2-13-52577/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.02.2014, Tallinn Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-52577 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukohtXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.01.2014.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista XXX XXX(sündinud XXX) kasuks elatis suuruses 160 eurot kuus alates 05.11.2013.a. kuni XXX 18-aastaseks saamiseni 30.05.2021.a.

3. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu tagasiulatuva elatise nõudes.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud tasuma elatist XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX SEB Pank iga jooksva kuu kümnendaks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“.

5. XXX on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused 05.11.2013.a kohtule esitatud hagiavalduses (tl 1-4) palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise 160 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise alates 04.11.2012.a. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga, isa ei aita üldse. Rendi-ja kommunaalmaksed on suured ja hageja ema palk väike. Hageja vajadused ühes kuus kokku 557 eurot, millest eluasemele 150 eurot, toidule 250 eurot, sidekulud 12 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, muud vältimatud püsikulutused (meelelahutused, tantsutrenn) 50 eurot.

Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses (tl 21) märkis kostja, et kostja ja XXX abielu lahutati 2007.aastal. Peale seda pool aastat elas tütar XXX koos emaga XXX, aga rohkem viibis laps kostja ema juures XXX. 2008.aastal jättis XXX tütre kostjale ja sõitis tööle välismaale. Kostja ja tütar elasid XXX Tallinnas, kõik kulud tasus kostja. XX Xabiellus, sõitis Soome, 2011.aastal lahutas ja tuli tagasi Tallinna. XXX võttis tütre enda juurde, rentis korteri, mille kulud oli kostja tütre pärast sunnitud tasuma. Lapse pärast tekkinud lahkhelide pärast olid suured tülid. Kostja kolis Tallinnast ära, et las laps elab emaga talviti ja kostja peres suvel. Kostja elab Piirissaares ja laps koos emaga kostja ema korteris, XXX mingeid kulusid ei kanna. Kostja ja tema vanemad annavad iga kuu XXX raha ja ostavad rõivaid, koolivahendeid jms. Kostja töötab Piirissaare sadamas Saarte liinides ja tema palk on 320 eurot kuus. Tütar elab suvel kolm kuud kostja ema juures, koolivaheajal elab ka kostjaga. Kostja leiab, et mingit õigust temalt elatise väljamõistmiseks ei ole.

Kohtuistung Kohus määras kohtuistungi ajaks 02.12.2013.a. kell 15.00 ja edastas kutsed. 01.12.2013.a. teatas kostja kohtule, et jäi haigeks (radikuliit) ja palus asja arutamise edasi lükata. Kostja palus järgmise istungi määrata jaanuarikuusse, kuna elab saarel ja transpordiühendus varsti katkestatakse. Kohus rahuldas kostja taotluse. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumist tõendi, millest nähtub et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Kohus kohustas kostjat teatama kohtule tervenemisest. Kostja kohtu korraldust ei täitnud. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 22.01.2014.a. kell 15.00. ja edastas kutsed. 20.01.2014.a. teatas kostja kohtule, et käesoleval ajal on saare ja mandri vahel liikluskatkestus. Kostja kohtuistungi edasilükkamist ei taotlenud. Kohus määras lahendada asi sisuliselt.

Hageja seaduslik esindaja palus hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt lapse kasuks elatis 160 eurot kuus alates hagi esitamisest 05.11.2013.a. ning tagasiulatuvalt 1 aasta eest sel ajal kehtinud miinimummääras. Laps ja ema elavad viimased kaks aastat kostja ema korteris, kokkuleppel maksab kommunaalmakseid kostja ema. Kohtule esitatud konto väljavõtted on tegelikult kostja ema maksed. Kord palus lapse ema saata raha, kuid nad helistasid XXX ja ütlesid, et korterist väljakolimiseks on

1 või 2 nädalat, sest korter müüakse maha. Kostja lapsele raha kandnud ei ole, midagi tütrele ei ostnud ei ole. Tütart nägi kostja viimati suvel. Suvel on tütar kostja ema juures, mitte kostja ülalpidamisel. Hageja ema annab lapsele raha kaasa. Kuna korterit juba müüakse, on XXX kostjalt palunud raha, et üürida uus korter. Kostja palvele ei vastanud. XXX käis lastekaitses ja on munitsipaalkorteri järjekorras, aga seal ei käi asjad nii kiiresti. Kostja sai kaks aastat lapsetoetust oma kontole. Kostja palk on tegelikult suurem.

Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma XXX.a. sündinud tütrele XXX on.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.

Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Käesolevas asjas ei viibi laps lahus elava vanema juures olulist osa ajast. Vaidlust ei ole, et laps veedab suvevaheaja (3 kuud) kostja ema juures XXX. Kostja ei ole tõendanud, et täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps kostja ema juures viibib, samuti ei tõendanud kostja lapsele raha andmist, riiete ja koolitarvete ostmist. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtte (tl 22-27), millest nähtub, et kostja tasub oma emale XXX kuuluva korteri, kus elavad hageja koos emaga, kulud. Hageja vajadusteks on hagiavalduses märgitud 557 eurot kuus, sealhulgas kulutused eluasemele 150 eurot, mida tasub tegelikkuses kostja. Muude vajaduste suuruse osas kostja vastuväiteid ei esitanud.

Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas, so 160 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest 05.11.2013.a. Kostja väitel on kostja palk 360 eurot kuus.

PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul võib aga kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas asjas puuduvad.

Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 160 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest 05.11.2013.a.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis ka hagi esitamisele eelnenud aasta eest. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab õigustatud isik (sh lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem) järjepidevalt nõudma kohustatud isikult (sh lapse teiselt vanemalt) ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. Riigikohus on leidnud samas lahendis, et PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Hageja seadusliku esindaja sõnul on ta pöördunud kostja poole raha saamiseks, mida vajab tulevikus korteri üürimiseks. Seega hageja ülalpidamiseks vajalikud vahendid on olnud aasta enne hagi esitamist tagatud. Kohus arvestades asjaoluga, et kostja on tasunud kõik kulud hageja ja tema ema kasutuses olnud eluasemele, peab põhjendatuks ja mõistlikuks jätta hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud (võimalikud menetluskulud õigusabile) poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik