Legislator Case Law & Legislation
3-12-2474/27 AI generated

3-12-2474/27 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 3-12-2474/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/3245 (tl 6) kohaselt sisenes Rait Uibo 24.10.2012.a sõidukiga Chevrolet C 1500 Suburban (registreerimismärk XXXXXX ) Vene Föderatsioonist läbi Koidula tollipunkti Eesti Vabariiki. Tollikontrolli tsoonis ei soovinud isik midagi deklareerida. Rait Uibol paluti täita reisija deklaratsioon, kuid isik keeldus sellest. Sõiduki kontrolli käigus tehti kindlaks, et sõiduki paagis oli 162 +/- 10 l bensiini. Rait Uibo ületab erinevate mootorsõidukitega piiri regulaarselt ning Venemaalt tagasi sõites on sõiduki paak täis. See annab tollile alust oletada, et tegemist on piiri ületamisega kütuse tankimise eesmärgil. Aktsiisivabastust ei ole alust kohaldada, kütus tuleb deklareerida ja maksustada. Kuna isik keeldub kütuselt maksu maksmast, siis ei ole võimalik kauba import. Isikule vastu tulles tagastati talle 25 l bensiini. Ülejäänud kütus, 137 +/- 10 l, on hoiule võetud Koidula tollipunkti kütusevaati.

Legislator headnote

AI generated

Art. 14 kohaselt, Art. 5 ja, Art. 6 kohaselt, Art. 110 p-st; 3-12-2474/27 · Tartu Ringkonnakohus: Maksukohustuslane ei pea tõendama oma tegevuse seaduslikkust. Füüsilisel isikul puudub kohustus säilitada oma tegevust kajastavaid dokumente. Tõendamiskohustuse täitmist hakkas maksuhaldur piiriületajatelt nõudma ootamatult 2012. aasta suvel, õiguskantsleri hinnangul on see vastuolus hea halduse tava ning õiguskindluse ja õiguspärasuse põhimõtetega.

Keywords

AI generated
red light violation safety regulations violation over-exploitation of resources compliance with Dublin regulation over-indebtedness agricultural waste

Cited Legislation

AI generated
Art. 14 kohaselt
TS § 14 kohaselt on MTA ülesandeks ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega ning kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine.
Art. 5 ja
Kaebaja kohustuse säilitada dokumente ja tõendada oma õigust aktsiisivabastusele näevad ette maksukorralduse seaduse § 58 ning Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 126.
Art. 6 kohaselt
Tollideklaratsiooni koostamise ja aktsiisi tasumise nõue on vastuolus alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 ja 69 sätetega ning rikub Euroopa Liidu nõukogu direktiivi nr 2007/74 artiklis 11 määratletud õigust aktsiisivabastusele.
Art. 110 p-st
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I IG I N IM E L

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.02.2014.a, Tartu Haldusasja number 3-12-2474 Haldusasi Rait Uibo kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti toimingute õigusvastasuse tuvastamise ning veoki läbivaatuse aktiga nr 12-12.1-5/13/3245 kinni peetud kütuse tagastamiseks kohustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.02.2013.a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rait Uibo apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Rait Uibo, esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.02.2013.a otsus muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o hiljemalt 13.03.2014.a (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/3245 (tl 6) kohaselt sisenes Rait Uibo 24.10.2012.a sõidukiga Chevrolet C 1500 Suburban (registreerimismärk XXXXXX ) Vene Föderatsioonist läbi Koidula tollipunkti Eesti Vabariiki. Tollikontrolli tsoonis ei soovinud isik midagi deklareerida. Rait Uibol paluti täita reisija deklaratsioon, kuid isik keeldus sellest. Sõiduki kontrolli käigus tehti kindlaks, et sõiduki paagis oli 162 +/- 10 l bensiini. Rait Uibo ületab erinevate mootorsõidukitega piiri regulaarselt ning Venemaalt tagasi sõites on sõiduki paak täis. See annab tollile alust oletada, et tegemist on piiri ületamisega kütuse tankimise eesmärgil. Aktsiisivabastust ei ole alust kohaldada, kütus tuleb deklareerida ja maksustada. Kuna isik keeldub kütuselt maksu maksmast, siis ei ole võimalik kauba import. Isikule vastu tulles tagastati talle 25 l bensiini. Ülejäänud kütus, 137 +/- 10 l, on hoiule võetud Koidula tollipunkti kütusevaati.

2. 26.11.2012.a saabus Tartu Halduskohtusse Rait Uibo kaebus (tl 2-4), 27.12.2012.a taotlus nõude muutmiseks (tl 11-12) ja 12.02.2013.a kaebaja täiendavad seisukohad (tl 66-67). Kokkuvõttes esitas kaebaja halduskohtule kaks nõuet:

- tuvastada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti töötajate toimingute õigusvastasus 24.10.2012.a Rait Uibole kuuluva kütuse kinnipidamisel ning temalt reisijadeklaratsiooni esitamise ja kütuseaktsiisi tasumise nõudmisel;

- kohustada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskust tagastama Rait Uibole temalt 24.10.2012.a Koidula tollipunktis kinni peetud 137 liitrit bensiini. Aktsiisivabastuse kohaldamata jätmine ja kütuse kinnipidamine kahjustab kaebaja õigusi ja huve. Rikutud on tema õigust vabalt kasutada oma vara.

Tollideklaratsiooni koostamise ja aktsiisi tasumise nõue on vastuolus alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 ja 69 sätetega ning rikub Euroopa Liidu nõukogu direktiivi nr 2007/74 artiklis 11 määratletud õigust aktsiisivabastusele. Kaebaja sõidukis olnud kütuse kogus ei ületanud kehtestatud norme. Ei ole tuvastatud asjaolusid, mis tingiksid kütuse maksustamise aktsiisiga.

Maksukohustuslane ei pea tõendama oma tegevuse seaduslikkust. Füüsilisel isikul puudub kohustus säilitada oma tegevust kajastavaid dokumente. Tõendamiskohustuse täitmist hakkas maksuhaldur piiriületajatelt nõudma ootamatult 2012. aasta suvel, õiguskantsleri hinnangul on see vastuolus hea halduse tava ning õiguskindluse ja õiguspärasuse põhimõtetega.

3. Maksuja Tolliamet (MTA) palus oma vastuses (tl 19-23) jätta kaebuse rahuldamata. Mittekaubandusliku impordi aktsiisivabastust ei kohaldata, kui isiku tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse ärilisel eesmärgil. Kaebaja on sagedane piiriületaja, sõites näiteks ajavahemikul mai-september 2012. a Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel kokku 81 korral. Kaebaja pöördub Eestisse tagasi enamasti paari tunni jooksul. Kaebaja ei tööta. Kaebaja omab 16 sõidukit ja on 22 sõiduki kasutajaks. Kaebaja on ajavahemikul mai - detsember 2012. a kasutanud piiriületusel kokku seitset erinevat sõidukit, mille standardsed kütusepaagid on suure mahutavusega. Kaebaja elukoht on Põlvamaal Kanepi vallas. Eeltoodut arvestades on põhjendatud MTA eeldus, et vaidlusalusele kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta. Kaebaja ja MTA vahel on vaidlus ka 07.08.2012. a tollideklaratsiooni tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-1802), tegemist on samuti piiriületusel deklareeritud bensiini ja gaasiga.

Tolliseadus annab tolliametnikule õiguse teha kauba, transpordivahendi, isiku ja tema isiklike asjade läbivaatust, sh teostada pistelist kontrolli ja suunata isik täiendavasse kontrolli, ning pidada kaupa ja transpordivahendit kinni.

4. Tartu Halduskohtu 26.02.2013. a otsusega (tl 68-71) jäeti Rait Uibo kaebus rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei ole kinnipeetud kütuse suhtes deklaratsiooni esitanud ning vastustaja ei ole kohustanud kaebajat kinnipeetud kütuselt aktsiisi tasuma. Kaebaja ei vaidlusta maksunõuet, vaid palub kohustada vastustajat tagastama kinni peetud kütus. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja selgitanud kohustamisnõudest eraldiseisvat eesmärki, mille saavutamiseks ta tuvastamisnõude läbivaatamist taotleb. Seega hõlmab kohustamisnõue nõude vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohus käsitleb viimast üksnes kohustamisnõude läbivaatamisel lahendatava küsimusena. Kohustamisnõue on esitatud kaebaja omandiõiguse kaitseks.

ATKEAS § 27 lg 1 p 20 ja § 68 lg 1 kohaselt on aktsiisivaba mootorsõiduki standardses kütusepaagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus. ATKEAS § 68 lg 4 järgi aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. ATKEAS § 27 lg 6 kohaselt võtab maksuhaldur aktsiisivabastuse kohaldamisel mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab seaduses sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas.

MTA-l on õigus viia läbi kontroll eesmärgiga selgitada välja Eestisse imporditava kütuse kogus ning kütuse aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude esinemine või puudumine. Tolliseaduse (TS) § 18 p 4 ja § 40 lg 1 alusel oli vastustajal õigus kontrollida transpordivahendit ja selles olevat kaupa.

Kaebaja suunamine täiendavasse kontrolli oli õiguspärane, arvestades kaebaja piiriületuste suurt arvu, piiri ületamist erinevate sõidukitega, mille standardne kütusepaak on suure mahutavusega ja seda, et kaebaja on tavapäraselt viibinud Vene Föderatsioonis lühiajaliselt. Samadel asjaoludel oli vastustajal alust eeldada, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil. Kaebaja pidi olema teadlik asjaoludest, mida hinnatakse aktsiisivabastuse kohaldamisel, samuti sellest, et MTA võib nõuda isikutelt nende asjaolude tõendamist. Kahtluse ümberlükkamiseks oleks kaebaja saanud esitada näiteks andmed kütuse ostmise kohta Vene Föderatsioonis ja Eesti Vabariigis ning sõidukite läbisõidu andmed. Kaebaja kohustuse säilitada dokumente ja tõendada oma õigust aktsiisivabastusele näevad ette maksukorralduse seaduse § 58 ning Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 126.

Olukorras, kus kaebaja keeldus koostööst vastustajaga, ei esitanud tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele, pidi vastustaja lähtuma eeldusest, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagist välja pumbatud kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu ning kauba vabasse ringlusse lubamiseks tuleb tasuda aktsiis. Kuna kaebaja ise deklaratsiooni ei esitanud ja aktsiisi ei tasunud, siis ei olnud vastustajal alust kaupa vabastada ning kütus peeti õiguspäraselt kinni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Rait Uibo esitas apellatsioonkaebuse (tl 81-83), milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant leiab, et halduskohus kohaldas vääralt materiaalõigust. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised.

Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et aktsiisivabastuse õiguse olemasolu tõendamise kohustus on maksumaksjal. Kuni 2012. aasta juuni lõpuni tõlgendas MTA seadust selliselt, et standardses kütusepaagis olev kütus on aktsiisivaba ja seda ei pea täiendavalt tõendama.

Seadust ei ole muudetud. Puudub normatiivakt, mis sätestaks piiriületaja tõendamiskohustuse ja nõutavad dokumendid. MTA juhtkonna instruktsioonid töötajatele ei tekita piiriületajatele kohustusi. Maksukorralduse seaduse § 58 kohustab küll maksukohustuslast säilitama maksustamise seisukohalt olulisi dokumente, kuid sätte rakendamiseks peab olema selge, et tegemist on maksukohustuslasega. Arvestades praktika ootamatut muutumist ei saa isikult nõuda, et isik oleks igaks juhuks säilitanud kõik kuludokumendid. Eriti ei ole sellist kohustust füüsilisel isikul, kellel puudub raamatupidamise kohustus. Rait Uibo kütus peeti piiril kinni ning temalt nõuti kütuseaktsiisi tasumist. Vastustaja töötajad ei selgitanud, milliseid tõendeid nad kaebajalt soovivad. Alles menetluse käigus esitasid Maksuja Tolliameti esindajad väite, et Rait Uibo peab tõendama, et ta ei too kütust Eestisse kaubanduslikul eesmärgil. Seega nõuti kaebajalt negatiivse asjaolu tõendamist selgitamata sealjuures, millised tõendid oleksid maksuhalduri jaoks asjakohased ja piisavad. Teatud tegevuse puudumise tõendamine on raskendatud või isegi võimatu.

Kaebajal ei olnud aktsiisi tasumise kohustust. Seadus ei määratle, kui tihti võib isik piiri ületada. Eesti Vabariigis ei kehti väljasõiduviisa nõuet. Välisriigist odavamate kaupade ostmine ei ole ebaseaduslik, kui seejuures järgitakse seaduse nõudeid. ATKEAS § 68 ja 69, Euroopa Nõukogu määruse nr 1186/2009 artikkel 41 ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikkel 5 ja 11 kohaselt on sõiduki standardses kütusepaagis olev kütus aktsiisist vabastatud. Eesti Vabariik ei ole piiranud tollivaba kütuse kogust piirialal elavale eraisikule kuuluval erasõidukil. Lisaks on Rait Uibo elukoht XXXXXX mida ei saa pidada piirialaks. Seega ei pidanud Rait Uibo sõiduki paagis oleva kütuse eest makse tasuma ning tolliametnike tegevus oli ebaseaduslik. Kui maksuhalduri käsutuses on tõendid, mis viitavad kütuse impordile kaubanduslikul eesmärgil, siis oleks asjakohane maksu määramine. Rait Uibo suhtes on lähtutud vaid maksuhalduri subjektiivsest arvamusest, mis ei saa olla maksustamise aluseks. Kaebaja viitab ka õiguskantsler Indrek Tederi hinnangule, mille kohaselt on alates 2012. a suvest piiril rakendatud praktika vastuolus nii hea halduse tavaga kui ka õiguskindluse ja õiguspärasuse põhimõtetega.

6. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 90-93) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendused on järgmised.

Asjassepuutumatu on kaebaja väide, kas ja mida isik suutis või oskas ette näha. See ei muuda asjaolu, et olemas on kehtiv seadus, mille mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest. Regulaarse piiriületajana pidi kaebaja olema teadlik piiri ületamisega seotud seadusandlusest. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Arvestades kaebaja piiriületuste asjaolusid on vastustaja hinnangul ilmne, et kaebaja ei vaja sellist kogust kütust oma tarbeks. Ka ei ole kaebaja ise väitnud ega tõendanud kütuse tarbimise vajadust sedavõrd suures koguses. Halduskohus on kohtuotsuses õigesti märkinud, milliseid asjaolusid tulnuks kaebajal tõendada. See, kas ja milliste tõenditega apellant neid asjaolusid tõendab, on tema otsustada. Apellant ei ole esitanud tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele.

Apellandi viide õiguskantsleri seisukohale on asjassepuutumatu. Lisaks on õiguskantsler lähtunud olukordadest, kus isikud on piiri ületanud 1-2 korda kuus. Apellandi piiriületuste sagedus on kordades suurem. MTA on oma kodulehel, infovoldikute ja tolliametnike kaudu teavitanud avalikkust kontrollide tõhustamisest piiripunktides. Isikute poolt üle piiri toodava kauba kontrollimine ja vajadusel kauba kinnipidamine on igapäevaselt tollipunktides läbiviidav tegevus. MTA-l on seaduslik õigus takistada ebaseaduslikku kütusevedu ning ärilisel eesmärgil sissetoodud kütust maksustada. Piiriületusel on isikul kohustus tollikontrolli taluda ning maksumenetluse põhimõttena lasub isikul ka kaasaaitamiskohustus.

Tollideklaratsiooni esitamise kohustus tekib tolliseaduses sätestatud asjaolude esinemisel ning selle kohustuse täitmata jätmisel ei ole võimalik kauba tollist vabastamine. Toll võib nõuda isikult kirjaliku deklaratsiooni esitamist ka siis, kui isikul ei ole enda hinnangul kaasas piirangutega kaupa. Arvestades kõiki asjas esinevaid asjaolusid on vastustaja hinnangul põhjendatud MTA eeldus, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagis olevale kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu, mistõttu on õige halduskohtu seisukoht , et vastustajal ei olnud alust kaupa vabastada ning toll on kütuse õiguspäraselt kinni pidanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.02.2013.a otsus muutmata.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et tulenevalt kaebaja piiriületuste asjaoludest tekkis vastustajal põhjendatult kahtlus, et kaebaja veab kütust sisse kaubanduslikul eesmärgil ATKEAS § 68 lg 4 tähenduses.

9. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esitanud halduskohtu otsusele kaks põhilist vastuväidet: kaebajal ei olnud kohustust tõendada oma õigust maksuvabastusele ning kaebajal puudus aktsiisi tasumise kohustus. Vastuseks neile väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Maksuõiguses kehtib läbivalt põhimõte, et maksude tasumise kohustus on reegel ning maksuvabastus on erand, mille kohaldamise alused tuleb tõendada maksumaksjal. Nii on see ka käesolevas asjas. Maksukorralduse seaduse § 3 lg 2 p 7 kohaselt on aktsiis riiklik maks ning sama seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse maksukorralduse seaduses sätestatut kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses ei ole ette nähtud erieeskirju. ATKEAS § 25 lg 4 ja § 28 lg 3 sätestavad, et võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollieeskirjades, st ühenduse tolliseadustikus (EÜ Nõukogu määrus 2913/92/EMÜ) sätestatud korras. Ühenduse tolliseadustiku art 6 p 1 kohaselt peab isik, kes taotleb, et toll teeks tollieeskirjade rakendamisel otsuse, esitama tollile sellise otsuse tegemiseks vajaliku teabe ja vajalikud dokumendid. Sama õigusakti art 14 kohaselt esitab kaubavahetusega otseselt või kaudselt seotud isik tollile viimase taotluse korral ja ettenähtud tähtaja jooksul sõltumata esitamise viisist kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe ning osutab tollile vajalikku abi.

11. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole küsimus sellest, kas kaebajal oli kohustus tasuda 24.10.2012. a Eesti Vabariiki sisse toodud kütuselt aktsiisi. Kaebaja ei vaidlusta reisija deklaratsiooni, tollideklaratsiooni või maksuotsust ning MTA kinnituse kohaselt ei ole kütuseaktsiisi tasumise nõuet talle veel esitatud. Vaidluse all on MTA poolt 24.10.2012.a teostatud toimingute õiguspärasus.

12. MTA on alates veoki läbivaatuse akti koostamisest, sh käesoleva kohtuasja raames, kaebajale korduvalt selgitanud, miks tekkis MTA-l kahtlus, et 24.10.2012. a piiri ületades vedas kaebaja kütust sisse kaubanduslikul eesmärgil. Ringkonnakohus kordab, et need asjaolud on sagedane piiri ületamine, lühiajaline viibimine Venemaal, piiri ületamine erinevate sõidukitega, suure mahutavusega standardsete kütusepaakidega sõidukite kasutamine. Kõigi nende asjaolude esinemine on tõendatud halduskohtule esitatud ja halduskohtu otsuses viidatud tõenditega. Kuigi ükski neist tegevustest ei ole eraldi võetuna keelatud, on kohtu hinnangul nende kogumis põhjendatud vastustaja kahtlus, et kaebaja veab kütust sisse kaubanduslikul eesmärgil. MTA andis kaebajale võimaluse esitada omapoolsed selgitused ja tõendid, et tekkinud kahtlused ümber lükata. Kaebaja ei ole ringkonnakohtu hinnangul seda püüdnudki teha: kaebaja vaidlustab küll MTA õigust temalt täiendavaid andmeid ja dokumente nõuda, kuid ei ole esitanud selgitusi oma teguviisi kohta ega neid kinnitavaid tõendeid. TS § 14 kohaselt on MTA ülesandeks ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega ning kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine. TS § 18 p-dest 1 ja 4 tulenevalt on tolliametnikul teenistuskohustuste täitmisel õigus isiku transpordivahendit kinni pidada ja kontrollida, nõuda isikult selgituste ja tõendite esitamist maksuvabastuse olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks ning teostada kauba ja transpordivahendi läbivaatust. Ringkonnakohus leiab, et antud olukorras oli vastustajal õigus ja kohustus vaidlusalune kütus kinni pidada.

13. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja viitab õigusaktidele valikuliselt ega võta arvesse kõiki asjasse puutuvaid sätteid koosmõjus. On küll õige, et ATKEAS § 68 lg

1 kohaselt (01.07.2012.a - 30.11.2012.a redaktsioonis) on mootorsõiduki standardses kütusepaagis olev kütus aktsiisivaba, kuid sama seaduse § 68 lg 4 kohaselt on aktsiisivabastusega seotud mitmed lisatingimused, sh aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Eeltoodud sätted on Eesti õigusesse sisse viidud tulenevalt Nõukogu direktiivist 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta. Selle direktiivi art 4 sätestab, et liikmesriigid kehtestavad rahaliste piirmäärade või koguseliste piirangute alusel käibemaksuvõi aktsiisivabastuse reisijate isiklikus pagasis imporditavate kaupade suhtes, tingimusel et kõnealune import ei ole kaubanduslikku laadi. Art 5 ja 11 kohaselt loetakse isiklikuks pagasiks mootorsõiduki standardses kütusepaagis olev kütus. Art 6 kohaselt loetakse maksuvabastuse kohaldamisel import mittekaubanduslikuks, kui see vastab järgmistele tingimustele: 1) on juhuslikku laadi; 2) sisaldab üksnes reisija või tema pereliikmete isiklikuks kasutamiseks või kingituseks ette nähtud kaupa; 3) kaupade laad või kogus ei tohi olla selline, mis näitab, et kaubad imporditakse kaubanduslikuks otstarbeks. Tulenevalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 110 p-st 1 ja ATKEAS § 68 lg-st 4 ei ole erinevalt muudest isiklikus pagasis sisalduvatest kaupadest lubatud standardses kütusepaagis imporditollimaksuvabalt sisse toodud kütust tasuta üle anda (kinkida). Sõiduki kütusepaagis oleva kütuse imporditollimaksudest (so tollimaksud ja samamõjulised maksud) vabastamist reguleerib ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 41, mille kohaselt on kolmandast riigist saabunud reisija isiklikus pagasis sisalduva kauba suhtes imporditollimaksu kohaldamata jätmise eelduseks, et nimetatud import on käibemaksust vabastatud direktiivi 2007/74/EÜ alusel vastu võetud riiklike õigusaktide kohaselt.

14. Ringkonnakohus ei võta seisukohta, kas MTA õigust teha kaebaja poolt vaidlustatud toiminguid oleks mõjutanud asjaolu, et MTA praktika muutumine tuli kaebajale üllatusena, kuna praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Nagu nähtub vastustaja poolt viidatud kohtuasja nr 3-12-1802 materjalidest, on Rait Uibo ja MTA vahel pooleli kohtuvaidlus 07.08.2012.a (so ligikaudu 2,5 kuud enne praeguses kohtuasjas vaadeldavat juhtumit) Rait Uibo poolt juhitud sõiduki Ford Econoline, reg nr XXXXXX , standardses kütusepaagis Venemaalt Eestisse toodud 130 l bensiini ja 100 l gaasi aktsiisiga maksustamise üle. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja ja vastustaja argumendid, mis käsitlevad MTA praktika muutmist 2012. aasta suvel.

15. Vastuseks kaebaja viidetele õiguskantsleri poolt 11.10.2012. a rahandusministeeriumile ning Maksuja Tolliametile antud soovitustele märgib kohus järgmist. Kohus lahendab üksikjuhtumit kaebuse alusel, mille isik esitab oma õiguste kaitseks, ning tuginedes konkreetsetele asjaoludele. Kohus ei käsitle haldusorgani tegevuse õiguspärasust üldiselt, väljaspool kohtuasja raame. Vastupidiselt sellele on õiguskantsleri soovitustes käsitletud olukorda üldiselt. Selliselt positsioonilt antud seisukohad ja hinnangud ei pruugi olla ja praegusel juhul ka ei ole üle kantavad üksikjuhtumile. Vastustaja toob õigesti välja, et õiguskantsleri poolt aluseks võetud asjaolud ja MTA-le antud soovitused ei kattu praeguse juhtumi asjaoludega. Kohus märgib ka seda, et kuigi õiguskantsleri ettepanekud mistahes küsimuses väärivad alati tähelepanu ja arvestamist, ei ole need erinevalt kohtulahendist MTA-le ega ka kohtutele täitmiseks kohustuslikud.

16. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.02.2013. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. MTA ei ole ringkonnakohtule kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel