3-13-2317/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2317 Haldusasi Aleksandr Minini kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Minini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Minin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.11.2013 saabus Tartu Halduskohtule Aleksandr Minini kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 4000 eurot. Kaebuses esitati taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohtu 08.11.2013. a määrusega jäeti A. Minini riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et A. Minini nõuet saab pidada perspektiivikaks osas, millelt tuleks kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv miinimummääras, samas esitatud kujul kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tasuda riigilõivu summas 120 eurot. Kohus tegi kaebajale ettepanku kaaluda kaebuse muutmist, vähendades sellega ühtlasi kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summat. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. 26.11.2013 esitas A. Minin avalduse, milles märkis, et jääb esitatud nõude juurde.

3. Tartu Halduskohtu 02.12.2013. a määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 39 lg 1 p 4, § 104 lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

4. A. Minin esitas 08.12.2013 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.12.2013. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus jätnud kaebaja ilma õigusest esitada kaebus Tartu Vangla õigusvastaste tegude peale ja nende eest kompensatsiooni saada. Sellega rikutakse kaebaja põhiseaduslikke õigusi. Kaebaja on maksejõuetu ja töötu, ning talle saadetakse kuus kokku 15 eurot esmatarbevahendite ostmiseks.

5. Halduskohus võttis 02.01.2014 A. Minini määruskaebuse menetlusse, märkides, et määruskaebus on riigilõivuvaba.

6. A. Minin esitas 09.01.2014 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse ning palus enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

7. Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 02.12.2013. a määruse peale ning anti 15-päevane tähtaeg riigilõivu tasumiseks alates määruse kättesaamisest. Määruse kohaselt on kohus 02.01.2014 ekslikult määruskaebuse menetlusse võtmise määruses märkinud, et määruskaebus on vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-le 10 riigilõivuvaba. Kaebaja ei ole esitanud määruskaebust mitte 08.11.2013. a menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale, vaid Tartu Halduskohtu 02.12.2013. a määruse peale, millega kohus tagastas A. Minini kaebuse. Seega ei kohaldu antud juhul RLS § 22 lg 1 p 10 ja määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv, milleks on 15 eurot (RLS § 571 lg 6). Kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 202 eurot, millest mahaarvamisele kuulub 150,32 eurot. Seega on A. Minini kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 25,84 eurot ((202-150,32)/4x2) ja menetluskulud (15 eurot) seda sissetulekut ei ületa. Kohus märkis, et kui määruskaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, jätab kohus A. Minini määruskaebuse läbi vaatamata (HKMS § 190, § 187 lg 3 p 7).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. A. Minin esitas 26.01.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja märgib, et on maksejõuetu ning halduskohus tegi tema sissetulekuid arvutades vea.

9. Tartu Halduskohtu 04.02.2014. a määrusega jäeti A. Minini määruskaebus halduskohtu 02.12.2013. a määruse peale läbi vaatamata, kuid määruskaebus halduskohtu 17.01.2014. a määruse peale võeti menetlusse, jäeti rahuldamata ning edastati Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesoleva määrusega lahendab ringkonnakohus A. Minini määruskaebuse, mis esitati Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Kuna halduskohtu määruses on jäänud märkimata, millise perioodi sissetulekutest ja väljaminekutest menetlusabi taotluse lahendamisel lähtuti, siis täpsustab ringkonnakohus, et 09.01.2014. a menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neli kuud on ajavahemik alates 09.09.2013 kuni 08.01.2014. Seda perioodi kajastava kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte on halduskohus ka Tartu Vanglalt välja nõudnud ja taotluse lahendamisel aluseks võtnud. Ringkonnakohus kontrollis HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ja väljaminekuid ning veendus, et halduskohus on menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti kohaldanud. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja kahekordne keskmine arvestatav kuusissetulek on 25,84 eurot ning kuna eeldatav menetluskulu, milleks on määruskaebuse eest RLS § 571 lg 6 alusel nõutav riigilõiv 15 eurot, seda summat ei ületa, siis ei ole A. Mininile HKMS § 112 lg 1 p-st 1 lähtudes menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise näol lubatud. Kuna ringkonnakohus jõudis arvutusi tehes samale tulemusele nagu halduskohus, siis on põhjendamatu kaebaja väide, et halduskohus tegi arvutamisvigu.

12. Eelnevast tulenevalt jääb A. Minini määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a määrus muutmata.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/