ei teadnud midagi

äriühingu majandustegevusest (OÜ Viilius Grupp) või ei mäletanud, kus äriühingud allhanke-

töid teostasid, objektidel töid teostanud töötajate nimesid (AS Ventart) või kellelt soetati mater-

jale (OÜ Sefimo). Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et AS Kivilill osales mak-

supettuses, mille eesmärgiks oli kasu saamine läbi kulude suurendamise ja käibemaksu kohus-

tuse vähendamise. Põhjendatud kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid tehin-

gute toimumise kohta. Selliseid tõendeid esitatud ei ole.

Usutav pole väide, et kaebajad polnud teadlikud tehingupartnerite pangakontodelt sularaha väl-

javõtmisest. PG oli OÜ Sefimo juhatuse liikmeks, arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks ja

3-11-1270

7(15)

pangakaardi kasutajaks. Samuti oli OÜ Viilius Grupp juhatuse liige OŠ- seotud JŠ-iga läbi OÜ

Hasartmängusõltuvuse Uurimise ja Võõrutamise Instituut, mille juhatuse liikmed nad mõlemad

olid.

Puuduvad tõendid alltöövõtjate kasutamise kohta. JŠ-i poolt maksuhaldurile edastatud infor-

matsiooni kohaselt AS Ventart poolt objektidel töötanud JL, VT, BT, AL, AŠ, ZZ ja SZ teatasid,

et ei ole AS-s Ventart töötanud ning BV ja RP ei osanud vastata. OÜ-s Viilius Grupp töötamist

eitasid JŠ-i poolt nimetatud SZ, ZŽ, JL, VS ja SS. Samuti ei teadnud JŠ-i poolt nimetatud NU

midagi OÜ-st Sefimo. Ei saa pidada usutavaks, et ükski töötaja ei tea, kus või kelle heaks ta

töötab või et töötajad varjasid oma töötamist. Maksuhaldur on vastutusotsuses piisavalt põhjen-

danud, miks ta ei pea usaldusväärseks VSi kinnitust OÜ-s Viilius Grupp töötamise kohta (vas-

tutusotsuse lk 60), RK ja AT seletusi AS-s Ventart töötamise kohta (vastutusotsuse lk 7-8) ning

MD seletusi AS Ventart töötajate kohta (vastutusotsuse lk 12). Kohus nõustus maksuhalduri

nende põhjendustega.

Alltöövõtu mitteteostamisele AS Ventart poolt viitavad VK vastuolulised selgitused. VK ei osa-

nud 14.09.2006 maksuhaldurile selgituste andmisel kirjeldada tehingutega seotud asjaolusid,

03.10.2006 oskas ta nimetada paar objekti, kuid täpsemat infot ta anda ei osanud. Samas on VK

saatnud vastusena JŠ-i 14.12.2006 kirjale detailsed seletused selle kohta, kes tõi objektidele

materjali, kes teostas objektidel töid jms (CD fail nr 28.20070124, kd II, tl 174C). Maksuhaldur

on põhjendatult pidanud kahtlust äratavaks, kuidas oskas VK anda JŠ-ile täpseid vastuseid te-

hingute toimumise kohta, kui ta kaks kuud varem nendest tehingutest enam midagi ei mäletanud

ning tal puudusid dokumendid, kust neid vastuseid leida.

AS-l Ventart, OÜ-l Viilius Grupp ja OÜ-l Sefimo puudusid Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse

andmetel transpordivahendid, kuigi JŠ-i seletuste kohaselt toimetasid äriühingud objektidele

materjalid oma transpordiga. Kaebajate väide transporditeenuse sisseostmisest pole usutav, sest

nimetatud äriühingutel tavapärane majandustegevus puudus.

Allhankija AS Ventart kasutamine viis AS Kivilill kahjumisse, tellija AS Talbor ei teadnud

midagi alltöövõtja kasutamisest ning JŠi poolt nimetatud töötajad eitasid AS-s Ventart tööta-

mist, mistõttu kaebajate selgitused selle kohta, miks tellis AS Kivilill objektil Ümera 3 ühe ja

sama töö nii AS-lt Ventart kui ka OÜ-lt Marginik, ei lükka ümber järeldust alltöövõtu mittetoi-

mumise kohta. Kaebajate selgitused objekti Ümera 3 osas ei ole kooskõlas lepingutega. AS

Ventart ja AS Kivilill vahel 20.10.2004 sõlmitud lepingu nr 20-1/ÜM-04 objektiks on metall-

konstruktsioonide valmistamine, mitte paigaldamine (CD fail nr 36.20041020, II kd, tl 174C).

AS Kivilill ja AS Ventart vaheline leping on sõlmitud samal päeval kui AS Kivilill ja OÜ Mar-

ginik vaheline leping (CD fail nr 127.20041020, II kd, tl 174C) ning kaebajad ei ole põhjenda-

nud, kuidas sai OÜ-l Marginik tekkida selleks hetkeks teadmine, et tal on konstruktsioonide

paigaldamisel vajadus lisatööjõu järele.

Kaebajate selgitused AS Ventart poolt alltöövõtu teostamise kohta Kogalõmi kloorilao objektil

ei ole usaldusväärsed. JŠi seletused, mille kohaselt toimus kloori doseerimise seadmete stendi

kokkupanek, montaaž ja stendi seadistamine Tallinnas ning paigaldus ja testimine veepuhastus-

jaamas Kogalõmi linnas, on vastuolus AS Kivilill ja AS Ventart vahelise lepinguga, mille ob-

jektiks oli kloori doseerimise seadmete stendi montaaž; kloorilaos stendide montaaž ning sten-

dide seadistamine (CD fail nr 32.20040802, II kd, tl 174C). Väide, et seadmed valmistati Eestis

koostöös AS Tallinna Vesi töötaja LL, on vastuolus maksuhalduri poolt tuvastatuga, et LL ei

olnud alates 2002. a märtsist AS Tallinna Vesi töötaja ning töötas perioodil august – september

2004. a AS-s Kivilill.

Vastutusotsuses ja vaideotsustes on kaebajate süüd ning põhjuslikku seost maksuvõla tekkimise

ja maksuseaduste rikkumise vahel põhjalikult analüüsitud. Kohus nõustus nende põhjendustega.

3-11-1270

8(15)

MKS § 98 kohaselt on maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral maksusumma määramise

aegumistähtaeg kuus aastat. Maksuhalduril oli õigus rakendada käesoleval juhul kuueaastast

aegumistähtaega ning vastutusotsus ei ole tehtud aegumistähtaega rikkudes. Maksudest kõrva-

lehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. LZ, PG ja MŠ paluvad 11.01.2013 apellatsioonkaebustes Tallinna Halduskohtu

13.12.2012 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Halduskohus on analüüsinud kaebajate vastuväiteid maksuotsusele, kuid vastutusotsuse analüü-

simisel piirdunud üksnes viitega HKMS § 165 lg-le 2. Jättes andmata hinnangu kaebajate sei-

sukohtadele vastutusotsuse suhtes, rikkus kohus oluliselt kohtumenetluse norme. HKMS § 165

lg 2 kohaldamine pole põhjendatud.

Kohtumenetluse käigus ei ole vastustaja kaebajate süükoosseisu täpsustanud ega süüd kinnita-

vaid tõendeid esitanud. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et vastutusotsus on

nõuetekohaselt motiveeritud ja tõendatud. Vastutusotsus ei ole täpne, selge ega piisavalt moti-

veeritud. Maksuhaldur on toonud välja erinevad ja kohati teineteist välistavad kaebajate süü

koosseisud. Maksuhalduri järeldused on vastuolus maksumenetluse käigus kogutud tõenditega.

Maksuhaldur on jätnud arvestamata kaebajate kasuks rääkivad asjaolud.

Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et AS Kivilill osales maksupettuses. AS Kivilill

osas tehtud maksuotsus on õigusvastane.

Maksuhalduri järeldused kaebajate süü osas on meelevaldsed. Maksumenetluses tuvastatud as-

jaolud ei anna alust väita, et kaebajad olid maksupettuse organiseerijaks ja täideviijaks. Kohus

ja maksuhaldur on jätnud arvestamata, et maksuhaldur ei ole kaebajate osas jõudnud järeldusele,

et nad olid teadlikud tehingute fiktiivsusest. Lepingud alltöövõtjatega sõlmis AS Kivilill nimel

ainult JŠ; kõik otsused võttis vastu JŠ ainuisikuliselt, kogu firma dokumentatsioon laekus talle

ja tema edastas selle raamatupidajale, juurdepääs AS Kivilill pangakontodele oli ainult temal ja

sekretäril; alltöövõttu puudutavad küsimused otsustas JŠ. PG tegeles materjalide kohaletoime-

tamisega ja JŠ-i asjadesse ei sekkunud. Maksumenetluses ei ole leidnud kinnitust, et väidetavate

fiktiivsete tehingute osas suhtlesid OÜ Viilius Grupp, AS Ventart ja OÜ Sefimo seaduslike

esindajatega MŠ ja LZ ning OÜ Viilus Grupp ja AS Ventart seaduslike esindajatega suhtles PG.

MŠ töötas kodus, ei käinud ehitusobjektidel ning AS Kivilill kontoris käis väga harva. Kuna

MŠ oli raamatupidaja, on loomulik, et ta sai tööülesannete täitmisel teada alltöövõtjate olema-

solust. Maksuhaldur ei ole selgitanud, kuidas ostu- ja müügiarvete kajastamine raamatupidami-

ses viitab maksupettuse organiseerimisele. Ainuüksi raamatupidajaks olemine ei anna alust

väita, et MŠ osales maksupettuses ning on AS Kivilill maksuvõla eest vastutav.

Selgusetu on, kuidas saab maksuhaldur heita MŠ-ile ette maksupettuse organiseerimist ja täi-

deviimist, süüdistades samas kaebajat selles, et ta ei ole midagi ette võtnud maksupettuse takis-

tamiseks, ning seejärel tegevusetuses ja teostatud tehingutest ülevaate puudumises. Maksume-

netluses ei ole tuvastatud, milline eriline teave oli MŠil, mis võiks viidata, et tegemist oli fik-

tiivsete tehingutega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-34-05, 3-3-1-74-09). Võimalik, et MŠ ei

kontrollinud piisavalt JŠ-i tegevust, kuid arvestades seda, et kõik tehinguid puudutavad doku-

mendid olid olemas ja korrektselt vormistatud, alltöövõtjad olid käibemaksukohustuslased, tööd

olid tehtud, deklaratsioonid esitatud ja maksud õigeaegselt tasutud, puudub põhjuslik seos MŠ-

i passiivsuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Isegi kui MŠ oleks oma järelevalvekohustusi ak-

tiivselt täitnud, ei oleks ta olemasolevate dokumentide ja informatsiooni pinnalt saanud tuvas-

tada, et tegemist võib olla fiktiivsete arvetega.

3-11-1270

9(15)

Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-9-12, et asjaolu, et isik pidi teadma mingitest asjaoludest,

viitab üksnes hooletusele, ja sellest ei saa tuletada tahtlust esitada maksudeklaratsioonides va-

leandmeid.

Halduskohus nõustus maksuhalduri meelevaldse järeldusega, et MŠ oli teadlik alltöövõtjate

pangakontodelt sularaha väljavõtmisest ja seega ka tehingute fiktiivsusest seetõttu, et PG OÜ

Sefimo juhatuse liikmena võttis pangakontolt sularaha välja ning OÜ Viilius Grupp juhatuse

liige OŠ- oli seotud JŠ-iga. Eeltoodu ei tugine ühelegi tõendile. Maksuhaldur on jätnud kõrvale

kaebaja kasuks rääkivad tõendid, rikkudes MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ja tõenda-

miskohustust.

Maksuhaldur on vääralt tõlgendanud LZ-i 14.09.2010 selgitusi ning teinud meelevaldse järel-

duse, et ta oli fiktiivsetest tehingutest teadlik. Maksuhaldur ei ole toonud välja ühtegi tõendit

selle kohta, et LZ oli teadlik sellest, et nt AS Ventart nimel teostavad töid kolmandad isikud.

Ainuüksi fakt, et LZ oli teadlik alltöövõtjate olemasolust, ei ole piisav väitmaks, et ta oli teadlik

maksupettusest ning rikkus tahtlikult juhatuse liikme kohustusi. See, et isik pidi teadma mingi-

test asjaoludest, viitab üksnes hooletusele. Sellest ei saa tuletada tahtlust esitada maksudekla-

ratsioonides valeandmeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-9-12). Isegi hoolsusnõude tahtlikust

rikkumisest ei saa teha järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult (vt Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-74-09).

Selgusetu on, millistest tõenditest lähtudes on maksuhaldur järeldanud, et LZ on teostanud AS

Kivilill nimel fiktiivseid tehinguid. See järeldus on vastuolus kontrollimenetluses kogutud tõen-

ditega ning maksuotsuse ja vastutusotsuse järeldustega. Arusaamatu on, kuidas saab maksuhal-

dur heita LZ-ile ette osalemist maksupettuses ning teisalt süüdistada teda tegevusetuses ja teos-

tatud tehingutest ülevaate puudumises ehk hoolsuskohustuse rikkumises. Kaebaja tahtlus juha-

tuse liikme kohustusi rikkuda ei ole vastutusotsuses motiveeritud ega faktiliste asjaoludega

tõendatud.

Asjaolu, et PG võttis vastu AS Kivilill poolt OÜ-ga Viilius Grupp sõlmitud lepingu 37PET/2-

S alusel teostatud tööd, ei tõenda, et kaebaja oli teadlik tehingu fiktiivsusest, samuti seda, et ta

oli teadlik kõikidest teistest väidetavalt fiktiivsetest tehingutest. Maksuotsuses ega vastutusot-

suses ei ole maksuhaldur Tallinnas Peterburi tee 66-70 objektil tööde teostamist kahtluse alla

seadnud. Seega puudus PG-il alus arvata, et tegemist võiks olla fiktiivse tehinguga. Ainuüksi

fakt, et PG oli teadlik alltöövõtjate olemasolust ja võttis vastu ühe objekti, ei ole piisav väit-

maks, et ta oli väidetavast maksupettusest teadlik ja osales selles.

Asjaolu, et kontrollitaval perioodil oli PG nii OÜ Sefimo kui AS Kivilill juhatuse liige, ei anna

alust väita, et PG oli maksupettusest teadlik ja osales selles. Maksuhaldur asus seisukohale, et

AS Kivilill ja OÜ Sefimo vahel tegelikkuses tehinguid toimunud ei ole, tuginedes üksnes Me-

reväe Staabi vastusele, et laeval „Admiral Pitka“ ei ole teostatud abiseadmete vundamendi val-

mistamis- ja paigaldustöid. Maksuhaldur ja kohus jätsid arvestamata, et 25.11.2004 OÜ-ga Net-

man Ships Repair sõlmitud lepingu nr N-2004-30A alusel teostas AS Kivilill eelnimetatud töid

OÜ Netman Ship Repair tellimusel. Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ Sefimo ei ole laeval

töid teostanud, samas ei ole maksuhaldur esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et laeval teostas

töid AS Kivilill ise ega selle kohta, et teenus osteti tundmatult kolmandalt isikult. Isegi kui

eeldada, et AS Kivilill ja OÜ Sefimo vahel ei ole lepingu 29-2004 alusel tehingut toimunud, ei

tõenda see seda, et PG oli teistest väidetavatest maksupettustest (tehingud OÜ-ga Viilius Grupp

ja OÜ-ga Ventart) teadlik.

Selgusetu on, millistest maksumenetluses kogutud tõenditest lähtudes jõudis maksuhaldur jä-

reldusele, et PG teostas AS Kivilill nimel fiktiivseid tehinguid.

Arusaamatu on, kuidas saab maksuhaldur heita PGile ette osalemist maksupettuses, samas süü-

distades teda tegevusetuses ja teostatud tehingutest ülevaate puudumises ehk hoolsuskohustuse

3-11-1270

10(15)

rikkumises. PG-il oli õigus esindada AS Kivilill üksnes küsimustes, mis olid märgitud tehnilise

direktori ametijuhendis. Tal puudus õigus osaleda AS Kivilill rahaliste ja majanduslike küsi-

muste lahendamisel. Võib nõustuda, et PG ei kontrollinud piisavalt JŠ-i tegevust, kuid see oli

tingitud mitte maksude tasumisest tahtliku kõrvalehoidumise eesmärgist, vaid teadmatusest sea-

dustest ja teda eksitusse viinud juhatuse liikme lepingust. Isegi kui ta oleks oma järelevalveko-

hustusi aktiivselt täitnud, ei oleks ta saanud olemasolevate raamatupidamisdokumentide ja in-

formatsiooni pinnalt tuvastada, et tegemist võib olla fiktiivsete arvetega.

Kaebajate tahtlus juhatuse liikme kohustusi rikkuda ei ole vastutusotsuses motiveeritud ega fak-

tiliste asjaoludega tõendatud. Halduskohus on otsuses rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja

objektiivse hindamise kohustust, rikkudes HKMS § 61 lg-s 1 sätestatut.

Vastutusotsus on tehtud pärast aegumistähtaja möödumist. Vastutusotsuses ei ole kaebajate

tahtlus piisavalt tõendatud, mistõttu puudub alus kohaldada maksu määramisel kuueaastast täh-

taega. Kohaldamisele kuulub kolmeaastane aegumistähtaeg, mistõttu oli vastutusotsusega mak-

susumma määramise aegumise tähtajaks 04.09.2009 kuni 04.08.2010. Vastutusotsus on aga an-

tud 03.02.2011 ehk aegumistähtaega rikkudes.

9. Maksu- ja Tolliamet palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebajate kanda.

Halduskohtu otsus vastab HKMS §-s 165 sätestatud nõuetele. Kohus ei ole maksuhalduri sei-

sukohtadega nõustudes rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

Maksuhaldur on nii vastutusotsuses, vaideotsustes, vastuses kaebusele kui selle täienduses too-

nud välja asjaolud, millest nähtub AS Kivilill juhatuse liikmete teadlikkus tehingute mittetoi-

mumisest. Kaebajate väited sellekohaste tõendite puudumise kohta on väärad ja kohut eksita-

vad.

Maksuhalduril ei ole oluline tuvastada seda, millistest tehingupartnereid puudutavatest asjaolu-

dest iga juhatuse liige eraldi teadlik oli, vaid need asjaolud, mis kinnitavad, et maksukohustus-

lane oli teadlik, et teenust ei osutanud arvel näidatud isikud. Need asjaolud on maksuotsuses ja

vastutusotsuses välja toodud. AS Kivilill juhatuse liikmed olid teadlikud OÜ Viilius Grupp, OÜ

Sefimo ja AS Ventart majandustegevuse puudumisest ning AS Kivilill alltöövõtjatest, seega

teadlikud ka asjaolust, et nimetatud äriühingud kui majandustegevust mitteomavad ei saa AS-

le Kivilill teenuseid osutada.

Asjaolu, et AS Kivilill on ehitusteenust edasi müünud OÜ-le Netman Ship Repairs, ei lükka

ümber järeldusi selles osas, et OÜ Viilius Grupp, OÜ Sefimo ja AS Ventart ei ole AS-le Kivilill

teenuseid osutanud.

Maksuhaldur ei ole teinud objektide kahjumlikkusest järeldust tehingute fiktiivsuse kohta, pi-

gem kinnitab see ning maksuhalduri poolt tuvastatu, et AS Kivilill on ühte ja sama teenust sisse

ostnud mitmelt äriühingult, maksuhalduri järeldust, et tehinguid tegelikkuses osutatud ei ole.

Maksuhaldur on selgitanud iga juhatuse liikme osas eraldi, millised on juhatuse liikme kohus-

tused ning milles seisnes nende kohustuste tahtlik rikkumine. Vastustaja ei nõustu kaebajatega

selles, et vastutusotsuses toodud süü koosseis on erinev ja teineteist välistav. Kuna maksuhaldur

on tuvastanud, et juhatuse liikmed on rikkunud juhatuse liikme seadusest tulenevaid kohustusi

tahtlikult, ei saa tegemist olla hooletuse ega raske hooletusega, vaid üksnes tahtlusega.

Asjakohane ei ole MŠ-i väide, et AS Kivilill nimel suhtles alltöövõtjatega ainult JŠ, sest isikute

ütlustest nähtuvalt olid kõik juhatuse liikmed allhankijatest teadlikud ning nende kaasamise va-

jaduse üle arutati ühiselt. Samuti ei ole asjassepuutuv, et MŠ töötas kodus ning viibis kontoris

harva, kuna see ei välista äriühingu nimel tehtavate otsuste vastuvõtmisel ning arutamisel osa-

3-11-1270

11(15)

lemist. Maksuhalduri lausest, et MŠ on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, jättes täit-

mata juhatuse liikme kohustused, ning et isik oli teadlik või pidi olema teadlik fiktiivsetest te-

hingutest, kuid ei võtnud midagi ette fiktiivsete tehingute ärahoidmiseks, ei saa teha järeldust,

et maksuhaldur peab juhatuse liikme käitumist hooletuks. Pigem tuleb asuda seisukohale, et

MŠ-i tegevus, jättes nimetatud asjaolust teavitamata, sai olla üksnes tahtlik. Maksuhaldur on

vaideotsuses toonud välja konkreetsed sätted, mida kaebaja on rikkunud, ning asunud seisuko-

hale, et MŠ-i tegevusetus juhatuse liikme kohustuste täitmisel on olnud pidev.

Asjakohane ei ole PG-i väide, et AS Kivilill nimel suhtles alltöövõtjatega vaid JŠ. MŠ on

10.09.2010 selgitustes märkinud, et ehitusobjektidel käisid nii JŠ kui PG ja LZ ning lepingutele

kirjutasid alla kõik kolm juhatuse liiget. Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ-l Sefimo

puudus majandustegevus, mistõttu ei saanud äriühing AS-le Kivilill teenuseid osutada. Kuna

PG oli kuni 01.12.2005 OÜ Sefimo juhatuse liige, ei saanud talle olla teadmata asjaolu, et OÜ

Sefimo on sõlminud AS-ga Kivilill lepinguid ning väljastanud arveid teenuste eest, mida osu-

tatud ei ole. PG-ile ei saanud olla teadmata ka asjaolu, et AS Ventart ei ole tegelikkuses AS-le

Kivilill teenuseid osutanud. Maksuhaldur on tõendanud, et AS Ventart ei ole teostanud töid

ühelgi AS Kivilill objektil. Seega olid juhatuse liikmed, s.h PG teadlikud, et muu hulgas ei ole

AS-le Kivilill teenuseid osutanud ka AS Ventart.

Maksumenetluses on tõendatud, et ehitusobjektidel käisid nii JŠ, PG kui LZ ning lepingutele

kirjutasid alla kõik kolm. Seega ei ole asjakohane väide, et AS Kivilill nimel suhtles alltöövõt-

jatega ainult JŠ ning et LZ-il puudus ülevaade alltöövõtjatest ja ta lähtus vaid JŠ-ilt saadud

informatsioonist.

Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et vastutusotsuse tegemisel ning selle aegumistähtaja ar-

vutamisel tuleb lähtuda iga juhatuse liikme süü vormist eraldi. Samas ei nõustu vastustaja sel-

lega, et maksuhaldur on jätnud kaebajate süü nõuetekohaselt tuvastamata või motiveerimata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu järeldustega AS Kivilill maksuvõla tek-

kimise asjaolude osas ega pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata.

Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et AS Ventart, OÜ Viilius Grupp ja OÜ Sefimo ei ole AS-le

Kivilill teenuseid osutanud ning nimetatud isikute arvete alusel tehtud väljamaksed ei ole tehtud

arvetele märgitud teenuste eest. Seega on OÜ Kivilill deklareerinud perioodil jaanuar kuni det-

sember 2004 nimetatud isikute rekvisiitidega arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu summas

1 643 398 krooni ning jätnud deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt summas 4 079 193 krooni.

Samuti on AS Kivilill kajastanud enda maksuarvestuses ebaõigesti AS Fenestra arveid seoses

akende soetamise ja paigaldamisega aadressil Koogu 16, Tallinn. Tegemist ei ole AS Kivilill

ettevõtlusega seotud kulutusega, seega on alusetu nimetatud arvete alusel deklareeritud sisend-

käibemaks summas 13 383 krooni ning väljamaksetelt kuulub täiendavalt tasumisele tulumaks

summas 30 825 krooni. AS Fenestra arvetega seonduvalt ei ole kaebajad sisulisi vastuväiteid

ka esitanud.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et AS Kivilill maksuvõla sissenõudmine

kaebajatelt on põhjendatud, selgitades täiendavalt järgmist.

12. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud ta-

gama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

3-11-1270

12(15)

MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult

või raskest hooletuses sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

MKS § 96 lg 1 sätestab, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vas-

tutusotsuse. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vas-

tutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul.

MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma

tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg

kuus aastat (alates 01.07.2013 viis aastat).

13. Arvestades, et vastutusotsus on käesoleval juhul koostatud enam kui 3 aastat pärast AS

Kivilill maksuvõla tekkimist, on kaebajate vastutuse tuvastamise põhiküsimuseks, kas kaebajad

on rikkunud tahtlikult enda kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine.

14. Kõnealused AS Ventart, OÜ Viilius Grupp ja OÜ Sefimo arved on seotud allhanke korras

teenuste soetamisega erinevatele ehitusobjektile, kus AS Kivilill on olnud töövõtjaks (vastutu-

sotsuse punktid 1.2.4.2, 1.3.4.2 ja 1.4.4). Maksumenetluses on tuvastatud, et nimetatud isikutelt

allhanke korras soetatud töid ei ole üldse teostatud, on teostatud AS Kivilill enda töötajate poolt

või on teostatud kolmandate isikute poolt, kellele on tasutud eraldiseisvate arvete alusel (vas-

tutusotsuse p 3.1). Seega ei seisne maksuõiguslik etteheide selles, et AS Ventart, OÜ Viilius

Grupp ja OÜ Sefimo nimel oleks tegutsenud tundmatud isikud, vaid et tehinguid ei ole tegelik-

kuses üldse toimunud.

15. AS Kivilill juhatuse liikmeteks väidetavate tehingute toimumise ja arvete esitamise ajal

olid kaebajad ning JŠ. Juhatuse liikmete poolt maksumenetluses antud ütlustest nähtub, et JŠ

tegeles üldjuhtimisega ja klientide leidmisega, PG tegeles peamiselt ehitusobjektide materjali-

dega ja instrumentidega varustamisega, LZ oli peainsener, kes vastutas objektide tehnilise sei-

sundi eest, ning MŠ vastutas raamatupidamise eest (vastutusotsuse p 3.1).

16. Kaebajad on seisukohal, et juhatuse liikmete vahelisest tööjaotusest tingituna vastutas all-

hankijatega lepingute sõlmimise eest neljas juhatuse liige JŠ ning kaebajad ei olnud tehingute

fiktiivsusest teadlikud.

17. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus töid ei ole tehtud või ei ole allhankijaid kasutatud,

ei saa tekkida eksimust tehingu toimumise või allhankija isiku osas. Sealjuures nähtub asja ma-

terjalidest, et allhanke kasutamisega puutusid kokku kõik juhatuse liikmed sõltumata võima-

likust tööjaotusest. JŠ on kinnitanud, et teised juhatuse liikmed olid teadlikud AS Kivilill all-

töövõtjatest, sh tehingutest AS-ga Ventart, OÜ-ga Viilius Grupp ja OÜ-ga Sefimo (09.09.2010

suuliste seletuste protokoll). MŠ on selgitanud, et üldiseid küsimusi, sh seda, milliseid alltöö-

võtjaid kasutada, arutasid ja otsustasid JŠ, PG ja LZ koos ning võtsid koos ka tööd objektidel

vastu (10.09.2010 suuliste seletuste protokoll). LZ kinnitas, et kõik juhatuse liikmed võtsid osa

üldjuhtimisest, sh allhankijate kaasamise vajaduse otsustamisest (14.09.2010 suuliste seletuste

protokoll). Olukorras, kus juhatuse liikmed arutasid ühiselt allhanke kasutamise vajaduse üle,

ei saanud ringkonnakohtu hinnangul tekkida olukorda, et kui tegelikkuses vastavat allhanget ei

kasutatud, siis kolm juhatuse liiget neljast ei olnud sellest teadlikud.

18. Olgugi, et MŠ-i selgitustest võib järeldada, nagu ei oleks tema osalenud alltöövõtjate vali-

misel ja tööde vastuvõtmisel, ei ole see kooskõlas JŠ-i ja LZ-i ütlustega. Sealjuures oli ringkon-

nakohtu hinnangul just MŠ-il kui AS Kivilill raamatupidajal parim ülevaade objektide tarbeks

3-11-1270

13(15)

tehtud kulutustest ja objektide kasumlikkusest. MŠ kinnitas, et sisestas isiklikult kuluarveid

ning kontrollis seejuures ka tehingupartnerite üldtausta (apellatsioonkaebuse lk 6-7). Seega pidi

MŠ olema teadlik alusetutest arvetest ja topeltarvetest, s.o selliste tööde eest tasumisest, mida

ei olnud tellitud, mis olid tehtud oma töötajate poolt või mille eest tasuti ka kolmandatele isiku-

tele. Sealjuures tähendas selliste teenuste soetamine osade objektide kahjumisse jäämist. Usu-

tavaks ei saa pidada apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohta, et MŠ ei saanud raamatupi-

daja kohustusi täites objektide kahjumlikkusest teada ning tähtis oli tema jaoks üksnes see, et

2004. a lõppes kasumiga. Seisukoht, et raamatupidaja, kes on samal ajal ka juhatuse liige ja

aktsionär, ei oma aasta lõikes ülevaadet äriühingu majandusseisust objektide lõikes, vaid saab

teabe üksnes majandusaasta aruande koondarvutustest, ei ole veenev.

19. LZ on vastutusmenetluses selgitanud, et puutus isiklikult kokku ja tegi koostööd alltöövõt-

jatega AS Ventart, AS Viilius Grupp ja OÜ Sefimo (14.09.2010 suuliste seletuste protokoll).

Apellatsioonkaebuses on väidetud, et maksuhaldur on selgitusi vääralt tõlgendanud ning LZ

üksnes eeldas, et kui JŠ-ilt saadud info kohaselt olid alltöövõtjateks AS Ventart, AS Viilius

Grupp ja OÜ Sefimo, siis järelikult olid objektidel viibinud võõrad töötajad nendest äriühingu-

test (apellatsioonkaebuse lk 6). Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur ei ole selgitusi vääralt

tõlgendanud. Nii LZ-i enda kui teiste juhatuse liikmete ütlustest nähtub, et LZ oli teadlik, mil-

liste allhankijatega oli objektide lõikes kokkulepped sõlmitud. LZ-i töö iseloomuks oli objekti-

del teostatud tööde tehniline kontroll, seega pidi ta olema teadlik, kes ja millises mahus objek-

tidel töid teostasid. LZ on maksumenetluses kogutud teabest nähtuvalt (AS Kivilill 24.01.2007

kiri) osalenud isiklikult ka objektide vastuvõtmisel (Rapla ladude renoveerimine, kaevuluukide

valmistamine Bekkeri sadamas, tööd laeval „Casandra“, tööd laeval „Admiral Pitka“). Samuti

on LZ apellatsioonkaebuses möönnud, et oli alltöövõtjate isikutest teadlik ning tema tööüle-

sannetest tulenevalt suhtles ta nii peatellijaga, töötajatega kui ka alltöövõtjatega (apellatsioon-

kaebuse lk 6). Tuvastatud ei ole, et AS Kivilill objektidel oleks keegi AS Ventart, AS Viilius

Grupp ja OÜ Sefimo nimel töid teostanud. Seega ei saanud LZ-il tekkida eksimust töö teostaja

isikus. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et LZ on teadlikult kinnitanud selliste tehingupartne-

rite poolt teenuste osutamist, kes ei ole tegelikkuses töid teostanud. Nimetatu viitab isiku tead-

likkusele võltsarvete kasutamisest.

20. PG tegeles AS Kivilill objektide varustamisega ehitusmaterjalide ja tööriistadega. Seega

omas ta ülevaadet, kes ja millisel objektil töötasid ning milliseid ja millises mahus materjale ja

seadmeid vajasid. PG on küll selgitanud, et kõik küsimused, mis puudutasid alltöövõttu, otsus-

tas JŠ ning tema ei tundnud huvi, kelle töölised olid objektidel (PG-i 13.09.2010 seletused),

samas ei ole see kooskõlas eelnevalt viidatud teiste juhatuse liikmete poolt antud ütlustega. PG

on sealjuures apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta vaatas üle ja võttis vastu OÜ Viilius Grupp

poolt teostatud tööd aadressil Peterburi tee 66-70, kuid lisanud, et kuna maksuhaldur ei ole

tööde teostamist nimetatud objektil kahtluse alla seadnud, siis puudub alus asuda seisukohale,

et PG oli tehingute fiktiivsusest teadlik (apellatsioonkaebuse lk 6). Ringkonnakohus leiab vas-

tupidi, et kui PG võttis isiklikult konkreetsel objektil tööd vastu, siis oli ta teadlik, kes reaalselt

töid teostas. Maksumenetluses on tuvastatud, et nimetatud objekti osas olid sõlmitud allhanke-

lepingud nii AS-ga Kivilill Ehitus kui OÜ-ga Viilius Grupp. Tuvastatud ei ole, et lisaks AS

Kivilill Ehitus töötajatele oleks objektil keegi OÜ Viilius Grupp nimel töid teostanud, seega ei

saanud PGil tekkida eksimust töö teostaja isikus. Ei ole usutav, et PG ei saanud aru, kas objektil

viibisid ühe või kahe allhankija töötajad. Seega tuleb asuda seisukohale, et PG on teadlikult

kinnitanud sellise alltöövõtu kasutamist, mida ei ole tegelikkuses toimunud. Eelnev seab kaht-

luse alla ka muude objektide osas antud seletuse, et PG-il puudus ülevaade tegelikest allhanki-

jatest. Lisaks on PG-i puhul oluline, et tema näol oli tegemist kolmest fiktiivsest allhankijast

ühe, so OÜ Sefimo juhatuse liikmega. Seega oli PG OÜ Sefimo arvete osas igal juhul teadlik

nendele märgitud teenuse mitteosutamisest.

3-11-1270

14(15)

21. Võimalus, et AS Kivilill objektidel viibisid võõrad töötajad, keda kaebajad võisid ekslikult

pidada AS Ventart ja OÜ Viilus Grupp töötajateks, eksisteerib vastutusotsusest nähtuvalt kolme

objekti osas, kus kasutati täiendavat allhanget. Nendeks objektideks on Rapla ladude renovee-

rimine ning Tallinnas Ümera tn 3 metallkonstruktsioonide valmistamine ja montaaž, kuhu on

tellitud töid dokumentidelt nähtuvalt nii AS-lt Ventart kui OÜ-lt Marginik, samuti eelnevalt

käsitletud Tallinnas Peterburi tee 66-70 metallkonstruktsioonide šeff-montaaž, kuhu on doku-

mentidelt nähtuvalt tellitud töid nii AS-lt Viilius Grupp kui AS-lt Kivilill Ehitus. Nimetatud

objekti puhul on tellitud kahelt allhankijalt samasisulist tööd ning kahekordse allhanke kasuta-

mine on viinud objektid kahjumisse. Sellises olukorras ei saanud ringkonnakohtu hinnangul

jääda juhatuse liikmetele märkamata, et tegelikkuses kasutati kahe allhankija asemel ühte, sa-

mas kui väljamakseid tehti kahele, mis viis omakorda objektid kahjumisse. Seega tuleb asuda

seisukohale, et ka nimetatud objektide osas olid juhatuse liikmed teadlikud AS-ga Ventart ja

AS-ga Viilius Grupp vormistatud tehingute fiktiivsusest.

22. Kaebajate teadlikkusele viitab ka asjaolu, et kuigi maksumenetluses on tuvastatud teenuste

mittesaamine AS-lt Ventart, OÜ-lt Viilius Grupp ja OÜ-lt Sefimo, siis ei ole kaebajad kulutuse

mitteseotust AS Kivilill ettevõtlusega möönnud. Kaebajad ei ole asunud seisukohale, et neljas

juhatuse liige JŠ oleks nende teadmata organiseerinud võltsarvete alusel alusetute väljamaksete

tegemise ja sellega äriühingu majandusliku seisundi halvendamise. Vastupidi, kaebajad rõhuta-

vad ka apellatsioonkaebustes, et ei nõustu AS-le Kivilill koostatud maksuotsusega. Nimetatu

viitab, et kõik juhatuse liikmed mõistsid ühtemoodi väljamaksete põhjuseid ja vajalikkust.

23. Lähtudes eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kaebajad olid teadlikud tehingute mitte-

toimumisest AS-ga Ventart, OÜ-ga Viilius Grupp ja OÜ-ga Sefimo. Seega olid kaebajad tead-

likud alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisest ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete

tegemisest ja deklareerimata jätmisest. Nimetatu tulemusena jäid deklareerimata ja riigieelar-

vesse tasumata maksuotsusega määratud maksusummad.

24. Kaebajad AS Kivilill juhatuse liikmetena rikkusid sellega teadlikult MKS § 8 lg-st 1 tule-

nevat kohustust tagada maksukohustuse tekkimise perioodil kehtinud KMS § 11 lg-st 1 ja § 29

lg-st 1 ning TuMS § 51 lg 1 ja § 54 lg-test 2 ja 4 tulenevat maksude deklareerimis- ja tasumis-

kohustust. Maksuotsusega tuvastatud AS Kivilill maksuvõlg tekkis nimetatud rikkumise tule-

musena. Maksuvõlga AS-lt Kivilill sisse nõuda ei õnnestunud (vastutusotsuse p 2).

25. Teadlikkus rikkumisest, sõltumata sellest, kas juhatuse liige on otsene rikkumise organi-

saator või aktsepteerib valeandmete esitamist, on käsitletav juhatuse liikme kohustuste tahtliku

rikkumisena. Tahtlus võlaõigusseaduse § 104 lg 5 tähenduses on õigusvastase tagajärje soovi-

mine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

26. AS Fenestra arvetega seonduva AS Kivilill maksuvõla sissenõudmise osas ei ole kaebajad

sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega tuleb lugeda vastutusotsus põhjendatuks ka nimetatud osas.

27. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud 06.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/800 tuvastatud AS

Kivilill maksuvõla sissenõudmine kaebajatelt ning vastutusotsuse ja halduskohtu otsuse tühis-

tamiseks või muutmiseks alused puuduvad.

28. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad apellantide menetluskulud nende endi kanda. Seega tuleb

jätta apellantide taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksu- ja Tolliametilt rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

3-11-1270

15(15)

Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 19.11.2014 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Jätta LZ ja PG kassatsioonkaebused rahuldamata ja neid puudutavas osas Tallinna

Halduskohtu 13. detsembri 2012. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari

2014. a otsus muutmata.

2. Rahuldada MŠ kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2012. a otsus ja Tallinna Ringkonna-

kohtu 13. veebruari 2014. a otsus haldusasjas nr 3-11-1270 osas, millega jäeti rahulda-

mata MŠ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 3. veebruari 2011. a

vastutusotsuse nr 13-7/87-14 tühistamiseks osas, milles see näeb ette MŠ vastutuse seoses

AS-i Kivilill tehingutega AS-iga Ventart, OÜ-ga Viilius Grupp ja OÜ-ga Sefimo.

4. Teha uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

3. veebruari 2011. a vastutusotsus nr 13-7/87-14 osas, milles see näeb ette MŠ vastutuse

seoses AS-i Kivilill tehingutega AS-iga Ventart, OÜ-ga Viilius Grupp ja OÜ-ga Sefimo.

MŠt puudutavas osas jääb vaidlustatud vastutusotsus kehtima seoses AS-i Kivilill tehin-

gutega AS-iga Fenestra.

5. Jätta LZ ja PG menetluskulud nende endi kanda ning arvata tasutud kautsjonid rii-

gituludesse.

6. Mõista Maksu- ja Tolliametilt MŠ kasuks välja menetluskulud 2884 eurot ja 53 senti.

7. Tagastada MŠ-le kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.