3-12-1589/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2014.a, Tartu Haldusasja number 3-12-1589 Haldusasi E.S.

kaebus Valga Linnavalitsuse toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.12.2012.a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E.S. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja E.S. Vastustaja Valga Linnavalitsus, esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata E.S. taotlus dokumentide väljanõudmiseks ja tunnistaja J.T. korduvaks ülekuulamiseks. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.12.2012.a otsus ning jätta E.S. kaebus läbi vaatamata. 3. Tagastada E.S. (isikukood XXXXXXXXXXX arvelduskontole AS-s SEB Pank nr. XXXXXXXXXXXXXX kaebuselt ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv, 30 (kolmkümmend) eurot. 4. Jätta muud menetluskulud poolte endi kanda. 5. Saata määrus pärast jõustumist p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Valga Linnavalitsuse toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja nõuded ja põhjendused sisalduvad 30.07.2012.a halduskohtusse saabunud kaebuses (tl 3), 21.08.2012.a saabunud kaebuse täienduses (tl 12- 14) ja 03.10.2012.a saabunud seisukohas (tl 29-31). Kaebaja täpsustas oma nõuet ka kohtuistungitel (tl 41-46 ja 87-93).

2 Kaebuse kohaselt on Valga Linnavalitsuse liikmed K. Härk ja I. Tölner avalikustanud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks määratud teavet. K. Härk avaldas 2012. aasta märtsis toimunud Valga Linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni koosolekul ning I. Tölner 05.04.2012.a ja 16.04.2012.a toimunud AS Valga Vesi nõukogu koosolekutel andmeid selle kohta, et kaebajal on Valga linna ees üürisuhtest tulenev võlg ning kaebaja ja Valga linna vahel on olnud ja on käimas kohtuvaidlus. Info andmine nõukogu liikmetele võis toimuda ka vestluses, telefoni või meili teel. Edastatud andmed olid ebatäpsed ja eksitavad. Andmete avalikustamisega rikuti kaebaja eraelu puutumatust. Linnavalitsus pidi tagama kaebaja isikuandmete kaitse. AS Valga Vesi on Valga linnale kuuluv aktsiaselts. K. Härk ja I. Tölner soovisid mõjutada AS Valga Vesi nõukogu kutsuma kaebaja tagasi aktsiaseltsi juhatuse liikme kohalt.

2. Valga Linnavalitsus palus oma vastuses (tl 21-23) jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuvaidluste käigus (tl 92 pöördel) tõstatas vastustaja küsimuse, kas vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Andmete avaldamine fraktsiooni koosolekul oleks võinud kuuluda halduskohtu pädevusse, aga see ei ole tõendamist leidnud. AS Valga Vesi on eraõiguslik juriidiline isik ning andmete avaldamine nõukogu koosolekul ei toimu avalik-õiguslikus suhtes.

3. Tartu Halduskohus jättis 18.12.2012. a otsusega (tl 96-98) kaebuse rahuldamata.

Kaebaja väide Valga Linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmetele kaebaja eraelu puudutavate andmete edastamise kohta ei ole tõendatud ja kaebus jääb selle toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Tõendatud on, et Ilmar Tölner edastas AS Valga Vesi nõukogu liikmetele andmed selle kohta, et kaebajal on üürisuhtest tulenev võlgnevus Valga linna ees ning Valga linnaga pooleliolev kohtuasi. Täpsemaid andmeid võlgnevuse või kohtuasja kohta nõukogu liikmetele ei edastatud.

Kohus leidis, et AS Valga Vesi nõukogu koosolekul kaebaja kohta andmete edastamine toimus avalik-õigusliku suhte raames. Andmed said Ilmar Tölnerile teatavaks seoses Valga Linnavalitsuse liikme kohustuste täitmisega. Ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud andmete kaitse kohustus kehtib ka väljaspool isiku tööaega ja nende ülesannete täitmist, kus isiku roll on üheselt määratletav linnavalitsuse liikmena. Vastupidise tõlgenduse korral oleks takistatud kaebaja õiguste tõhus kohtulik kaitse, kuna kaebajal tuleks välja selgitada ja tõendada, millistel asjaoludel andmete edastamine toimus ning kas andmete edastaja täitis sealjuures avalikku ülesannet või mitte.

Kohus jättis kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et kaebaja võlgnevuse ja kaebajaga seotud kohtuvaidluse fakti teatavakstegemine AS Valga Vesi nõukogu liikmetele oli õiguspärane isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 11 lg 6 ja 7 alusel.

4. E.S. esitas Tartu Halduskohtu 18.12.2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 107- 109), milles palub otsuse tühistada, teha uue otsuse ja rahuldada kaebus. Vastustaja palus oma vastuses (tl 122-127) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Ringkonnakohus küsis apellatsioonkaebuse menetlemise käigus poolte seisukohta, kas tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega.

Kaebaja teatas kohtule (tl 141-142), et küsimuses, kas otsustamisele tulev suhe on avalikõiguslik või eraõiguslik, on oluline kaebuse sisu. Kohus ise peab tuvastama, milline on õigussuhte tegelik iseloom. Apellandi arvates on Valga Linnavalitsuse seisund antud kaebuses

3 avaliku võimu teostamine. Oluline on Valga Linnavalitsuse (linnapea K. Härk ja aselinnapea I. Tölner) kui avaliku võimu esindajate õigusvastane ja süüline tegevus, piiratud juurdepääsuga info edastamine ja E.S. kohta ebaõigete andmete avaldamine. Avalikõiguslikuks toiminguks loetakse ka tegevusetust, andmevaldaja Valga Linnavalitsus ei suutnud tagada juurdepääsu piirangut avalikuks kasutamiseks keelatud infole.

Vastustaja teatas kohtule (tl 131-132), et tema hinnangul ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. Avalik-õigusliku suhte tekkimise eeltingimuseks on avaliku ülesande täitmine vähemalt ühe osapoole poolt. Informatsioon apellandi võlgnevuse kohta avalikustati AS Valga Vesi nõukogu koosolekul. AS Valga Vesi on eraõiguslik juriidiline isik ja nõukogu koosolekul toimuv on seega seotud eraõigusega. Nõukogu koosolekut ei muuda avalikõiguslikuks ka see, et 100 % aktsiatest kuulub Valga linnale või et linnavalitsus valib nõukogu liikmed. Nõukogu liikmetena osalevad kõik isikud AS Valga Vesi nõukogu koosolekutel eraõigusliku õigussuhte raames.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 200 p 5, § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel tuleb halduskohtu otsus tühistada ning jätta E.S. kaebus läbi vaatamata. Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

7. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebuse kohaselt avalikustasid Valga Linnavalitsuse liikmed K. Härk ja I. Tölner AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks määratud teavet. 31.10.2012.a kohtuistungil palus kohus kaebajal täpselt selgitada, milliste andmete edastamist või avaldamist ta vastustajale ette heidab. Kaebaja selgitas, et nendeks andmeteks on andmed tema üürivõlgnevuse kohta Valga linnale kuuluva ja apellandi kasutuses oleva korteri eest ning andmed selle kohta, et tema ja Valga linna vahel on olnud ja on pooleli kohtuvaidlus (tl 44 I pöördel). Kohtuvaidlused kaebaja ja Valga linna vahel on samuti seotud eelnimetatud üürisuhtega (tl 42). Eeltoodud põhjendustest võib seega järeldada, et kaebaja arvates rikkus Valga Linnavalitsus kaebaja isikuandmete töötlemisel kaebaja kui andmesubjekti õigusi.

8. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 23 sätestab, et kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või 2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes. Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis. Viidatud isikuandmete kaitse seaduse ja riigivastutuse seaduse sätetest saab halduskohtu ja maakohtu pädevuse piiritlemisel lähtud ka juhul, kui isik esitab tuvastamiskaebuse andmete töötlemise õigusvastasuse kindlakstegemiseks eesmärgiga esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.

9. Riigikohus on selgitanud, et teabe avaldamisel riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt tuleb eeldada, et see on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. Selle eelduse võib kummutada vaid avaldatava teabe ülekaalukas ja tihe seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega (Riigikohtu 12.06.2012. a otsus asjas nr. 3-3-1-3-12, p 14). Seega on käesolevas vaidluses määrav see, milliste andmetega on tegemist ning millise tegevuse käigus on need andmed saadud. Ringkonnakohus leiab, et andmed, mille avaldamist kaebaja vastustajale ette heidab, on seotud kaebaja ja Valga linna vahelise

4 võlaõigusliku lepinguga (üürileping tl 133p-135). Selles võlaõiguslikus suhtes on kaebajal tekkinud väidetav võlg Valga linna ees ning sama võlaõigusliku suhte raamidesse kuuluvad ka kaebaja ja Valga linna vahelised kohtuvaidlused. Vastustaja kogus ja säilitas vaadeldavaid andmeid seoses võlaõiguslikust lepingust tulenevate õiguste teostamise ja lepinguga seotud vaidluste lahendamisega. Linnale kuuluva eluruumi kasutuslepingust tulenevate õiguste teostamine (võla tasumise nõudmine) ja lepinguga seotud vaidluste lahendamine ei ole käsitletav avaliku ülesande täitmisena. Tegemist on eraõigusliku suhtega.

10. Ühtlasi ei toimunud väidetavalt kaebaja õigusi rikkuva teabe edastamine kohaliku omavalitsuse avaliku ülesande täitmise käigus. Seonduvalt linnavalitsuse liikmete käsutuses olevate ja linna lepingulisi suhteid puudutavate andmete arutamisega Valga Linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmetega märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on leidnud, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse vahel teabe taotlemisel, ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhetega, millest tekkinud vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse (RKHK 04.11.2004. a otsus asjas nr. 3-3-1-55-04, p 14). Eeltoodust tulenevalt saab ka linnavalitsuse ning linnavolikogu liikmete vahel kaebajat puudutava informatsiooni väidetav edastamine olla toimunud vaid kohaliku omavalitsuse sisesuhtluse käigus, mistõttu ei saa seda käsitada kohaliku omavalitsuse poolt avaliku ülesande täitmise käigus tehtud toiminguna.

11. Samasugusele seisukohale tuleb asuda ka kaebaja õigusi väidetavalt rikkunud andmete edastamise osas eraõigusliku juriidilise isiku, AS Valga Vesi nõukogu liikme poolt teistele nõukogu liikmetele. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks saab olla ainult füüsiline isik (Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 318 lg 1). Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning vastutab oma kohustuste rikkumise eest aktsiaseltsi ees isiklikult, solidaarselt teiste nõukogu liikmetega (ÄS § 327 lg 1 ja 2). See tähendab, et nõukogu liige tegutseb oma nimel ja vastutusel, mitte teda ametisse nimetanud aktsionäri esindajana. Aktsiaseltsi nõukogu liikmena tegutsedes ei täida isik avalik-õiguslikku ülesannet, olenemata tema muudest ametikohtadest. Praegusel juhul ei toimunud andmete avaldamine haldusorgani, vaid nõukogu liikmeks oleva füüsilise isiku poolt ja see ei toimunud haldusmenetluses, vaid eraõigusliku juriidilise isiku nõukogu tegevuse käigus.

12. Kokkuvõtlikult tuleb seega järeldada, et väidetav andmesubjekti õiguste rikkumine isikuandmete töötlemisel toimus eraõiguslikus suhtes. Kui kaebaja leiab, et Valga linn on enda ja kaebaja vahelise võlaõigusliku suhte asjaolude avaldamisega kaebajale kahju tekitanud, siis on kaebajal õigus esitada kahju hüvitamise nõue maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. 24.10.2013.a ringkonnakohtule esitatud seisukohas taotles kaebaja kohtult täpsustamata dokumentide väljanõudmist ja tunnistaja J.T. korduvat ülekuulamist K. Härki tegevuse tõendamiseks. Kuna taotletud tõendid ei ole seotud kohtu pädevuse küsimusega ja kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis puudub vajadus kaebaja taotlusi sisuliselt hinnata. Kohus jätab kaebaja taotlused rahuldamata.

14. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus HKMS § 200 p 5 alusel määrusega halduskohtu otsuse ja jätab kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ning § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

5

15. HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Kaebaja tasus kaebuse ning apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 5, 114), millest tulenevalt kuulub kaebajale tagastamisele riigilõiv 30 eurot. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Halduskohtus ning ringkonnakohtus toimunud menetluses vastustaja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ning menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt ei taotlenud. Seega jäävad muud menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Madis Ernits Agu Timmi Tiina Pappel