2-08-64805/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2014.a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-64805

Tsiviilasi

OÜ Portlif Grupp hagi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

36 188,12 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. oktoobri 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Portlif Grupp apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. jaanuar 2014.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Portlif Grupp (RK: 10856512)

esindaja advokaat Margus Kiir

Vastustaja (kostja): Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (RK:

10186158) esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 31. oktoobri 2012.a otsus. Teha tsiviilasjas uus otsus, millega

rahuldada täielikult OÜ Portlif Grupp hagi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vastu. Mõista

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-lt välja võlgnevus summas 36 188,12 eurot (kolmkümmend

kuus tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kaksteist senti) OÜ Portlif Grupp

kasuks. Samuti mõista Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-lt välja OÜ Portlif Grupp kasuks

viivis põhinõudelt 36 188,12 eurot alates 03.10.2008.a kuni 10.02.2014.a summas 16 229,63

eurot (kuusteist tuhat kakssada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend kolm

senti). Alates 11.02.2014.a mõista Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-lt välja OÜ Portlif Grupp

kasuks lisanduv viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

(EKP intress + 7 % aastas).

2. Rahuldada OÜ Portlif Grupp apellatsioonkaebus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Portlif Grupp esitas hagi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vastu võlgnevuse 36 222,83 eurot

(566 764,18 kr) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja hilisemate täpsustuste

kohaselt on hageja ja kostja sõlminud põlevkiviõli tootmisseade UTT 500 detailide hankeks,

paigaldamiseks ning valmistamiseks töövõtulepingud: 01.03.2006.a töövõtuleping nr 02/206;

05.04.2006.a töövõtuleping nr 04/206; 22.05.2006.a töövõtuleping nr 06/206A; 22.05.2006.a

töövõtuleping nr 07/206 ja 15.08.2006.a töövõtuleping nr 14/206. Tööde maht ning maksumus

oli poolte vahel kokku lepitud ning lisaks tulenes kostja poolt esitatud tehnilistest nõuetest ja

projektdokumentatsioonist. Kõik lepingujärgsed tööd on hageja poolt teostatud ja kostjale üle

antud. Pretensioone esitatud ei ole. Lepingujärgsed tasud on kostja poolt tasutud osaliselt.

Töövõtulepingu nr 02/206 järgi on kokkulepitust vähem tasutud 1 862.77 eurot, töövõtulepingu

nr 06/206A järgi on kokkulepitust vähem tasutud 2 466.09 eurot, töövõtulepingu nr 07/206

järgi on kokkulepitust vähem tasutud 754.16 eurot. Kokku eelnimetatud kirjalike

töövõtulepingute alusel võlgneb kostja hagejale tänaseni 5083,02 eurot

Hageja müüs kostjale viimase tellimusel 22.01.2007 (arve nr 16, summa 33 630 kr) ja

01.03.2007 (arve nr 39, summa 8 973,90 kr) seadmeid ja detaile. Kostja töötajate süül tuli kaup

soetada ja monteerida kiirkorras. Nimetatud kauba tellisid ja võtsid vastu kostja esindajad V.M,

I. N. Kostja võlgnevus antud kauba eest on kokku 2 722,89 eurot.

Tööde teostamise käigus ja tööde üleandmise järgnevalt on kostja täiendanud ja muutnud

projektilahendusi, mistõttu on hageja pidanud detsembrist 2006 kuni maini 2007 teostama

täiendavaid töid. Täiendavad tööd seisnesid hageja poolt juba teostatud ja üle antud tööde

osalises ümbertegemises vastavalt projektimuudatustele. Täiendavad tööd telliti kostja

pädevate esindajate poolt. Kostja keeldub täiendavate tööde eest tasumast, kuna nende

teostamiseks ei sõlmitud kirjalikku lepingut. Nimetatud perioodil teostatud täiendavate tööde

eest võlgneb kostja hagejale töövõtulepingu nr 02/206 objektiga seotud täiendavate tööde eest

22 964,77 eurot, töövõtulepingu nr 04/206 objektiga seotud täiendavate tööde eest 3592,58

eurot ja töövõtulepingu nr 14/206 objektiga seotud täiendavate tööde eest 2052,59 eurot.

Paljasõnaline on kostja väide kostja esindajatel volituste puudumisest. Nimetatud isikud ja

kostja ise on volituste olemasolul või puudumisel toetunud kirjalikele dokumentidele

(ametijuhend, lisaks kostja väitel hangete kord). Poolte eelnev praktika kinnitab samuti kostja

esindajatel volituste olemasolu, st samad isikud tellisid hagejalt lisatöid, võtsid tööd vastu ning

vastavad arved tasuti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on töövõtulepingu nr 02/206

vastuvõtuaktil nr 40/10 ainult hageja esindaja allkiri, samuti puudub antud aktiga seotud arvel

allkiri selle kohta, et kostja oleks arve kätte saanud. Kostjale on ebaselge, milliseid täiendavaid

töid teostati.

08.10.2007 arve nr 142 aluseks oleval aktil nr 37/10 puudub tellija vastutava esindaja allkiri,

mis tõendab, et kostja ei ole nimetatud töid vastu võtnud. 08.10.2007 arve nr 09 aluseks on akt

nr 05/01. Kostja vastutavaks esindajaks on märgitud I.N, arve nr 09 aluseks olevat akti I. N

allkirjastanud ei ole. 22.01.2007 arve nr 16 ja 01.03.2007 arve nr 39 puhul on hageja tõendanud

nende arvete koostamise, mitte aga nende esitamist kostjale. Samuti ei ole tõendatud kaupade

üleandmine kostjale. Nimetatud arvete alusel ei ole kostjale kaupu üle antud, mistõttu puudub

kostjal raha tasumise kohustus. 08.01.2007 koostatud arvete nr 05, nr 06 ja nr 07 puhul puudus

V.Ml volitus allkirjastamiseks, sest poolte vaheline leping oli lõppenud 06.09.2006. V.M oli

kostja vastutavaks esindajaks ehitusplatsil ning kuna töö ehitusplatsil lõppes üleandmis-

vastuvõtmisakti allkirjastamisega, siis lõppesid sellega V.M volitused. Ka 04/01 akti alusel

01.03.2007 koostatud arve nr 08 on volituseta allkirjastatud V.M poolt. Hageja selgituse

kohaselt on 01.03.2007 arve nr 40 koostatud lepingu 04/206 täitmise käigus akti nr 21/03

alusel; arvelt nr 40 aga nähtub, et arve on koostatud lepingu 02/206 täitmise raames.

09/02 akti alusel 02.01.2007 koostatud arvest nr 23; 11/02 akti alusel 02.02.2007 koostatud

arvest nr 25; 16/03 akti alusel 01.03.2007 koostatud arvest nr 34; 17/03 akti alusel 01.03.2007

koostatud arvest nr 35; 18/03 akti alusel 01.03.2007 koostatud arvest nr 36; 19/03 akti alusel

01.03.2007 koostatud arvest nr 37; 20/03 akti alusel 01.03.2007 koostatud arvest nr 38 ja 25/05

akti alusel 01.03.2007 koostatud arvest nr 56 tulenevad võlanõuded on esitatud kostjale alles

2008. aastal ning nõuet tõendavad tõendid veelgi hiljem. Seega on hageja need tõendid hiljem

kunstlikult loonud. Töövõtulepingu nr 06/206A tulenevate arvete puhul on tegemist

fabritseeritud dokumentidega.

Hageja poolt täiendavalt esitatud aktide aluseks olevaid töid kostja 2007.a. oktoobris vastu

võtnud ei ole ja nende aktide järgi kostjal hagejale täiendavate summade tasumise kohustus

puudub. 22.01.2007 arve nr 16 summas 33 630 kr ja 01.03.2009 arve nr 39 summas 8973.90

kannavad kuupäeva 09.09.2007. Sama kuupäeva kannab rida käesolevas tsiviilasjas olevaid

dokumente ja võib eeldada, et nimetatud dokumendid anti just nimetatuid kuupäeval V.Mle.

Seega ei vasta tõele väited nende dokumentide jooksvast esitamisest ja allkirjastamisest.

Poolte vahel sõlmitud lepingute järgi pidi lepingutele ja aktidele tegelikult alla kirjutama

juhatuse liige R.K. V.M tegi järelvalvet tööplatsil, rahalisi ega lepingu sõlmimise volitusi tal ei

olnud. Hageja ei ole suutnud tõendada lisatööde tegemist ning kostja ei ole lisatöid vastu

võtnud. Hageja poolt esitatud aktid on allkirjastatud oluliselt hiljem kui väljastatud arved. Osa

arveid on väljastatud varem kui akt koostati.

Hageja õiguslik positsioon on olnud ebajärjepidev. 26.05.2008 esitatud pretensioonist ja

03.10.2008 esitatud hagiavaldusest ei ole üheselt selge, kas hagi aluseks on eelnevalt sõlmitud

lepingud, milliste alusel teostati lisatöid, uute täiendavate tööde teostamiseks sõlmitud

iseseisvad lepingud, alusetu rikastumise sätted või on tegemist võlatunnistusega. Hageja ei ole

järjepidev ka väidetes, millised käsitlevad projektdokumentatsiooni olemasolu.

Käesoleval juhul on tööde maksumuses lepingutes nr 02/206, 04/206, 06/206A, 07/206 ning

14/206 kokku lepitud, mistõttu oli eelarve töövõtjale VÕS § 639 lg 1 mõttes siduv. Järelikult

tulid kõik lepingute alusel tehtavad tööd teostada eelarve piirides ning hagejal ei oleks ka juhul,

kui hageja tõepoolest lisatöid teostas, õigust nõuda kostjalt täiendavate summade tasumist. Kui

tegemist ei olnud siduva eelarvega, tuleb arvestada VÕS § 639 lg-ga 2. Eelarve ületamisest

hageja kostjat ei teavitanud, mistõttu jääks hagejale õigus nõuda eelarvet ületanud summa

tasumist ulatuses, milles kostja on alusetult rikastunud. Rikastumisele tuginemiseks peab

hageja aga tõendama, millises ulatuses kostja rikastunud on ehk siis peab hageja tõendama,

milliseid töid on hageja teinud. Kuna aga tööde teostamise osas hageja tõendeid esitanud ei ole,

siis ei ole võimalik hagi rahuldada ka VÕS § 639 lg 2 alusel.

Kui käsitleda hageja poolt väidetavalt teostatud töid puuduste kõrvaldamisena, nagu seda on

teinud kostja seaduslik esindaja R. K, siis kohaldub VÕS § 650 lg 1, milline sätestab, et

töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii

katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 31. oktoobri 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Otsuses märgitud põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel õiguslik vaidlus selle üle, et

hageja tegi kirjalike töövõtulepingute alusel kostja territooriumil töid TSK (UTT-500)

katseseadme ehitamisel. Tööd on hageja poolt täies mahus tehtud (va gaasitoru lõpetamine) ja

kostja on hagejale nende eest tasunud. Õiguslik vaidlus käib poolte vahel nn lisatööde tegemise

ja nende eest tasumise üle. Lisatööde aluseks olnud suuliste lepingute sõlmist ei suutnud hageja

kohtule tõendada. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kui suures mahus (millise summa eest)

lisatöid tehti, kuna hageja poolt esitatud vastavad arved ja aktid on liiga üldised. Ei ole

võimalik välja tuua, milliseid lisatöid hageja konkreetselt nende aktide ja arvete alusel tegi.

Samuti ei võta kostja õigeks lisatööde tegemist hageja poolt. Nimetatud seisukoht on tõendatud

ka tunnistaja R.N ütlustega selle kohta, et hagejal oli puudulikult vormistatud TSK (UTT-500)

katseseadme juures tehtud tööde täitedokumentatsioon, mille tõttu ei olnud enam hiljem

võimalik kontrollida hageja poolt seadme juures tehtud tööde tegelikku mahtu. Lisatööde

tegemise tõendamiseks esitas hageja ühepoolsed vastavusdeklaratsioonid, milliste dokumentide

koostamist ei ole seadusega ette nähtud. Vastavusdeklaratsioone ei nõua ka ehitusseadus. Kuna

kostja eitas täielikult hageja käest materjalide ostmist või saamist, tuvastas kohus, et hageja

kostjale mingeid materjale ei müünud ning kostja ei ole hageja arvel nende materjalide võrra

alusetult rikastunud.

Kirjalikes töövõtulepingutes oli tööde hind täpselt kindlaks määratud, mille tõttu ei ole

käesoleva vaidluse lahendamisel võimalik tugineda VÕS § 28 ja § 637 lg-le 1. Asjakohatu on

hageja väide, et täiendavate tööde eest tasumise kohustus tekib kostjal hageja ees selle tõttu, et

kostja on andnud hagejale võlatunnistuse VÕS § 30 lg 1 mõttes.

Asjakohane ja õige on kostja vastuväide, et kuna konkreetsete lisatööde tegemist hageja poolt

ja lisatööde tellimist kostja poolt ei ole võimalik kontrollida täitedokumentatsiooni

puudulikkuse tõttu, tuleb hageja poolt kostjale esitatud arved lugeda kirjalike töövõtulepingute

järgi tegemisele kuulunud tööde maksumuse eelarve ületamiseks hageja poolt. Seda tõlgendust

toetab Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12. Lisatööde tegemist ja eelarve ületamist

TSK (UTT-500) katseseadme juures tehtavatel töödel põhjendab hageja kostjaga sõlmitud

suuliste lepingute sõlmimisega (VÕS § 28). Kuid kuna hageja sõlmis suulised kokkulepped

isikuga, kellel ei olnud õigus võtta rahalisi kohustusi kostjale (V.M), siis ei saa neid suulisi

lepinguid lugeda sõlmituks. Arvete mittemaksmisega ei kiitnud kostja neid suulisi

kokkuleppeid hiljem heaks, mille tõttu tuleb lugeda lisatööd kirjalike lepingute järgi tegemisele

kuuluvate tööde eelarve oluliseks ja ühepoolseks ületamiseks hageja poolt. See asjaolu on

leidnud ka tõendamist R. Ki ütlustega. Neid asjaolusid ei lükka ümber V.Vi, R.N, V.M, I.Ni ja

T.Ki ütlused, aga samuti mitte ükski kohtule esitatud kirjalik tõend käesolevas tsiviilasjas.

Hageja ja kostja vahel oli kokku lepitud kirjalikes töövõtulepingutes iga lepingu järgi

tegemisele kuuluva töö konkreetne hind. Kokkulepe lepingutes esitatud eelarve mittesiduvuse

kohta hageja jaoks puudus. Seega oli eelarve hageja jaoks siduv. Lisatööde tegemise eest

esitatud arvetega ja tööde tegemise vastavusdeklaratsioonidega luges kohus tõendatuks, et

hageja ületas oluliselt kostjaga kokkulepitud siduvat eelarvet hagejast endast tulenevatel

põhjustel. Lisatööd on käsitletavad eelarve olulise ühepoolse ületamisena, mille eest ei pea

kostja hagejale tasuma, aga samuti ei ole kohtu poolt tuvastatud lisatööde tõttu kostja alusetut

rikastumist hageja arvelt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Portlif Grupp esitas Viru Maakohtu 31. oktoobri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõige maakohtu seisukoht kirjalike lepingute eelarve ületamise kohta. Apellant oli

kirjalikest lepingutest tulenevad kohustused kohaselt täitnud ja vastustaja oli vastavad tööd

umbes pool aastat varasemalt ka vastu võtnud. Kirjalike lepingute alusel tehtud tööde

teostamisel ei ületatud eelarvet. Vastustaja tellimused ja vastavalt tellimusele tööde teostamine

oli kirjalike lepingute suhtes iseseisvaks õigussuhteks;

2) isegi kui apellandi poolt teostatud tööd olid omaalgatuslikud, olid need vajalikud ja

vastustaja pädevate töötajate poolt aktsepteeritud, seega kuulub kohaldamisele alusetu

rikastumise regulatsioon. Apellandi väiteid tõendab see, et kõik tööd on vastu võetud aktidega

ja tunnistajate ütlustega. Vastustaja ei ole tööde aktsepteerimisel kordagi esitanud vastuväiteid.

Samal põhjusel on ekslik maakohtu väide, et ei ole võimalik hinnata, kui suures mahus (sh

millise summa eest) lisatöid tehti;

3) on tööde vastuvõtmisel analoogne toime võlatunnistusele, st tõendamiskoormuse

muutumine. Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 637 lg 4 ja § 76 lg 4. Seega on

maakohus alusetult leidnud, et vastu võetud tööde tõendamisel on tõendamiskoormus

apellandil (RK lahend nr 3-2-1-80-08);

4) määras maakohus 11.06.2010 kohtumäärusega (II kd, tlk 83-85), et vastustaja teostaks tööde

osas kontrolli ja kuritarvitamistel pöörduks vastava avaldusega politseisse. Maakohtu nõudeid

vastustaja ei täitnud. Nimetatud tegevusetus on käsitletav tõendina apellandi poolt teostatud

tööde olemasolu ja nõuetekohasuse osas;

5) on ekslik ja paljasõnaline väide kostja esindajatel volituste puudumise kohta. Väidetavad

esindajad ja vastustaja ise toetunud volituste piirangute osas kirjalikele dokumentidele

(ametijuhend, hangete kord). Pooled on äriühingud ja tegutsesid majandustegevuse raames,

mistõttu eeldatakse volituste olemasolu TsÜS § 116 lg 2 ja § 118 lg 2 alusel. Tegutseti kinnisel

territooriumil, eelnevalt oli sarnaseid tehinguid tehtud ning esindatav on sellist tegevust

talunud ja vastavaid tehinguid täitnud;

6) on apellant 22.01.2007.a arve nr 16 ja 01.03.2007.a arve nr 39 puhul tõendanud kauba

üleandmist. Apellandi väited on tõendatud vastustaja töötaja ütlustega (II kd, tlk 49). Seega on

kohus põhjendamatult jätnud rahuldamata apellandi võlgnevuse nõude tarnitud kauba eest

kokku summas 2722,89 eurot;

7) apellant taotleb ka põhivõlgnevusele (36 188,12 eurot) lisanduva viivise väljamõistmist

seadusjärgses määras.

5. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata

jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on apellant täiendavalt koostanud ja esitanud arvete 139, 140 ja 142 tasumise alusena aktid

40/10 08.10.2007.a, 38/10 08.10.2007.a, 37/10 08.10.2007.a, millistel kajastatud töid ei ole

vastustaja apellandi käest vastu võtnud. Kuna aktid on vastustaja poolt allkirjastamata, oli

apellandi kohustus tõendada, et ta on vastavad tööd teostanud ning vastavalt VÕS §-le 638

esitanud tööd vastuvõtmiseks. Vastavat seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma lahendis

nr 3-2-1-80-08;

2) on apellant lisatööde eest tasumise nõuet kajastanud erinevatel menetlusetappidel erinevalt.

Alles kohtukõnes on esitatud seisukoht, et iga akt teostatud lisatööde kohta käsitleb

eraldiseisvat suuliselt sõlmitud töövõtulepingut ning et aktile märgitud seos konkreetse

töövõtulepinguga on tehtud vastavalt vastustaja palvele. Vastustaja eitab sellise palve esitamist

ja seega on apellandi sellekohane väide paljasõnaline. Lisaks on vastustaja seisukohal, et

kohtukõnes saab tugineda ainult kohtumenetluses kindlaks tehtud ja uuritud tõenditele ning

eelnevalt esitatud väidetele. Pärast asja sisulise arutamise lõppu ei ole võimalik tugineda

asjaoludele, mis ei ole olnud kohtuliku uurimise esemeks;

3) ei kinnitanud suuliste lepingute sõlmimist ka apellandi seaduslik esindaja ega tunnistajad.

Apellandi seisukoha suuliselt sõlmitud lepingutest lükkab ümber ka apellandi blanketil

vormistatud vastuvõtu aktide sõnastus, mille kohaselt „Käesolev akt tõendab, et vastavalt

lepingule (järgneb pooltevahel sõlmitud ja täidetud töövõtulepingu number kuupäev ja objekt)

on teostatud järgmised täiendavad tööd.“ Aktide kohta koostatud arvetel on kajastatud järgnev

tekst „leping (järgneb poolte vahel sõlmitud ja täidetud töövõtulepingu number ja kuupäev

ning viide aktile)“. Seega kinnitavad dokumentaalsed tõendid üheselt apellandi poolt

tasumiseks esitatud arvete seotust täidetud ja tasutud lepingutega;

4) ei saa nõude aluseks olla lihtsalt dokument, vaid pool peab esitama ka töö teostamist

kinnitavad dokumendid. Apellant tugines ainult tööde üleandmis-vastuvõtmisaktidele, milliseid

vastustajapoolne pädev isik ei ole allkirjastanud. Samuti ei ole apellant koostanud

täitedokumentatsiooni ja teostusjooniseid, mistõttu lisatööde kindlaks tegemine ei olnud

võimalik. Isegi kui eeldada lisatööde tellimise õigust, on aktides kajastatud tööde teostamine

tõendamata;

5) võttis apellant pooltevahelistes lepingutes (lepingus 02/206 punktides 1.9 ja 3.1.2.,

lepingutes 04/206, 06/206A, 07/206 ja 14/206 punktis 1.9) endale kohustuse esitada

vastustajale vastav täitedokumentatsioon. Seega leppisid pooled kokku, et töödeks objektil

loetakse ainult need tööd, mis vastavad punktis 1.9. sätestatud tingimustele. Apellant on

kinnitanud 06.02.2012.a. menetlusdokumendi lisas 1, et täitedokumentatsiooni ei ole ta

koostanud. Kui tegemist olnuks suuliselt sõlmitud lepingutega, peaks samuti aktides

kajastatuid töid olema võimalik kontrollida teostusjooniste ja täitedokumentatsiooni abil. Kuna

apellant ei ole kohustuslikule koostamisele kuuluvat täitedokumentatsiooni esitanud, ei olnud

vastustajal Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-80-08 tulenevalt ka kohustust tasuda;

6) on täielikult tõendamata apellandi väited vaidlusaluste aktide hinna kujunemise kohta, sest

tsiviilasjas on ainult üks hinnapakkumine ja see on tehtud enne lepingu 2/206 sõlmimist;

7) on kohus põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul oli eelarve töövõtjale siduv. Järelikult

tulid kõik lepingute alusel tehtavad tööd teostada eelarve piirides ning apellandil ei oleks ka

juhul, kui ta tõepoolest lisatöid teostas, õigust nõuda vastustajalt täiendavate summade

tasumist;

8) ei ole apellant järjepidev ka projektdokumentatsiooni olemasolu käsitlevates väidetes.

Hagiavalduses on apellant kinnitanud, et temale oli üle antud projektdokumentatsioon ja selles

tehti muudatusi. Kohtumenetluse käigus on hageja seaduslik esindaja V.M eitanud

projektdokumentatsiooni olemasolu;

9) ei kohaldu TsÜS § 116 lg 2 eeldus, sest pooled olid sõlminud kirjalikud töövõtulepingud,

kus olid määranud enda esindajad. Hageja teadis, et tööde tellimise ainuõigus on kostja

seaduslikul esindajal R. Kil. Samal põhjusel ei kohaldu ka TsÜS § 118 lg 2. Kõik põhilepingud

on allkirjastanud juhatuse liige R. K ja nende lepingute kohaselt oli V.M ülesandeks üksnes

objektil töö korraldamine lepingutes kokkulepitud summade piires;

10) ei ole hageja poolt esitatud arvetel nr 16 (22.01.2007.a) ning 39 (01.03.2007.a) vastustaja

allkirja kauba vastuvõtmise kohta. Arvel nr 39 on märgitud, et keegi (tuvastamata isik) on arve

kätte saanud, kuid arvel puuduvad igasugused viited kauba vastuvõtmise kohta vastustaja

poolt. Seetõttu tuleb nõue arvete 16 ja 39 tasumiseks jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise

ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu täielikult tühistada. Maakohtu otsus on olulises osas

põhjendamata. Olulisel määral on rikutud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus, millega

rahuldada OÜ Portlif Grupp hagi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vastu täies ulatuses. OÜ Portlif

Grupp apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus hageja nõudeid kolmes osas: (1) nõue tasuda kirjalike

lepingute nr 02/206, 06/206A ja 07/206 alusel täiendavalt kokku 4855,29 eurot; (2) nõue

tasuda täiendavate tellimustööde ehk nn lisatööde eest 28 609,94 eurot ja (3) nõue tasuda

arvete nr 16 ja 39 alusel seadmete ja detailide (kauba) üleandmise eest kokku 2722,89 eurot.

I. Nõue tasuda kirjalike lepingute nr 02/206, 06/206A ja 07/206 alusel täiendavalt kokku

4855,29 eurot

7. Maakohus jättis täielikult hindamata hageja väited selle kohta, et kirjalike lepingute järgi

tasumisele kuulunud summad on kostja poolt hagejale osaliselt tasumata. Maakohtu otsuse

põhjendavas osas on märgitud, et „poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kirjalike lepingute

alusel TSK (UTT-500) katseseadme juures tegemisele kuulnud tööd on hageja poolt täies

mahus tehtud (v.a gaasitorude lõpetamine), aga samuti on kostja hagejale täies mahus kirjalike

lepingute järgi tehtud tööde tegemise eest tasunud.“

Hageja tugines oma nõude arvestuse alusena sellele, et poolte vahel kirjalikult sõlmitud viie

töövõtulepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma täies ulatuses lepingutes tööde

üldmaksumusena kokkulepitud summad.

- 01.03.2006.a töövõtulepingu nr 02/206 (tõlge t I kd lk 22-24) p 4.1 järgi leppisid pooled

kokku tööde üldises maksumuses 2 433 633,82 krooni, koos käibemaksuga 2 871 687,90

krooni.

Kostja on hageja poolt esitatud 6 arve alusel tasunud 2 842 541,90 krooni. Hageja leiab, et

kostjal tuleb selle lepingu alusel tasuda täiendavalt 29 146 krooni (2 871 687,90 -

2 842 541,90 = 29 146).

- 22.05.2006.a töövõtulepingu nr 06/206A (tõlge t I kd lk 93-95) p 4.1 järgi oli tööde

üldiseks maksumuseks koos käibemaksuga 446 748 krooni.

Kostja on hageja poolt esitatud arvete nr 23 ja 35 alusel tasunud kokku 408 162 krooni.

Hageja märkis (hagiavalduse lk 5 ja ka kogu ülejäänud menetluses), et kokkulepitust on

tasutud 38 586 krooni vähem, kuid esitas nõude tasuda täiendavalt 35 586 krooni, millest

ringkonnakohus edaspidi ka lähtub.

- 22.05.2006.a töövõtulepingu nr 07/206 (tõlge t I kd lk 108-110) p 4.1 järgi oli tööde

üldiseks maksumuseks koos käibemaksuga 579 899,20 krooni.

Kostja on hageja poolt esitatud arvete nr 24, 28 ja 37 alusel tasunud kokku 568 099,20

krooni ning hageja leiab, et kostja võlgneb selle lepingu alusel täiendavalt veel 11 800

krooni.

Lepingute nr 04/206 ja 14/206 alusel ei ole hageja tuginenud väidetele, nagu oleks kostjal osa

lepingute järgi tasumisele kuuluvast summast veel maksmata. 05.04.2006.a töövõtulepingu nr

04/206 (tõlge t I kd lk 77-79) p 4.1 järgi oli tööde üldiseks maksumuseks koos käibemaksuga

398 627,60 krooni. 15.08.2006.a töövõtulepingu nr 14/206 (tõlge t I kd lk 124-126) p 4.1 järgi

oli tööde üldiseks maksumuseks koos käibemaksuga 210 519,08 krooni. Seega lähtub

ringkonnakohus sellest, et lepingute nr 04/206 ja 14/206 järgi on kostja hageja ees oma tasu

maksmise kohustuse täitnud, tasudes vastavalt 398 627,60 ja 210 519,08 krooni, ja pooltel

nende lepingute täitmise osas vaidlus puudub.

8. Hageja leiab, et kostjal tuleb talle lepingute nr 02/206, 06/206A ja 07/206 alusel tasuda

täiendavalt veel (kokku) 76 532 krooni ehk (hageja poolse eurodesse ümberarvestuse kohaselt)

4855,29 eurot. Apellatsioonkaebuses viitab apellant sellele, et kokkulepitud lepinguhindu

arvestades oli hageja (apellandi) poolt kostjale kui tellijale algselt väiksemas ulatuses arvete

tasumiseks esitamine seotud ilmse ebatäpsusega.

Kostja leidis, et hagejal puudub alus nõuda lepingutes nr 02/206, 06/206A ja 07/206

kokkulepitud tasu täieulatuslikku maksmist, kuna vaidlusalused lepingud on lõppenud

nõuetekohase täitmise tulemusena ja hagejal puudub õigus esitada nende lepingute alusel

täiendavaid nõudeid.

9. Lepingute punkti 4 (kõigi lepingute puhul kattuvas sõnastuses), milles reguleeriti

pooltevahelisel kokkuleppel lepingu hinda ja poolte vastastikuseid arveldusi, tuleb tõlgendada

kooskõlas VÕS §-ga 29. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda lepingupoolte ühisest

tahtest, mitte aga võimalikust ebatäpsest väljendusviisist. Arvestada tuleb muuhulgas lepingu

sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja

pärast lepingu sõlmimist, samuti lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja

lepingupooltevahelist

praktikat.

Lepingutingimust

tuleb

tõlgendada

koos

teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist.

Lepingute punkti 4.1, milles nähti ette tööde üldine maksumus iga lepingu järgi, tuleb seega

tõlgendada koostoimes lepingute p-dega 4.4 ja 4.7. Punkti 4.4 kohaselt pidi tehtud tööde eest

maksmine toimuma igakuiselt vastavalt töövõtja poolt esitatud arvetele, mis on kooskõlas

poolte poolt allakirjutatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Punkti 4.7 kohaselt pidi

lõpparveldus teostatud tööde eest toimuma pärast tööde täielikku teostamist ja töökomisjoni

akti allakirjutamist (lepingu venekeelses originaalis, t I kd lk 19, sisaldub vastav säte punktis

4.6, kuna originaalis on lepingu 4. osa numeratsioon ebatäpne).

10. Lepingu olemusega (töövõtt) seoses tuleb kaaluda, kas lepingute punktides 4.1 märgitud

lepingu üldmaksumust tuli käsitada kindla kokkulepitud summana või n-ö eelarvena VÕS

§ 639 mõttes, millisel juhul (eeldades § 639 lg 1 teise lause kohaselt eelarve siduvust töövõtja

jaoks) võis tellija poolt tegelikkuses tasumisele kuuluv summa kujuneda ka lepingus märgitud

n-ö maksimumhinnast väiksemaks. Töövõtu puhul tuleb eelarvena VÕS § 639 mõttes käsitada

igasugust töövõtja koostatud töö maksumuse kalkulatsiooni. Käesoleval juhul ei viita lepingute

p 4.1 sõnastus kalkulatsioonidele, hinnapakkumistele vm arvestustele, vaid tegemist on kindla

kokkulepitud summaga. Töövõtu eelarvega seonduv omab VÕS-i kohaselt tähendust

esmajoones juhtudel, kus kokkulepitud eelarvet ületatakse (nt osutuvad töö tegemisega

kaasnevad kulutused kavandatust suuremaks). VÕS-i töövõtulepingu sätted ei reguleeri aga

sõnaselgelt olukorda, kus lepingus on kokku lepitud tööde eest tasumisele kuuluv hind kindla

summana, ent tegelikud kulud osutuvad sellega võrreldes hoopis väiksemaks.

Ringkonnakohus leiab, et pooltevaheliste lepingute olemust ja sisu arvestades puudub alus

asuda seisukohale, et kostja on vabanenud kohustusest tasuda hagejale täies ulatuses summad,

milles lepiti kokku töö maksumusena töövõtulepingute nr 02/206, 06/206A ja 07/206 punktides

4.1. Tegemist on kindla summana kokku lepitud tasuga ning pooltevahelisest kokkuleppest ega

seadusest ei tulene, et tellijal oleks teatud tingimustel õigus tasuda kokkulepitust väiksem

summa.

11. Vastustaja on seisukohal, et apellandil (töövõtjal) oli õigus nõuda lepingu järgi tasu

maksmist üksnes tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Lepingu nr 02/206 järgsed tööd

on täies mahus vastu võetud 06.09.2006.a, lepingu nr 06/206A järgsed tööd 06.07.2006.a ja

lepingu nr 07/206 järgsed tööd 14.06.2006.a

Lepingu nr 02/206 järgsete tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta on koostatud akt

06.09.2006.a (tõlge t I kd lk 26), milles märgitu kohaselt tõendab kõnealune akt, et vastavalt

lepingule nr 02/206 TKS /YTT) 500 seadme tehnoloogiliste õli-, auru- ja kondensaaditorustike

ja vajaliku armatuuri, kondensatsioonijaoskonna pumpade montaaž on teostatud 100 %

ulatuses ja pretensioone tellija poolt ei esine. Akti on hageja esindajana allkirjastanud

R. Kolganov, kostja esindajatena projektijuht V.M ja mehhaanik A. Ševela.

Hageja esitas lepingu nr 02/206 järgi täiendavalt võlgnetava tasu nõude alusena arve nr 139

(dateeritud 08.10.2007, t I kd lk 33) ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 40/10 (dateeritud

08.10.2007, originaal ja tõlge t I kd lk 34-35).

Õige on vastustaja seisukoht, et aktil nr 40/10 puuduvad vastustaja esindajate allkirjad. Selle

dokumendi alusel ei saa lugeda tõendatuks täiendavate tööde teostamist ja vastuvõtmist tellija

poolt lepingu nr 02/206 alusel. Samas ei olegi hageja (apellant) väitnud, et aktiga nr 40/10

soovis ta tõendada täiendavate tööde teostamist, vaid et akt nr 40/10 on koostatud selguse

huvides. Seega ei vaidle pooled tegelikult selle üle, et lepingu nr 02/206 alusel teostatud tööd

anti täies mahus üle 06.09.2006.a aktiga ning nende tööde osas puudusid tellijal pretensioonid.

Hagejal puudus vajadus tõendada täiendavate tööde teostamist lepingu nr 02/206 järgi.

12. Asjaolu, et lepingu nr 02/206 järgi tellitud tööd anti täies mahus üle 06.09.2006.a aktiga

ning pooled ei vaidle teostatud tööde mahu ja kvaliteedi üle, ei võta ringkonnakohtu arvates

hagejalt (töövõtjalt) õigust esitada oma lepingujärgne tasu nõue tellija vastu osaliselt

tagantjärele. Aktist nähtuvalt kinnitas tellija (kostja/vastustaja), et tal ei ole töövõtja vastu

töövõtulepingust tulenevaid nõudeid, kuid aktist ei nähtu töövõtja kinnitust selle kohta, et

tellija on täitnud ka omapoolse kohustuse tasuda lepingu järgi võlgnetav summa (töövõtja

tasu). Lepingujärgsete tööde täiemahuline üleandmine ja vastuvõtmine ei lõpeta seega

võlasuhet VÕS § 186 p 1 järgi kohase täitmise tulemusena selles mõttes, et töövõtja kaotaks

õiguse esitada tellija vastu veel maksmata tasu nõudeid.

Ringkonnakohtu arvates on hageja poolt esitatud nõue lepingu nr 02/206 alusel täiendavalt

29 146 krooni (1862,77 €) väljamõistmiseks kooskõlas pooltevahelise lepingu paragrahvis 4

kokkulepituga. Lepingu kohaselt on tellijal kohustus maksta punktis 4.1 kindlaks määratud

tasu. Lepingu punktis 4.7 ei sätestatud piirangut, kui pika aja vältel pärast tööde täiemahulist

üleandmist on töövõtjal õigus tasu saamiseks arveid esitada ning ringkonnakohtu arvates ei ole

töövõtja seda õigust kaotanud. Töövõtja (hageja) on tasu nõude esitanud lõpparvelduse raames

ning nõue on seostatav 06.09.2006.a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

13. Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga kattuvatel kaalutlustel on põhjendatud ka hageja nõue

lepingute nr 06/206A ja 07/206 alusel täiendava tasu saamiseks summades vastavalt 35 586 kr

(2274,36 €) ja 11 800 kr (754,16 €). Hageja ei kaotanud tasu saamise õigust seetõttu, et

tasumata osas esitas ta arved nr 140 ja nr 142 tagantjärele, s.o enam kui aasta pärast kummagi

lepingu alusel tööde üleandmist (lepingu nr 06/206A järgi teostatud tööd on üle antud

06.07.2006.a aktiga – tõlge I kd lk 97, täiendav arve nr 140 on dateeritud 08.10.2007.a.

Lepingu nr 07/206 järgi teostatud tööd on üle antud 14.06.2006.a aktiga – t lk 112 – ning

täiendav arve nr 142 on dateeritud samuti 08.10.2007.a). Täiendavalt koostatud ja kostja

esindaja poolt allkirjastamata tööde üleandmise aktid nr 38/10 ja 37/10 ei oma hageja nõude

lahendamisel tähtsust, kuna pooled ei vaidle lepingute nr 06/206A ja 07/206 järgi teostatud ja

üle antud tööde mahu ja kvaliteedi üle.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele 4855,29 euro

väljamõistmise osas, mis kuulub kostja (tellija) poolt tasumisele vastavalt kirjalikes lepingutes

nr 02/206, 06/206A ja 07/206 kokkulepitule.

II. Nõue tasuda täiendavate tellimustööde ehk nn lisatööde eest 28 609,94 eurot

14. Hageja (apellant) tugines sellele, et lisaks kirjalikult vormistatud töövõtulepingutele, mille

järgi teostatud tööd on kirjalike aktidega täies mahus üle antud, on kostja esindajad V. M ja I.

N tellinud perioodil detsember 2006 kuni mai 2007 hagejalt (apellandilt) suures mahus

täiendavaid töid seoses kirjalike töövõtulepingute objektiks olnud katseseadmega TSK (UTT)

500. Hageja arvestuste kohaselt võlgneb kostja talle lisatööde eest täiendavalt 28 609,94 eurot.

Asja materjalidest nähtub, et kõigi 5 kirjaliku lepingu järgsed tööd võeti vastu eri kuupäevadel

tööde valmimise ja mitte lepingute sõlmimise kronoloogia järgi. Varaseim akt tööde

vastuvõtmise kohta on dateeritud 14.06.2006. Hiliseim akt on dateeritud 27.12.2006 ja see

puudutab 05.04.2006 (s.o järjekorras teisena) sõlmitud töövõtulepingu nr 04/206 järgseid töid

(ringkonnakohus rõhutab selguse huvides, et kirjalike lepingute ja nende täitmist puudutavate

aktide üle puudub pooltel vaidlus).

15. Kui menetluse varasemas staadiumis oli hageja seisukohal, et lisatöid tehti poolte vahel

kirjalikult sõlmitud töövõtulepingute raames n-ö jätkutöödena, siis hiljem asus ta seisukohale,

et lisatöid telliti eraldi suuliselt sõlmitud töövõtulepingute alusel. Hageja soovis lisatööde

teostamist tõendada esmajoones tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Ringkonnakohus

märgib, et tööde teostamist ei tõenda iseenesest hageja poolt koostatud arved, millele

viidatakse tööde üleandmist-vastuvõtmist kajastavates aktides, kuna arved sisaldavad

omakorda üksnes viiteid kirjalikele lepingutele ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele ning

arvetel puuduvad osaliselt ka kostja esindaja allkirjad (allkirjade olemasolul ei ole allkiri loetav

ega ole ka muul viisil tuvastatav, missugune isik on allkirja andnud).

Maakohtule tõenditena esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidelt (kokku 15 akti) ei

nähtu, millal konkreetselt sõlmiti väidetavad suulised kokkulepped ehk lepiti kokku, et hageja

teostab objektil vajalikuks osutunud lisatöid. Aktid on dateeritud ajavahemikul 03.01.2007.a

(varaseim) kuni 02.05.2007.a (hiliseim). Seejuures kannavad mitmed aktid üht ja sama

kuupäeva, kuid erineb aktide sisu (aktide kohaselt teostatud tööde loetelu).

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõude lahendamisel on põhjendatud lähtuda

sellest, et pooled sõlmisid nn lisatööde teostamise kohta eraldi suulised töövõtulepingud

(niisuguste kokkulepete tõendatust hindab kohus allpool). Nende täiendavate kokkulepetega ei

muudetud poolte vahel kirjalikult sõlmitud töövõtulepingute mahtusid ega tasumisele

kuuluvaid summasid, s.o pooled ei vaidle kirjalikest lepingutest tulenenud kohustuste mahu üle

(v.a hageja õigus nõuda kostjalt lepingutes määratletud tasu täieulatuslikku maksmist, mida

ringkonnakohus käsitles eelpool). Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hilisemate suuliste

kokkulepetega muudeti kirjalikke töövõtulepinguid, tuleks suuliste kokkulepete sõlmimist (sh

nende tõendatust) hinnata samadest asjaoludest lähtudes nagu tuleb hinnata eraldi (iseseisvate)

suuliste töövõtulepingute sõlmimist. Mõlema käsitlusviisi korral tuleks analüüsida, kas

täiendavate tööde tellimine ja teostamine on tõendatud ning kas kostjal on tekkinud kohustus

maksta lisatööde eest tasu.

Hageja on algusest peale tuginenud oma nõude alusena samadele elulistele asjaoludele

(täiendavate tööde tellimine suulises vormis ja nende tööde üleandmine kirjalike aktide alusel),

mistõttu ei takista nõude lahendamist asjaolu, et varasemas menetluses kvalifitseeris hageja

oma

täiendava

tasu

nõude

kirjalikult

sõlmitud

töövõtulepingute

alusel

esitatava

täitmisnõudena. Muuhulgas viitas hageja juba oma 26.05.2008.a esitatud pretensioonis

(hagiavalduse lisaks nr 43 olev võlanõue) võimalusele, et tellitud lisatöid tuleb käsitleda uute

töövõtusuhete alusel. Samuti on hageja oma 03.10.2008.a esitatud hagiavalduse p-s 29

märkinud, et täiendavate tööde teostamise, üleandmise ja tasu on poolte esindajad fikseerinud

kirjalike aktidega, millised on käsitletavad kui lepingud, millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu (võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes).

17. Hageja poolt lisatööde tellimist tõendavad aktid on dateeritud pärast kirjalike

töövõtulepingute järgi tööde lõplikku üleandmist, mistõttu ei ole põhjendatud käsitada lisatöid

kirjalikes põhilepingutes kokkulepitud eelarve ületamisena. Nn lisatööde üleandmise aktides

sisalduvad viited kirjalikult sõlmitud töövõtulepingutele ei muuda täiendavalt tellitud töid

automaatselt kirjaliku lepingu osaks. Vastustaja ei ole tõendanud, et lisatööde tegemist

kajastavates aktides märgitud tööd olid tegelikkuses sellised, mille lõpuleviimine oli kirjalikult

sõlmitud töövõtulepingute esemeks.

Menetluse käigus ei ole kumbki pooltest sisuliselt vaidlustanud asjaolu, et seadme TSK (UTT)

– 500 näol oli tegemist nn katseseadmega, mille kohta puudusid terviklikud projektmaterjalid

ning seadme eri osade arendamisel ning väljaehitamisel tuli teha jooksvaid muudatusi ja

töötada vajadusel välja uusi lahendusi. Pooled on avaldanud, et hageja/apellandi osalus seadme

väljaehitamisel moodustas hinnanguliselt ca 5 %, kusjuures pärast apellandi poolsete tööde

lõppemist ei olnud seade veel lõplikult töövalmis. Ringkonnakohus peab eluliselt usutavaks, et

pärast kirjalike lepingute alusel tellitud ja teostatud tööde üleandmist ilmnes vajadus teha

täiendavaid töid, arvestades asjaolu, et kõik tööd olid osaks jätkuvast seadme

väljaehitamisprotsessist.

18. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus küsimust, kas lisatööde tellimine suuliste kokkulepete

alusel ning nende tööde hageja/apellandi poolt teostamine on asjas esitatud tõenditega kinnitust

leidnud.

Hageja esitas lisatööde tellimise kohta järgmised tõendid:

Jrk

nr

Arve nr ja kuupäev Millisele tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktile viitab, akti dateering

Tasumisele

kuuluv summa

(käibemaksuta)

Seostatud lepinguga nr 02/206:

1. Nr 05 (08.01.2007)

Akt nr 01/01 (I kd lk 37-38) 03.01.2007

31 329,00 kr

2. Nr 06 (08.01.2007)

Akt nr 02/01 (I kd lk 40-41) 04.01.2007

23 864,32 kr

3. Nr 07 (08.01.2007)

Akt nr 03/01 (I kd lk 43-44) 04.01.2007

31 765,60 kr

4. Nr 23 (02.02.2007)

Akt nr 09/02 (I kd lk 46-47) 01.02.2007

33 807,00

5. Nr 24 (02.02.2007)

Akt nr 10/02 (I kd lk 49-50) 02.02.2007

30 585,60 kr

6. Nr 25 (02.02.2007)

Akt nr 11/02 (I kd lk 52-53) 05.02.2007

27 187,20 kr

7. Nr 34 (01.03.2007)

Akt nr 16/03 (I kd lk 55-56) 01.03.2007

34 703,80 kr

8. Nr 35 (01.03.2007)

Akt nr 17/03 (I kd lk 58-59) 01.03.2007

34 780,50 kr

9. Nr 36 (01.03.2007)

Akt nr 18/03 (I kd lk 61-62) 02.03.2007

34 456,00 kr

Nr 37 (01.03.2007)

Akt nr 19/03 (I kd lk 64-65) 02.03.2007

33 346,80 kr

11. Nr 38 (01.03.2007)

Akt nr 20/03 (I kd lk 67-68) 02.03.2007

25 653,20 kr

12. Nr 56 (02.05.2007)

Akt nr 25/05 (I kd lk 70-71) 02.05.2007

17 841,60 kr

Seostatud lepinguga nr 04/206:

13. Nr 08 (08.01.2007)

Akt nr 04/01 ( I kd lk 83-84) 04.01.2007

34 668,40 kr

14. Nr 40 (01.03.2007)

Akt nr 21/03 ( I kd lk 86-87) 02.03.2007

21 523,20 kr

Seostatud lepinguga nr 14/206:

15. Nr 09 (08.01.2007)

Akt nr 05/01 (I kd lk 130-131) 08.01.2007

32 116,06 kr

Kõik loetletud aktid on sarnase sõnastusega. Neis kinnitatakse (viitega asjaomase kirjaliku

töövõtulepingu põhisisule), et seadmel TKS (YTT) 500 on teostatud täiendavaid töid, koos

nende tööde loetelu ja maksumuse äranäitamisega. Pooled kinnitavad, et aktil näidatud tööd on

teostatud täies mahus ja tellijapoolseid pretensioone ei esine. Aktidele on kostja (Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ) esindajatena alla kirjutanud kas üks või mitu isikut järgmiste isikute

hulgast: V. M, A. Ševela, I. N. Seejuures on V.M allkiri kõigil aktidel peale akti nr 09/02 ja nr

10/02, millistel aktidel on nii A. Ševela kui I. Ni allkirjad.

Aktidel näidatud töö maksumus ei sisalda vastavalt aktidel sõnaselgelt märgitule käibemaksu,

aktidele viitavatel arvetel on maksumusele juurde arvestatud käibemaks 18 %.

19. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on hageja

esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid liiga üldist laadi ning ei olevat võimalik välja

tuua, milliseid lisatöid hageja konkreetselt nende aktide ja arvete alusel tegi. Kolleegiumi

arvates sisaldavad aktid üldjuhul loetelu konkreetsetest töödest. Nt aktil nr 02/01 (I kd lk 41)

loetletakse täiendavate töödena: a) kondensaadi torustiku 25 m DU25 paigaldamine kütuselao

mahutitest drenaažikaevuni, montaažitööd; b) aurutorustiku paigaldamine 30 m DU25

inžektorile, materjal, montaažitööd, c) tagasivoolu vee torustiku paigaldamine 26 m DU25

poolkoksi šnekilt drenaažikaevuni, materjal, montaažitööd. Sarnase või veelgi suurema

täpsusega on näidatud teostatud tööd ka ülejäänud vaidlusalustel aktidel. Mõnevõrra

üldsõnalisem on akt nr 04/01 (t I kd lk 84), millest nähtuvalt on seadme tehnoloogiliste

torustike montaaži, vastavate suluklappide paigalduse ja eelsoojenduskolde põleti paigalduse

osas teostatud täiendavad tööd põleti automaatika muutmiseks. See ei anna iseenesest siiski

alust asuda seisukohale, nagu oleks nimetatud aktil nr 04/01 märgitu sedavõrd ebamäärane, et

akti ei oleks võimalik arvestada tõendina pooltevahelises suhtes tööde tellimise ja teostamise

kohta. Ringkonnakohus leiab, et kõik hageja poolt esitatud täiendavate tööde teostamist

kajastavad aktid (vt eelpool olevat tabelit) on koostatud piisava täpsusega ning puudub alus

heita neile ette üldsõnalisust. Aktid on seega käsitatavad tõenditena selle kohta, et kostja on

aktis märgitud tööd hagejalt tellinud, hageja on need tööd teostanud ja ka kostjale üle andnud.

Aktidele alla kirjutades on tellija (kostja) kinnitanud, et tööde osas pretensioone ei ole ning

väljendanud ühtlasi nõustumust aktil näidatud tööde maksumusega.

20. Õige on iseenesest vastustaja seisukoht, millega nõustus ka maakohus, et tõendatud ei ole

suuliste töövõtulepingute sõlmimise lähemaid asjaolusid – s.o missugused konkreetsed isikud

millisel kuupäeval ja missugustel täpsetel tingimustel need lepingud sõlmisid. Ringkonnakohus

leiab, et olukorras, kus täiendavate tööde teostamise ja üleandmise kohta on koostatud

kirjalikud aktid, mis sisaldavad tööde loetelu, mõlema poole esindajad kinnitavad tööde

teostamist ja pretensioonide puudumist ning tellija väljendab lisaks nõusolekut aktil näidatud

tööde maksumusega, puudub vajadus tõendada eraldi lepingu sõlmimise konkreetseid

asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et kirjalikult koostatud tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktidel on võlatunnistusega (VÕS § 30) sarnane tähendus selles

mõttes, et võlatunnistuse andmisega muudetakse pooltevahelises suhtes tõendamiskoormist

ning lihtsustatakse võlatunnistuse järgi õigustatud isikul oma nõude tõendamist. Aktide

allakirjutamisega on kostja tunnistanud kohustuse olemasolu. Seega tuleb eeldada, et aktidelt

nähtuvad kohustused tuleb täita ning et neil kohustustel on olemas õiguslik alus pooltevahelise

töövõtusuhte näol. Aktide võlatunnistusele sarnase olemuse tõttu tuli vastustajal (kostjal) seega

tõendada, et täiendavaid töid hagejalt ei tellitud ning et nimetatud töid ei ole tegelikkuses

teostatud. Asjakohane on apellandi seisukoht, et VÕS § 637 lg 4 ja § 76 lg 4 koostoimes tuleb

lugeda, et töö üleandmist ja vastuvõtmist kinnitava dokumendi olemasolu korral eeldatakse, et

töövõtja on oma lepingujärgsed kohustused täielikult ja kohaselt täitnud. Kostja ei ole lükanud

ümber hageja poolt esitatud aktidest tulenevat eeldust, et tööd on teostatud ja kostjal kui tellijal

on tekkinud kohustus hageja poolt nõutavad summad tasuda.

Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendeid kogumina arvestades puudub vajadus asuda

kindlaks tegema, kui palju ja milliseid töid on apellandi poolt faktiliselt teostatud ja millises

ulatuses

on

need

vastu

võetud.

Asja

lahendamisel

ei

oma

määravat

tähtsust

täitedokumentatsiooni ja/või teostusjooniste olemasolu või puudumine. Seadustest ega

kohtupraktikast ei tulene, et töövõtulepingute alusel tööde teostamist ja vastuvõtmist oleks

võimalik tõendada üksnes spetsiifilise täitedokumentatsiooni või teostusjooniste esitamisega.

20. Vastustaja (kostjal) esitas ka vastuväite, mille kohaselt on apellandi poolt esitatud aktid

allkirjastatud oluliselt hiljem kui väljastatud arveid. Osa arveid on väljastatud isegi enne seda,

kui akt koostati.

Hageja esitatud arvete ja aktide võrdlus (vt p 18 esitatud tabel) näitab, et üldjuhul on aktid

dateeritud varasema kuupäevaga kui nende alusel esitatud arved. Eranditeks on: arve nr 25 (akt

nr 11/02), arve nr 36 (akt nr 18/03), arve nr 37 (akt nr 19/03), arve nr 38 (akt nr 20/03 ja arve

nr 40 (akt nr 21/03). Loetletud juhtudel on akti dateering 1 kuni 3 päeva varasem kui arve

dateering. Ringkonnakohtu arvates ei oma kõikumine paari päeva ulatuses tähendust ega lükka

ümber aktide allkirjastamisega loodud eeldust, et aktidelt nähtuvad tööd on teostatud, vastu

võetud ja tellijal on tekkinud kohustus nende eest tasuda.

21. Lisaks nähtub aktidelt, et osal juhtudel on kostja esindajatena tegutsenud isikud märkinud

oma allkirja juurde kuupäeva ning neil juhtudel saab nõustuda vastustaja seisukohaga, et

allkirjastamise kuupäev on nii akti enda kui ka selle alusel koostatud arve dateeringuga

võrreldes kohati tunduvalt hilisem. Nt akt nr 01/01 on koostatud 03.01.2007 ja arve nr 05 selle

alusel 08.01.2007, aktil on V. M, A. Ševela ja I. Ni allkirjad. Seejuures on A. Ševela andnud

aktile kaks allkirja ning märkinud teise allkirja juurde kuupäeva 25.09.07 (või 28.09.07).

Sarnaseid näiteid leidub ka rea ülejäänud aktide puhul Nt aktil nr 16/03 (I kd lk 55-56,

dateeritud 01.03.2007) on kõigi kostja esindajate allkirja juurde märgitud erinev kuupäev: V.

M puhul 09.07.07, A. Ševela puhul topelt allkiri, millest ühe juurde märgitud 28.09.07 ja I. Ni

puhul 14.03.07.

Ringkonnakohtu arvates ei kõrvalda ka kostja esindajate poolt aktide hilisem allkirjastamine

eeldust, mille kohaselt aktides märgitud tööd on teostatud ja kostja poolt pretensioonideta vastu

võetud. Asjaolu, et tellija esindajad ei olnud aktile veel alla kirjutanud ega kinnitanud tööde

vastuvõtmist, ei takistanud iseenesest töövõtjal koostada teostatud tööde eest arvet. Seoses akti

tellija poolt allkirjastamise täpse kuupäevaga võiks tekkida küsimus sellest, millal on töövõtja

tasu nõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub tasu nõue eelduslikult

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesoleval juhul aga ei

mõjuta nõude sissenõutavaks muutumise täpne aeg hageja nõude suurust, kuna hageja on

esitanud viivisenõude alates hagiavalduse kohtule esitamisest, s.o alates 03.10.2008.a.

Toimikus olevatelt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidelt nähtuvalt on tööde üleandmine

toimunud 2007. aasta jooksul.

22. Vastustaja leiab, et ka juhul, kui tal on kohustus aktides märgitud tööde eest tasuda, on tal

õigus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel seetõttu, et apellant (hageja) ei

ole täitnud oma lepingulist kohustust anda tellijale üle täitedokumentatsioon. Ringkonnakohus

vastustaja seisukohaga ei nõustu. Tegemist on suuliselt sõlmitud töövõtulepingutega, mille

puhul ei ole tõendatud niisugust kokkulepet, et ka täiendavate lisatööde kohta oli töövõtjal

kohustus koostada ja tellijale üle anda täitedokumentatsioon.

Kirjalikult sõlmitud töövõtulepingute punkti 3 (töövõtja kohustused) kohaselt oli töövõtjal

punktide 3.1.1 ja 3.1.2 kohaselt kohustus teostada kõik tööd […] vastavalt projektis nr

UTT 500.00.000-kondensatsioonijaoskond toodud tööjoonistele. Seejuures pidi punktide 1.5 ja

3.2.1 kohaselt nimetatud projekti/tööjoonised töövõtjale väljastama tellija. Töövõtja

kohustuseks oli „vormistada ja esitada Tellijale vastav dokumentatsioon 2-s eksemplaris.“

Kirjalikus lepingus ei ole täpsustatud, missugustele täpsematele nõuetele pidanuks töövõtja

poolt koostatav dokumentatsioon vastama. Ringkonnakohus leiab, et dokumentatsiooni

koostamise ja tellijale üleandmise kohustus kujutas endast igal juhul kõrvalkohustust töövõtja

põhikohustuse – tööde teostamise – suhtes. Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et ka

poolte vahel lisatööde teostamiseks suuliselt sõlmitud töövõtulepingute puhul oli töövõtjal

kohustus koostada ja esitada dokumentatsioon, on tegemist kõrvalkohustusega, mille täitmata

jätmine ei anna tellijale õigust keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel oma kohustusest tasuda

töövõtjale lepingu alusel võlgnetav tasu. Lisaks on tellija esindajad kõigil aktidel kinnitanud, et

neil ei ole lepingu täitmise osas töövõtjale pretensioone.

23. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud ülejäänud tõenditega, s.o eelkõige tunnistajate ja

menetlusosaliste seaduslike esindajate vande all antud ütlustega, ei ole ümber lükatud eeldus, et

kirjalikult vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest märgitud tööd on teostatud,

tellija (kostja) poolt vastu võetud ning kostjal on tekkinud aktides märgitud ulatuses kohustus

hagejale tööde eest tasuda.

Lisatööde tellimist ja jooksvalt uute tööülesannete seadmist kinnitavad tunnistajate V. Vi (t II

kd lk 160-162) ja I. Ni (t II kd lk 49-51) ütlused, samuti hageja/apellandi seadusliku esindaja

V.M ütlused (t II kd lk 76-78). Tunnistajatena üle kuulatud asja tunduvate isikute R. N (t II kd

lk 163-164) ja T. Ki ütlused (t III kd lk 164-165) otseselt ei kinnita ega lükka ka ümber, kas ja

millises mahus lisatöid telliti ja teostati. Mõlemad viimati nimetatud tunnistajad on oma

seisukohad andnud olemasoleva dokumentatsiooni põhjal, kuid dokumentatsiooni vähesus ei

anna iseenesest alust asuda seisukohale, nagu ei oleks töid teostatud aktidel märgitud mahus.

Vastustaja seaduslik esindaja R. K (t III kd lk 94-97) on andnud ütlusi, mille kohaselt jaanuaris

2007 oli tal jutuajamine V.M’ga sellest, et kooskõlastamata lisatöid ei tasustata. Vastustajal on

olemas hangete kord ja ametijuhendid selle kohta, kes tohib rahalisi tehinguid teha. Oktoobris-

novembris 2007 ilmus hulk arveid ja akte väidetavalt teostatud lisatööde kohta. Aktid ja tööd

olid vormistatud ebaselgelt ja tagantjärele ei osutunud võimalikuks tuvastada nende tööde

teostamist. Kostja territoorium on suletud ning sinna pääsemiseks väljastati tähtajalisi lube.

Hagejal oli võimalik teostada kostja territooriumil ka omaalgatuslikke töid. Kolleegium leiab,

et ka vastustaja seadusliku esindaja antud ütlused ei lükka ümber hageja väiteid selle kohta, et

aktidel märgitud tööd teostati. Seaduslik esindaja on avaldanud, et tööde teostamist ei

õnnestunud kindlaks teha, kuid sellega ei ole välistatud, et märgitud tööd sellegipoolest tehti.

Seadusliku esindaja seletused omavad tähtsust eelkõige küsimuses, kas aktidele allkirja andnud

isikute tegevuse tulemusena tekkisid kostjal rahalised kohustused, s.o kas neil isikutel oli

esindusõigus.

24. Hageja poolt tööde teostamise eeldust ei lükka ümber ka vastustaja (kostja) poolt

06.02.2012.a esitatud menetlusdokumendid ja nende lisad. Veenev ei ole vastustaja arvestus,

mille kohaselt lähtudes varasemas hinnapakkumises sisaldunud tunnihinnast (160 krooni/tund)

pidi hageja ajavahemikus detsember 2006 kuni märts 2007 tegema kostjale täiendavaid töid

1842,5 tunni, s.o 230 8-tunnise tööpäeva ulatuses, mis ei ole reaalne. Tunnistaja V. V on

selgitanud, et töötati praktiliselt iga päev ja apellandi töötajaid oli objektil kuni 8. Ümber ei ole

lükatud võimalust, et lisatööde tellimisel määrati töötunni hind erinevalt varasemates kirjalikes

hinnapakkumistes märgitust. Põhjendatud ei ole lähtuda tööde teostamise perioodist üksnes ca

2 kuu vältel, kuna tööde teostamise täpne aeg ei ole fikseeritud (tunnistaja V. Vi ütluste

kohaselt teostati lisatöid ca poole aasta jooksul, samuti viitab osa tööde hilisemale

vastuvõtmisele asjaolu, et kostja esindajad on tööde üleandmise aktidele alla kirjutanud

osaliselt alles 2007.a septembris). Ringkonnakohus jääb seisukoha juurde, et esitatud

dokumentatsioon ei võimalda tehtud tööde mahtusid tagantjärele fikseerida, kuid see ei välista

hageja poolt tasu nõude esitamist tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel.

Tegemist ei ole olukorraga, kus töövõtja oleks esitanud tellijale lisatööde eest ühepoolselt

arvestatud tasu nõuded. Kolleegium kordab, et hageja (töövõtja) nõuded põhinevad kirjalikel

aktidel, millel kostja (tellija) esindajad on väljendanud oma nõustumust muuhulgas aktidel

näidatud töö maksumusega.

25. Ringkonnakohtu arvates ei ole asjakohased apellandi viited Viru Maakohtu 11.06.2010.a

kohtumäärusele (t II kd lk 83-84), millega kohus määras, et kostjal (vastustajal) tuleb teostada

tööde osas kontrolli ja kuritarvituste avastamisel pöörduda avaldusega politseisse. Määruse

resolutsiooni punktis 6 märkis maakohus, et politseisse mittepöördumist käsitleb kohus

tõendina selle kohta, et OÜ Portlif Grupp poolt tehtud tööd seadmel TSK (YTT) 500 on tehtud

nõuetekohaselt, õiges mahus ja kuuluvad tasumisele. Hagimenetluses lubatavate tõendite

liikide loetelu on kehtestatud TsMS §-s 229 ja nende hulka ei kuulu asjaolu, kas pool pöördub

avaldusega politseisse või mitte.

26. Alljärgnevalt analüüsib ringkonnakohus vaidlusalust küsimust, kas kostja nimel tegutsenud

isikutel oli selleks vajalik esindusõigus, mille tulemusena tekkisid kostjal hageja ees tulenevalt

nn lisatööde teostamisest rahalised kohustused.

Aktidele on kostja esindajatena allkirju andnud V. M – projektijuht ja töörühma juht, A. Ševela

– seadme ülem ja I. N – seadme mehaanik. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et töövõtjal

oli alust pidada nimetatud isikuid õigustatuks tegema tellija nimel vajalikke toimingud, sh

tellima vajalikuks osutunud lisatöid, seoses katseseadme UTT-500 väljaehitamisega. Seejuures

omavad tähtsust järgmised asjaolud:

1) kirjalikud töövõtulepingud sõlmis tellija esindajana juhatuse liige R. K, lepingute

punktis 3.3.1 märgiti tellija poolseks vastutavaks esindajaks V.M;

2) toimikus olevast V.M’ga sõlmitud töölepingust (I kd lk 165-168) ja selle lisast (lk 169)

nähtuvalt töötas V. M kostja juures tehnikadirektori/ tootmisdirektori asetäitjana;

3) kirjalike töövõtulepingute järgi võeti tööd vastu aktidega ajavahemikus 14.06.2006 kuni

27.12.2006. Neile tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele on tellija esindajatena alla

kirjutanud samad isikud, s.o V. M, A. Ševela ja I. N;

4) põhistatud on asjaolu, et lisatöid telliti vahetult pärast kirjalike töövõtulepingute alusel

tööde üleandmist.

27. Ringkonnakohtu arvates sai töövõtja niisuguses olukorras põhjendatult eeldada, et tellija

esindajatel olid jätkuvad volitused objektiga seotud tööde teostamist korraldada ja muuhulgas

ka esitada suuliselt tellimusi täiendavate tööde tegemiseks.

Vaidlust ei ole selles, et mõlemad pooled on äriühingud ja nendevahelised suhted olid otseselt

seotud äriühingute majandustegevusega. Seega on põhjendatud eeldada, et vastustaja tuli

lugeda vastutavaks oma töötajate V. M, A. Ševela ja I. N tegevuse eest ja nende tehtud

tehingud on tehtud tööandja nimel. Kuna volituste olemasolu oli alust eeldada, ei pidanud

hageja suuliste kokkulepete sõlmimisel eraldi kontrollima, kas nimetatud isikutel oli

esindusõigus lisatööde tellimiseks. Kostjat võib pidada Eesti olusid arvestades suureks

äriühinguks, kus ei saa eeldada, et kõik tellimused vormistab juhatuse liige isiklikult.

Töövõtja sai seega tugineda TsÜS § 118 lg-le 2, mille kohaselt loetakse volitus esindatava

poolt antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut

mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning

esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist

tegevust. Tegemist on volituse tekkimisega nn õigusnäivuse alusel, kus esindusõiguse tekkeks

ei ole vajalik esindatava poolt esindusõiguse (volituse) andmisele suunatud tahteavalduse

tegemine, vaid volitus loetakse erandina tekkinuks seaduse alusel. Esindaja tegevusest

teadmine ning selle talumine võib seisneda nii positiivses teadmises kui ka esindatava poolses

hooletuses, s.o olukorras, kus esindajal on faktiliselt võimalik pikema aja jooksul tehinguid

teha ning esindatav sellesse ei sekku, ehkki tal oleks selleks võimalus.

28. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaoludel tuleb lugeda tuvastatuks, et kostja

teadis või pidi teadma, et eelnimetatud töötajad V. M, A. Ševela ja I. N tegutsevad katseseadme

projekti raames tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust. Eelpool käsitletu kohaselt oli

vastustaja seaduslik esindaja R. K juba 2007.a jaanuaris teadlik, et seoses katseseadmega on

tellitud täiendavaid töid ja esitatud nende eest arveid. Sellele vaatamata ei nähtu, et tööandja

oleks isikute tegevusse sekkunud. Muuhulgas on tööandja poolne talumine tuletatav sellest, et

ka pärast kirjalikult kokkulepitud tööde vastuvõtmist oli hageja esindajatel ja töötajatel mitme

kuu vältel võimalus siseneda Kiviõli Keemiatööstuse OÜ territooriumile ning teostada seal

töid. Kui kostja leidis, et kõik lepingud lõppesid hiljemalt 27.12.2006.a tööde üleandmisega,

siis olnuks ootuspärane, et hageja läbipääsuluba oleks kaotanud kehtivuse.

Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et hageja nõue nn täiendavate tellimus- ehk

lisatööde eest 28 609,94 euro saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

III. Nõue tasuda arvete nr 16 ja 39 alusel seadmete ja detailide (kauba) üleandmise eest

kokku 2722,89 eurot

29. Hageja on esitanud ka nõude arvete nr 16 (dateeritud 22.01.2007, t I kd lk 132) ja 39

(dateeritud 01.03.2007, t I kd lk 133) alusel üleantud kaupade eest tasumiseks. Arvel nr 16 on

üksnes hageja esindaja allkiri. Arvel nr 39 on ka kauba vastuvõtja allkiri, millele on lisatud

kuupäev 09.03.07, kuid allkiri on loetamatu ega võimalda tuvastada, missuguse isiku allkirjaga

on tegemist. Ringkonnakohus lähtub sellest, et tõendatud ei ole arvete kostjale esitamine ega

nende kättesaamine enne hagiga kohtusse pöördumist. See aga ei välista kostjalt arvete alusel

võlgnetavate summade väljamõistmist eeldusel, et tõendatud on hageja väide, mille kohaselt on

arvetel märgitud kaubad kostjale üle antud.

Hageja on oma väite tõendamisel tuginenud tunnistaja I. Ni ütlustele (t II kd lk 49-50).

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt näitas maakohus tunnistajale eelnimetatud arveid, mis

asuvad kohtutoimikus (I kd) lk-del 132 ja 133. Seoses lk 132 oleva arvega seletas tunnistaja, et

arvel näidatud detailid soetati ja monteeriti eelsüüte põletile. Detailid oli vaja kohe vahetada.

Lk-l 133 oleva arve kohta andis tunnistaja ütlusi, mille kohaselt osteti juhtimisplokk, kuna

teine plokk põles läbi. Nimetatud 2 arve alusel omandatud seadmed soetati kiirkorras seoses

seadme riketega. Arved esitati pärast seadmete kohaletoomist ja monteerimist.

30. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitanud arvete nr 16 ja 39 alusel kaupade üleandmise

kohta tõendi tunnistaja I. Ni ütluste näol. Kostja ei ole omalt poolt esitanud tõendeid selle

kohta, et kaupu tegelikkuses üle ei antud, ega ole ka muul viisil põhistanud, et tunnistaja ütlusi

tuleks pidada ebausaldusväärseks. Kostja on oma apellatsioonkaebusele esitatud vastuses

tuginenud üksnes sellele, et arvete kättesaamise ja kauba üleandmise kohta puuduvad arvetel

kostja esindaja kinnitused. Ringkonnakohus leiab, et kauba üleandmist on võimalik tõendada

ka muul viisil kui üksnes kauba üleandmise kohta koostatud arvetele kauba kättesaamise kohta

allkirja andmisega. Lubatud tõendiks on ka tunnistaja ütlused (vt Riigikohtu seisukohad

tsiviilasjas nr 3-2-1-112-12 p 11). Kostja ei ole hageja esitatud tõendit kummutanud ja seega

loeb ringkonnakohus tõendatuks hageja väite kaupade üleandmise kohta arvele nr 16 ja 39

alusel summas 2722,89 eurot. Seega tuleb ka nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

31.Hageja põhinõue kuulub tervikuna rahuldamisele summas 36 188,12 eurot.

32. Hageja esitas ka viivise nõude, mille kohaselt palub välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (03.10.2008.a) kuni kohtuotsuse

tegemiseni ning edasi kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivisena.

Ringkonnakohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alates

03.10.2008.a kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 10.02.2014.a kuulub kostjalt hageja

kasuks välja mõistmisele viivis summas 16 229,63 eurot ja alates 11.02.2014.a lisanduva

viivisena VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Viivise kujunemine perioodil 03.10.2008.a – 10.02.1014.a:

Periood

Euroopa

Keskpanga

põhirefinant-

seerimisope-

ratsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär

VÕS § 94 lg 1

VÕS § 113 lg 1 „%“

Viivise % kokku

Viivise summa

01.01.2014-

10.02.2014

0,25%

8%

8,25%

36 188,12x8,25/100x41/365=335,36 eurot

01.07.2013-

31.12.2013

0,5%

8%

8,5%

36 188,12x8,5/100x184/365=1550,64 eurot

15.04.2013-

30.06.2013

0,75%

8%

8,75%

36 188,12x8,75/100x77/365=667,99 eurot

01.01.2013-

0,75%

7%

7,75%

36 188,12x7,75/100x104/365=799,11 eurot

14.04.2013

01.07.2012-

31.12.2012

1%

7%

8%

36 188,12x8/100x184/365=1459,42 eurot

01.01.2012-

30.06.2012

1%

7%

8%

36 188,12x8/100x181/365=1435,63 eurot

01.07.2011 –

31.12.2011

1,25 %

7 %

8,25 %

36 188,12x8,25/100x184/365=1505,03 eurot

01.01.2011 –

30.06.2011

1,0 %

7 %

8 %

36 188,12x8/100x181/365=1435,63 eurot

01.07.2010 –

31.12.2010

1,0 %

7 %

8 %

36 188,12x8/100x184/365=1459,42 eurot

01.01.2010 –

30.06.2010

1,0 %

7 %

8%

36 188,12x8/100x181/365=1435,63 eurot

01.07.2009 –

31.12.2009

1,0 %

7 %

8 %

36 188,12x8/100x184/365=1459,42 eurot

01.01.2009 –

30.06.2009

2,50 %

7 %

9,5 %

36 188,12x9,5/100x181/365=1704,81 eurot

03.10.2008-

31.12.2008

4,0 %

7 %

11 %

36 188,12x11/100x90/365=981,54 eurot

KOKKU: 16 229,63 eurot

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud menetluskulude

jaotust. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja

kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse

alusel

päeva

jooksul

alates

kulude

jaotuse

kohta

tehtud

lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/