2-13-42298/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number 2-13-42298

Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2014, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa

Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi N Ti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1000.26 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.01.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N Ti apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Uljana Feldman

Kostja N T (isikukood xxxxxxxxxx, viibimiskoht Tallinna Vangla, Magasini 35, 10138 Tallinn)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda N Ti apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata teadmiseks vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja

2(3) kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 03.12.2013 esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Harju Maakohtule hagi N Tilt (kostja) 02.12.2011 ja 15.12.2011 Elisa Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingust tuleneva võlgnevuse 535.58 eurot ja viivise 464.68 eurot, kokku 1000.26 eurot, saamiseks. Elisa Eesti AS on loovutanud oma nõude hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud, see on riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 351.51 eurot, ning viivise menetluskuludelt. Kostja pakutud kompromissiga hageja ei nõustunud.

2. 10.12.2013 avaldusega võttis kostja hagi õigeks, tunnistades tema vastu suunatud nõudeid. Kostja soovis lahendada asja kompromissiga, tasudes hagejale võlgnevuse igakuiselt maksegraafiku alusel alates hetkest, mil kostja vabaneb vanglast. Hageja kompromissiga ei nõustunud.

3. 20.01.2014 otsusega rahuldas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel hagi, mõistis kostjalt hagejale välja võlgnevuse 1000.26 eurot ning TsMS § 162 lõike 1 ja § 1741 lõike 1 alusel menetluskulu 501.51 eurot ja viivise menetluskulult.

4. 24.01.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtule kostja apellatsioonkaebus, milles kostja palus jätta menetluskulu 501.51 eurot riigi kanda seoses sellega, et temal puudub töökoht ja muud sissetulekuallikad.

Määruse põhjendused

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

6. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1000.26 euro suuruse nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lõike 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel.

3(3)

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise osas ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

8. Täiendavalt märgib kolleegium, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleks keelduda ka TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 alusel, mille kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kaebuses soovib kostja, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja jätaks menetluskulud riigi kanda. Sellist võimalust TsMS ette ei näe, et riik võtaks enda kanda poole menetluskulud, millised tuleb vastaspoolel hüvitada. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik vaidlustatud osas teha maakohtust teistsugust otsustust, kuna maakohus on menetluskulude jaotuse puhul lähtunud õigesti TsMS § 162 lõikest 1.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu