2-13-15280/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht 13.veebruar 2014, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-15280 Tsiviilasi OSAÜHINGU LAVITASERVIS pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja, võlgnik: OSAÜHING LAVITASERVIS (RK 11292224, asukoht: Rakvere 73-174, 20609 Narva, ainuosanik, Larisa Shpak (IK XXX) (pankrotis), juhatuse kohta registrikanne puudub) Avaldaja seaduslik esindaja: Larisa Shpak (IK XXX, elukoht: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers (IK XXX, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi, tel.nr. XXX, faks XXX, e-post: XXX) Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine seoses raugemisega pankrotti välja kuulutamata RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OSAÜHING LAVITASERVIS (RK 11292224, asukoht: Rakvere 73- 174, 20609 Narva, ainuosanik, Larisa Shpak (IK XXX) (pankrotis), juhatuse kohta registrikanne puudub) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita ja tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme Larisa Shpaki vastu ning ei võlgnik, ei võlausaldaja, ega ka keegi kolmas isik ei olnud nõus maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa 1 500.00 eurot (üks tuhat viissada eurot ja 00 senti).

2. Ajutisel pankrotihalduril Hillar Villersil kahe kuu jooksul, pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates, lõpetada juriidiline isik OSAÜHING LAVITASERVIS ja kustutada äriühing äriregistrist.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Hillar Villers OSAÜHINGU LAVITASERVIS pankrotimenetluses ajutise halduri ülesannetest pärast OSAÜHINGU LAVITASERVIS äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OSAÜHINGU LAVITASERVIS dokumentide hoidjaks sama osaühingu ainuosanik Larisa Shpak (IK XXX, elukoht: XXX).

2-11-19033

2(10)

5. Määrata ajutise halduri tasu suuruseks 630,00 eurot (kuussada kolmkümmend eurot ja 00 senti), millele lisandub sotsiaalmaks summas 207,90 eurot (kakssada seitse eurot ja 90 senti) ning pankrotimenetluskulude hüvitise suuruseks 45,00 eurot (nelikümmend viis eurot ja 00 senti), millele lisandub käibemaks summas 9,00 eurot (üheksa eurot ja 00 senti).

6. Hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile, Hillar Villersile, ajutise halduri tasu summas 397,00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti) ning sotsiaalmaks summas 131,01 eurot (ükssada kolmkümmend üks eurot ja 01 senti), mis kuulub välja maksmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr XXX

7. Mõista OSAÜHINGULT LAVITASERVIS välja Hillar Villersi kasuks ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise katteks 363,89 eurot (kolmsada kuuskümmend kolm eurot ja 89 senti).

8. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel.

9. Saata määrus menetlusosalistele, ajutisele haldurile, Viru Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

Määruskaebusi ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus 31.juuli 2013 määrusega võttis OSAÜHINGU LAVITASERVIS pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes esitas 30.augustil 2013 aruande taotlusega ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks.

2-11-19033

3(10) Kohus on tsiviilasja arutanud 19.novembril 2013 kohtuistungil. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutine pankrotihaldur leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohus 29.novembri 2013 määrusega tegi ettepaneku OSAÜHINGU LAVITASERVIS pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda OSAÜHINGU LAVITASERVIS pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot hiljemalt 23.detsembriks 2013. Nõutud summat deposiiti keegi tasunud ei ole.

Aruande kohaselt pankrotiasja menetlemise käigus OSAÜHINGU LAVITASERVIS (edaspidi võlgnik) osas ajutise halduri poolt on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:

1. JÄRELPÄRINGUD JA ANTUD NÕUSOLEKUD AJUTISES MENETLUSES.

Vastavalt pankrotiseaduse §-st 22 lg. 2 p. 1 pöördus haldur võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ning vajadusel võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti, Äriregistri, Eesti Väärtpaberite Keskregistri, ehitisregistri ja kinnistusregistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimised kõikidest vararegistritest kasutades selleks elektroonseid andmebaase. Samuti pöördus ajutine pankrotihaldur teabenõudega võlgniku likvideerija poole.

Võlgniku rahaliste vahendite olemasolu teadasaamiseks tegi haldur päringud pankadele ja erinevate liisingteenuseid osutavatele äriühingutele ja ka võlgnikule.

Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt esitatud täitemenetlusi, teostas haldur otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelpäringu KPK-le ja võlgnikule.

Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi haldur järelpärimised Maksuja Tolliametisse ja võlgniku seaduslikule esindajale. Kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt mulle esitatud ja tähtsust omavaid dokumente. Tutvus võlgniku senist tegevust puudutavate kättesaadavate dokumentidega. Samuti analüüsisin täiendavalt pankrotiavalduse aluseks olevaid dokumente.

Võlgniku seaduslikule esindajale on saadetud järelpärimised (teabenõuded), kus palus esitada teabenõuetes esitatud andmed ja anda kirjalik seletus äriühingu majandusliku olukorra kohta ja teavitada ajutist haldurit muudest asjaoludest, mis aitaksid välja selgitada äriühingu varad ja kohustused. Posti teel seadusliku esindaja elukohta saadetud teabenõuet juhatuse liige ei ole vastu võtnud ja see on postiasutuse poolt ajutisele haldurile tagastatud. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole teabenõudele vastanud. Ajutisele haldurile ei ole võlgniku tegevust puudutavaid dokumente edastatud.

Aruanne koostatud pankrotiavaldusest, võlausaldajatelt, avalikest registritest ja kolmandatelt isikutelt saadud informatsiooni põhjal.

Tuginedes pankrotiavalduses toodule, võlausaldajate poolt esitatud informatsioonile ja kolmandate isikute poolt mulle esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele (kinnistusraamat, ehitisregister, äriregister) analüüsis võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, kas esineb võimalust ettevõtet tervendada või saneerida.

2-11-19033

4(10)

2. VÕLGNIKU ÜLDISELOOMUSTUS JA ANDMED TEGEVUSE KOHTA.

OSAÜHING LAVITASERVIS on registrisse kantud 06.12.2006.a. Registriandmete põhjal on võlgniku tegevusalaks sõitjate maakondadevaheline ja rahvusvaheline liinivedu (49391/EMTAK 2008).

Võlgniku juhtkonnas on alates selle asutamisest olnud 1 isik: 06.12.2006.a. kuni 06.02.2013 on äriregistrisse juhatuse liikmena kantud Larisa Shpak (IK XXX). Larisa Shpak on ka võlgniku ainuosanik.

Majandusaasta aruanded: Registripidajale esitatud 2007. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2007. majandusaasta 116 112 krooni suuruse kahjumiga ja müügitulu oli 812

602 krooni. Äriühingul oli keskmiselt 2 töötajat. Omakapital oli negatiivne (- 76 112 krooni).

Registripidajale esitatud 2008. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2008. majandusaasta 319 113 krooni suuruse kahjumiga ja müügitulu oli 881 799 krooni. Äriühingul oli keskmiselt 3 töötajat. Omakapital oli negatiivne (- 395 225 krooni).

Registripidajale esitatud 2009. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2009. majandusaasta 329 000 krooni suuruse kahjumiga ja müügitulu oli 0 krooni. Äriühingul töötajaid ja majandustegevust ei olnud.

Ajutisele haldurile ja registripidajale ei ole juhatuse liige esitanud majandusaasta aruandeid 2010-2012 aastate kohta.

2013 aasta (so 01.01.2013.a. – 31.07.2013.a.) bilanssi ja kasumiaruannet ajutisele haldurile esitatud ei ole.

Töötajad: võlgnik töötajate kohta ajutisele haldurile andmeid esitanud ei ole.

3. VÕLGNIKU VARAD JA KOHUSTUSED.

3.1. Võlgniku teadaolevad varad: kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt:

3.1.1. Raha ja pangakontod: Ajutise halduri kogutud andmetel on seisuga 05.02.2013.a. võlgnikul järgnevad pangakontod: • XXX, konto nr XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 01.08.2013.a. oli – 0,00 EUR. • XXX, konto nr XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 05.08.2013.a. oli – 0,34 EUR (konto arestitud 01.08.2013.a. ajutise halduri taotlusel, eelnevalt arestitud erinevate kohtutäiturite poolt). XXX oleva konto käsutamisõigust omab Larisa Shpak (IK XXX). Suletud kontod: XXX, konto nr XXX(arvelduskonto). Konto suleti 25.03.2010.a. XXX konto nr XXX (arvelduskonto). Konto suleti 13.08.2013.a. Võlgnik ei ole esitatud andmeid kassas sularaha puudumise või olemasolu kohta. Kokku moodustavad seega võlgniku rahalised vahendid seisuga 30.08.2013.a. – 0,00 eurot.

3.1.2. Nõuded ostjate vastu: võlgnik andmeid esitanud ei ole. Võlgniku pankrotiavalduse andmetel nõuded ostjate vastu puuduvad.

3.1.3.Materiaalne põhivara ja muu vara.

2-11-19033

5(10) Kinnisasjad: Kinnistusraamatu andmetel võlgniku omandis kinnisasju ei ole. Sõidukid: Maanteeameti poolt esitatud sõidukite andmebaasi andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Seadmed/kaubad/muu vara: kogutud informatsiooni kohaselt võlgnikul seadmed, kaubad, muu vara puudub.

3.1.4.Varud: kogutud informatsiooni kohaselt võlgnikul varusid ei ole.

3.1.5. Vara koormamine: andmed võlgniku vara koormamise kohta puuduvad.

3.1.6.Muu. Äriregistri andmetel võlgnik ei ole äriühingu osanik või aktsionär. EVK andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. KOKKUVÕTE: Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu, nende kajastamise ning nõuete aluseks olevate dokumentidega ning hindab OÜ Lavitaservis vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks käesoleva aruande koostamise seisuga 0,34 eurot.

3.2. Võlgniku teadaolevad kohustused:

3.2.1. Jooksva (majandus)tegevuse võlgnevused: A. Võlausaldajate andmetel XXX ees summas 3 682,15 eurot (põhinõue 3 109,53 eur + riigilõiv hagi esitamisel 572,62). Võlgnevus tuleneb liisinglepingust nr 0157133L, milline öeldi üles 28.07.2009.a. (Lisa 2) XXX ees summas 58 993,57 eurot (põhineb Harju Maakohtu 03.12.2010.a. tagaseljaotsusel ts asjas 2-10-30440).

B. Võlgniku pankrotiavalduse andmetel (so muudes positsioonides kajastamata) OÜ Aktiva Finants ees summas 12 295,69 eurot. Neste Eesti AS ees summas 1 616,42 eurot. STV AS ees summas 59,88 eurot. Tele 2 Eesti AS ees summas 555,14 eurot.

3.2.2. Laenud: laenud ajutise halduri kogutud andmetel puuduvad.

3.2.3. Maksuvõlad: 06.08.2013.a. seisuga olid võlgnikul Maksuja Tolliameti andmetel maksunõuete saldod 1 539,75 eurot (sellest võlas tähtpäeva järgi 1 539,75 eurot) ja arvestuslik intress 1 488,35 eurot. Kokku 3 028,10 eurot.

3.2.4. Täitemenetlused. Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so lõpetamata) olevad nõuded (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel): jrk Toimiku nr Avamise kp Võlausaldaja Nõue (EUR) Täitur 1* 167/2011/595 07.03.2011 AS DNB Pank 11315936 14,491.81 Krista Järvet 158/2012/997 04.05.2012 RAHANDUSMINIST EERIUM 70000272 500.00 Raigo Pärs 158/2009/3769 17.09.2009 CITADELE LEASING & FACTORING OÜ 10925733 4,532.65 Raigo Pärs 4* 066/2011/1504 13.06.2011 SWEDBANK LIISING AS 10434248 5,672.29 Andrei Krek 066/2009/4009 18.11.2009 AS LAMONT GRUPP 10525076 672.44 Andrei Krek 066/2009/1130 06.04.2009 KODULIISING OÜ 10892531 488.35 Andrei Krek 042/2009/4782 27.09.2009 EESTI VABARIIK (KOHTUTE 319.56 Natalja Malahhova

2-11-19033

6(10) RAAMATUPIDAMIS KESKUSE KAUDU) 70007340 * Positsioonide 1 ja 4 all toodud täitemenetluses olevad nõuded on käesolevas aruandes kajastatud positsiooni 5.2.1. all.

3.2.5. Pooleliolevad kohtuvaidlused: ajutisele haldurile teadaolevalt pooleliolevaid kohtuvaidlusi ei ole.

KOKKUVÕTE: Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 86 743,95 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused juba intressi, viivistenõuete ja sissenõudekulude arvelt.

4. VÕLGNIKU SENISE MAJANDUSTEGEVUSE FINANTSANALÜÜS.

Ülevaade majandusaasta aruannete põhjal võlgniku tegevusest on esitatud aruande punktis 4. Kogutud andmetest selgub, et võlgniku netovara on juba alates 2007 majandusaastast negatiivne, võlgnikul ei ole majandustegevus juba 2009 aastast, viimane laekumine pangakontole osutatud teenuste eest oli 29.01.2009.a., seitsmest täitemenetlusest neli on ka algatatud 2009 aastal. Sellest johtuvalt võib asuda seisukohale, et võlgnik oli vähemalt alates 2009 aastast juba püsivalt maksejõuetu.

31.07.2013.a. seisuga (ajutise pankrotihalduri nimetamine ) on äriühingul vara 0,34 eurot (pangakonto) ning kohustusi vähemalt 86 743,95 eurot, mistõttu on ilmne võlgniku maksejõuetus ning puudub vajadus finantssuhtarvude analüüsimiseks.

5. AJUTISE HALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA. HINNANG TEGEVUSE JÄTKAMISELE JA TERVENDAMISELE.

Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 86 743 EUR võrra.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad objektiivsed võimalused. Võlgnikul puudub vara.

5.1. Võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta on toodud pankrotiavalduses (Lisa 8). Alates juuni 2010 võlgniku majandustegevus katkes, kuna transporditeenuste maht oluliselt vähenes. Turul püsima jäämiseks pidi võlgnik teenust osutama alla omahinna.

5.2. Ajutise pankrotihalduri seisukoht maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus kõige hiljem 2009 aasta augustis (teenuse eest viimane laekumine 2009 jaanuaris, täitemenetluste algatamine, võlgniku enda deklaratsioon majandusaasta aruandes, et majandustegevus puudub, Swedbank Liising AS-i poolt lepingu ülesütlemine juulis 2009).

2-11-19033

7(10) Kuna võlgnik ei ole mingeid andmeid esitanud oma majandustegevuse kohta, siis ajutine haldur asub seisukohale, et võlgniku majandustegevus lõppes sisuliselt täielikult 2009 aasta teises pooles.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad objektiivsed võimalused. Võlgnikul puudub vara ja majandustegevus.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud üldisest majanduslikust olukorrast, võlgniku juhatuse suutmatusest leida olukorrale adekvaatset lahendust ja sellest johtuvalt suutmatusest täita rahalisi kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

6. MUU OLULINE INFORMATSIOON.

Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku juhatus on põhjuseta jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse (esitas ca 4 aasta pärast võlgniku püsiva maksejõuetuse teket), millega on juhatuse liige Larisa Shpak rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust.

Ajutine pankrotihaldur märgib ka, et võlgniku juhatuse liige Larisa Shpak on rikkunud ÄS §

179 lg 1-4 sätestatut (2010-2012 majandusaasta aruannete koostamine ja esitamine osanikule/äriregistrile), PankrS § 27 lg 3 p 1 (teabe andmine ajutisele pankrotihaldurile) ja lg 4 (ajutisele pankrotihaldurile majandusaasta aruande ja finantsandmete esitamine) sätestatud kohustusi.

KarS § 385 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankrotivõi täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Juhatuse liikme Larisa Shpak`i teos (so tegevusetuses) võivad esineda KarS § 385 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused.

7. KOKKUVÕTE.

PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat.

PankrS § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

2-11-19033

8(10) Kuna võlgnikul vara puudub ning kolmanda isiku poolt kohtu deposiiti raha kandmine pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei oleks majanduslikult põhjendatud, siis palub ajutine pankrotihaldur käesolev pankrotimenetlus lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 29 lg 1 haldur palub:

1. lõpetada OSAÜHING LAVITASERVIS (RK 11292224) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks;

2. avaldada teade Ametlikes Teadaannetes OSAÜHING LAVITASERVIS (RK 11292224) pankroti menetluse lõppemise kohta;

3. nimetada OSAÜHING LAVITASERVIS (RK 11292224) dokumentide hoidjaks ainuosanik Larisa Shpak;

4. mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

Ajutise halduri tasu kindlaksmääramise taotluse kohaselt haldur palub:

1. välja mõista OSAÜHING-ult LAVITASERVIS) JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu summas 630,00 eurot;

2. välja mõista OSAÜHING-ult LAVITASERVIS (RK 11292224) JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX) kasuks ajutise pankrotimenetluse kulud summas 45,00 eurot, millele lisandub käibemaks 9,00 eurot.

3. arvestades asjaolu, et OSAÜHING-ul LAVITASERVIS) puudub vara ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, siis palun ajutise pankrotihalduri tasu osaliselt, so summas 397 eurot, määrata hüvitamisele riigi vahenditest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Vastavalt PankrS § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku vara moodustab 16 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 28 817 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha maksta keegi ei soovinud.

Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.

2-11-19033

9(10) Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist.

Vastavalt PankrS § 29 lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik OSAÜHING LAVITASERVIS ja likvideerida äriühing.

Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, eluvõi asukoht ja isikuvõi registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.

Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks lõpetada OSAÜHING-u LAVITASERVIS pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita ja tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme Larisa Shpak vastu, aga samuti ei soovinud võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha pankrotimenetlusega seotud kulutuste katteks.

Kohus pidas vajalikuks kohustada ajutist pankrotihaldurit Hillar Villers kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetama juriidiline isik OSAÜHING LAVITASERVIS ja kustutama äriühingu äriregistrist, aga samuti vabastada ajutine pankrotihaldur Hillar Villers OSAÜHING-u LAVITASERVIS pankrotimenetluses ajutise halduri ülesannetest pärast OSAÜHING-u LAVITASERVIS äriregistrist kustutamist.

Kohus pidas vajalikuks määrata OSAÜHING-u LAVITASERVIS dokumentide hoidjaks sama osaühingu ainuosaniku Larisa Shpaki.

Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks.

Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 630 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused OSAÜHING-u LAVITASERVIS pankrotimenetluses on kokku 45 eurot, millele lisandub käibemaks.

2-11-19033

10(10) Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis on põhjendatud täies ulatuses.

Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Kuna pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu määras

397 eurot ja sotsiaalmaks 131,01 eurot, kokku 528,01 eurot ning Riigi Tugiteenuste keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile kokku 397.00 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise 528,01 eurot ning ajutise halduri tasu 363,89 eurot tuleb välja mõista võlgnikult.

Kooskõlas PankrS § 29 lg 4 kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asuvõi elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Johannes Külaots Kohtunik