3-13-1856/25 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-13-1856

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukoosseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-13-1856 Haldusasi E.p kaebus Viru Vangla 12.06.2013 käskkirja nr 6-3/742-D tühistamiseks

Menetlusvorm kirjalik menetlus

Menetlusosalised:

kaebuse esitaja E.p vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2014.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON

1. Jätta E.p kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla 13.05.2013 käskkirjaga nr 6-2/711-T määrati E.p finantsja majandusosakonda majandustööle abitööliseks E7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana ajavahemikus 13.05.2013 kuni 12.08.2013.

1.2 27.05.2013 ettekande nr 2023 kohaselt andis valvur Veiko Kergand 27.05.2013 kella

20.50 paiku E.ple korralduse hakata tööle E7 osakonna koristajana, kuid E.p keeldus tööle asumast. Tööst keeldumise ajal ei viidanud E.p tervislikele põhjustele. Seega ei pidanud vangla vajalikuks kutsuda medõde E.p läbivaatamiseks.

1.3 12.06.2013 käskkirjaga nr 6-3/742 karistati E.p tema poolt toime pandud distsipliini rikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

3-13-1856

1.4 10.07.2013 esitas E.p vaide 12.06.2013 käskkirjaga nr 6-3/742 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla vaideotsusega nr 6-12/191-4 jäeti E.p vaie täies ulatuses rahuldamata.

1.5 05.09.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja E.p (edaspidi kaebaja) poolt esitatud kaebus Viru Vangla (edaspidi vastustaja) 12.06.2013 käskkirja nr 6-3/742-D tühistamiseks. 01.11.2013 määrusega võttis kohus E.p kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna tal ei olnud võimalust ennnast kaitsta distsiplinaarmenetluses. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi eesti keeles, mida ta ei oska, seega tema jaoks jäid süüdistuse alus ja karistuse määramise põhjendused arusaamatuks. Kaebaja leiab, et tööst keeldumine oli kooskõlas EV Põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 29, mistõttu ei käitunud ta seadusvastaselt. Väidetavalt põeb kaebaja kroonilisi haigusi ning tal on vastunäidustatud kokkupuude keemiliste pesuvahendite ja tolmuga. Samuti kaebaja arvates rikkus vastustaja ne bis in idem põhimõtet ning karistas teda mitu korda ühe ja sama süüteo eest. Eeltoodu alusel palub E.p tühistada Viru Vangla 12.06.2013 käskkiri nr 6- 3/742-D.

3. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu.

3.2 Isikute õigus olla mitte sunnitud tema vaba taha vastaselt tööle ei ole absoluutne ning nimetatud õigusele on sätestatud PS §-s 29 piirangud. PS § 29 kohaselt kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Vangistusseaduse §

37 lg 1 sätestab, et üldjuhul on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahv lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanune, omandab üldvõi kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel, aga samuti tervislike põhjustel töövõimetuks muutunud või kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Seega vastustaja arvates on alusetu kaebaja viide PS §-le 29, millele tuginedes tal väidetavalt puudub kohustus töötada.

3.3 Ekslik on kaebaja seisukoht, et teda karistati ühe ja sama teo eest korduvalt. Asjaolu, et kaebaja on ka varasemalt analoogseid rikkumisi korduvalt toime pannud ja teda oli toimepandud rikkumiste eest korduvalt karistatud, ei saa olla järjekordses toime pandud rikkumises karistuse määramise välistatavaks asjaoluks.

3.4 Vastustaja märgib, et korralduse saamisel, asuda tööle, distsiplinaarmenetluse aga samuti ka vaidemenetluse käigus ei ole kaebaja viidanud enda halvale tervislikule seisundile. Seega peab vastustaja kaebaja viiteid halvale tervisele väljaotsituks.

3.5 Vastustaja selgitusel distsiplinaarmenetluses oli kaebajal võimalus esitada taotlusi ja seisukohti. Vangla poolt koostatud dokumentide sisu tõlgivad inspektor-kontaktisik üldsõnaliselt kinnipeetavale. Seega pidi kaebaja olema teadlik tõlgi kasutamise võimalusest.

3.6 Distsiplinaarmenetluses ega vaidemenetluses ei ole kaebaja esitanud taotlust tõlgi kaasamiseks.

3.7 Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

3-13-1856

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebuse kohaselt palub kaebaja kohtul tühistada Viru Vangla 12.06.2013 käskkiri nr 6- 3/742-D.

5. Viru Vangla 12.06.2013 käskkirjaga nr 6-3/742-D määrati kaebajale VangS § 67 p 1 § 37 lg

1 rikkumise eest karistuse 45 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Vaidlustatava käskkirja kohaselt 27.05.2013 kella 20.50 paiku keeldus kaebaja vanglavalvur V. Kergandi korralduse täitmisest asuda E7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tööle.

6. Käskkirja tühistamise aluseks toob kaebaja välja asjaolu, et tulenevalt PS §-st 29 puudub tal töökohustus.

6.2 Kohus kaebaja väitega ei nõustu. PS § 29 lg 2 kohaselt kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Siit nähtub, et PS §

29 lg 2 küll sätestab keelu olla tahte vastaselt sunnitud tööle, kuid määrab kindlaks ka juhtumid, millal isik on ikkagi kohustatud töötama. Nendest juhtumitest on kinni peetava isiku töökohustus vanglas viibimise ajal, mis on eraldi reguleeritud VangS §-s 37. VangS § 37 lg 1 sätestab, et üldjuhul on kinnipeetav kohustatud töötama. Kohus märgib, et kaebaja on kinnipeetav (süüdimõistetu isik), kes kannab talle määratud karistust Viru Vanglas. Seega, tuginedes PS § 29 lg-le 2, on alusetu kaebaja väide, et kooskõlas PS §-ga 29 puudub tal töökohustus vanglas.

7. Kaebaja väidab, et Viru Vangla 12.06.2013 käskkirja nr 6-3/742-D alusel määratud karistusega rikkus vastustaja ne bis in idem põhimõtet, kuna karistas kaebajat mitu korda ühe ja sama süüteo eest ning ta on viibinud kartseris kokku 425 päeva.

7.2 Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega ning leiab, et ta on eksinud ne bis in idem põhimõtte rakendamise vastu. ne bis in idem põhimõte tuleneb kirja pandud õigusnormist, mis on sätestatud PS § 23 lg-s 3, mille kohaselt kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Vastustaja teatas kohtule, et 27.05.2013 toime pandud rikkumise eest määrati 12.06.2013 käskkirjaga nr 6-3/742-D vaid üks karistus- 45 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Samuti haldusasja materjalidest ei tulene, et kaebajale oleks määratud muu karistus seoses 27.05.2013 toimunud kohustuste rikkumisega. Kohus peab õigeks vastustaja väidet selle kohta, et kaebaja varesemalt analoogsete rikkumiste eest karistamine ei saa olla 27.05.2013 toime pandud rikkumise eest karistuse määramise välistatavaks asjaoluks. Kohus märgib, kui tõlgendada grammatiliselt PS § 23 lg 3 ei jää kahtlust arvata, et karistuse vabastamise aluseks on ühe ja sama süüteo eest teist korda karistuse määramine. Seega puudub alust vabastada isikut karistuse määramisest sama süüteokoosseisuga, kuid ajaliselt erinevate toime pandud rikkumiste eest.

8. Kaebaja väidet, et määratud karistuste alusel viibis ta kartseris kokku 425 päeva, peab kohus asjakohatuks, mis ei vaja kohtu analüüsi Viru Vangla 12.06.2013 käskkirjaga nr 6- 3/742-D vaidlustamisel.

3-13-1856

9. Kaebaja kinnitusel põeb ta kroonilisi haigusi ning tal on vastunäidustatud kokkupuude keemiliste pesuvahendite ja tolmuga.

9.2 VangS § 37 lg 1 kohaselt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahv lg 2 sätestab, et töötama ei ole kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, aga samuti kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ja kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Vastavalt VangS § 37 lg-le 3 kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

9.3 VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav vangla julgeoleku tagamiseks kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-103-

06 selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14).

9.4 RKHK otsuses nr 3-3-1-14-12 p-s 10 leidis, et TTOS § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust.

9.5 09.05.2013 meditsiiniosakonna töötaja poolt tehtud otsusest kaebaja töövõimelisuse (koristaja tööülesanded) kohta nähtub, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada. Vältida tuleb kokkupuudet olmetolmuga ning olmekeemiaga, kasutades selleks kummikindaid. Kinnipeetav võib täita koristaja tööjuhendi p-des 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 sätestatud ülesandeid ning teostada märgpuhastust veega (t.l. 47). Eelpoolnimetatud koristaja tööülesannete täitmise tingimused olid samuti fikseeritud kaebaja tööle määramise käskkirjas 13.05.2013 nr 6.- 2/711-T, mida kaebaja ei vaidlustanud. Esitatud kaebuses jättis kaebaja märkimata asjaolu, et tal tuli täita peale käskkirjas nr 6.-2/711-T ka muid tööülesandeid. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et 27.05.2013 pärast seda, kui kaebaja keeldust tööle asumisest, oleks ta viidanud halvale terviseseisundile või muule tööst keeldumise ajal esinenud terviseprobleemile, mis varem ei olnud meditsiiniosakonna töötaja poolt hinnatud võimalikuks tööst vabastamise aluseks (t.l. 44). Järelikult, tuginedes 09.05.2013 meditsiiniosakonna töötaja J. Lullu poolt antud hinnangule kaebaja tervise seisundi kohta, on kohtul alust arvata, et kaebaja oli võimeline täitma koristaja tööjuhendi p-des 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 sätestatud ülesandeid ning tööst keeldumine tervislikel põhjustel ei ole antud juhul põhjendatud.

10. Kaebaja sõnul distsiplinaarmenetluse käigus puudus tal võimalus tutvuda dokumentidega talle arusaadavas keeles.

10.2 Vanglas viibivate kinnipeetavate suhtes läbi viidatav distsiplinaarmenetlus on kooskõlas VangS § 11 lg-le 1 haldusmenetluse liik. HMS § 21 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Vastustaja selgitusel distsiplinaarmenetluses oli kaebajal võimalus esitada taotlusi ja seisukohti. Vangla poolt koostatud dokumentide sisu tõlgivad inspektorkontaktisik üldsõnaliselt kinnipeetavale. Distsiplinaarmenetluses ega vaidemenetluses ei ole kaebaja esitanud taotlust tõlgi kaasamiseks. Tulenevalt eelpoolnimetatust peab kohus mitteusutavaks kaebaja väidet, et distsiplinaarmenetluse käigus esines tal probleem menetlusdokumentide arusaamisega.

3-13-1856

11. Kohus leiab, et kaebaja väited kartseris viibimise ajal saadud haiguste kohta, mis tekkisid tal suuremalt jaolt psühholoogilisel tasandil raskete tagajärgedega ning see, et vangla poolt pakutavad ravimid on väheefektiivsed, on käesolevas vaidluses asjakohatud. Kohus jätab nimetatud väited tähelepanuta.

12. Kohus kontrollis vaidlustatud haldusakti ja läbiviidud distsiplinaarmenetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS § 64 lg-dega 1, 2, 3, 4, ja 41. 12.06.2013 käskkiri nr 6-3/742-D vastab HMS §-des 54 ja 56 sätestatud tingimustele, kuna on välja antud selleks pädeva ametniku poolt ning kooskõlas 12.06.2013 kehtiva vangistusseadusega. Kaebajale määratud karistus, 45 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on toimepandud süüteoga proportsionaalne ning vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Haldusakti vorminõudeid on järgitud. Kohus nõustub 12.06.2013 käskkirjas nr. 6-3/742-D toodud kaalutlustega ning leiab, et kaalutusõigus oli teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve.

13. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus E.p kaebuse rahuldamata.

14. Menetluskulud

14.2 Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/