3-13-2059/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2059 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. T kaebus Viru Vangla 13.08.2013 käskkirja nr 6- 11/1117-KP tühistamiseks Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. T Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. märts 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla 13.02.2012 käskkirjaga nr 6-1/93-KP (tl 32-34) kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolu äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Viru Vangla 10.08.2012 käskkirjaga nr 6-1/565-KP (tl 38-41p) kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Viru Vangla 10.08.2012 käskkirjaga nr 6-1/567-KP (tl 35-35p) täiendati Viru Vangla 10.08.2012 käskkirja nr 6-1/565-KP ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks lisati 10.08.2012 käskkirja nr 6-1/565-KP punkt, mille kohaselt iga kord enne kambrisse sisenemist tuleb panna kinnipeetavale ohjeldusmeetmena peale käerauad, olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte. Viru Vangla 15.02.2013 käskkirjaga nr 6-1/211-KP (tl 43-46p) pikendati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

2. Viru Vangla 09.08.2013 käskkirjaga nr 6-1/1100-KP (tl 49) lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, seoses asjaolude äralangemisega.Viru Vangla 13.08.2013 käskkirjaga nr 6-1/1116-KP (51-51p) tunnistati Viru Vangla 09.08.2013 käskkiri nr 6-1/1100-KP kehtetuks.

3. Viru Vangla 13.08.2013 käskkirjaga nr 6-11/1117-KP (tl 52-54p) kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist, igal vanglasisesel saatmisel kasutada kaebaja suhtes ohjeldusmeetmena käeraudu ning võimalda ühe tunni jooksul päevas liikumist E8 koridori otsas, mis on eraldatud trelluksega ning grupitööruumis nr 3460, kus kinnipeetaval on võimalik vaadata televiisorit. 17.08.2013 esitas kaebaja Viru Vangla 13.08.2013 käskkirja nr 6-11/1117-KP peale vaide (tl 55-55p, vaide lisad tl 56-62), milles palus tunnistada vaidlusalune käskkiri täies ulatuses kehtetuks. Viru Vangla 17.09.2013 vaideotsusega nr 6-12/225-2 (tl 67-68) jäeti kaebaja 17.08.2013 vaie täies ulatuses rahuldamata.

4. 01.10.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. T 29.09.2013 allkirjastatud kaebus (tl 1-15) Viru Vangla 13.08.2013 käskkirja nr 6-11/1117-KP tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlus

5. Kaebaja leiab, et vaidlusalune käskkiri on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane, ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigane, mistõttu kuulub käskkiri tühistamisele. Eelnevalt on kaebaja suhtes käskkirjadega 13.02.2012 nr 6-1/93-KP, 10.08.2012 nr 6-1/565-KP ja 6- 1/567-KP ning 15.02.2013 nr 6-1/211-KP kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ohjeldusmeetmeid samadel alustel ühe aasta ja kuue kuu kestel. Vaidlusaluses käskkirjas ei ole märgitud ühtegi asjaolu, mis annaks põhjuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamiseks ja ohjeldusmeetmete kasutamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamist põhjendati jätkuvalt kaebaja aastatetaguse kriminaalkorras karistatavusega ning kustunud distsiplinaarkaristustega, mille alusel VangS § 69 lg 1 täiendavate julgeolekuabinõude ja ohjeldusmeetmete kohaldamist ette ei näe, mistõttu on tegemist kaalutlusvigadega. VangS § 69 lg 1 sätestatud asjaolusid, mille alusel on vanglal õigus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, käesoleval juhul ei esine. Kaebaja on üle kahe aasta käitunud laitmatult õiguskuulekalt ja kaebajal puuduvad rikkumised. Ajavahemikul 09.08.2013 kuni 13.08.2013 täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ohjeldusmeetmeid ei kohaldatud ning sel perioodil ei toimunud ühtegi sündmust, mis võiks tähendada kaebaja suhtes VangS § 69 lg 2 tulenevate abinõude kohaldamist alates 13.08.2013. Käskkirjas toodud väide kaebaja ohtlikkuse kohta on vastuoluline ja paljasõnaline, mida kinnitab asjaolu, et 09.08.2013 käskkirjaga nr 6-1/1100-KP lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kaebaja liikus ajavahemikul 09.08.2013 kuni 12.08.2013 E8 osakonnas koos teiste kinnipeetavatega ning miski ei kinnitanud, et kaebaja oleks teistele isikutele ohtlik. Kuna VangS § 69 lg 1 ettenähtud õiguslikud asjaolud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks puuduvad, on kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 13.08.2013 põhjendamatu ning vaidlusaluse käskkirja puhul on tegemist õigusvastase otsusega, millega rikutakse kaebaja õigusi suhtlemisele, liikumisele, tööle, sportimisele ning vaimsele ja füüsilisele arengule. Kaebajale ei selgitatud uuesti VangS § 69 lg 2 sätestatud abinõude kohaldamise põhjusi enne käskkirja andmist, mistõttu kaebajal puudus võimalus esitada oma arvamusi ja vastuväiteid.

Vastustaja vastuväited

6. 02.01.2014 vastuses kaebusele (tl 76-77p) on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ning selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud käskkiri on välja antud pädeva organi poolt ja vorminõudeid järgides ning käskkirja koostamisel on järgitud ka menetlusnõudeid. VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole kinnipeetava karistamine toimepandud rikkumise eest. Tegemist on tulevikus toimuda võiva rikkumise ennetamise ja ärahoidmise meetmega.

Sellise täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustuse tegemisel on põhjendatud hinnata kinnipeetavaga seonduvaid riske, samuti tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, aga ka karistuse kandmise ajal toime pandud rikkumisi, hoolimata nende osas kohaldatud karistuste kustumisandmetest. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud ning analüüsitud kaebaja kuritegude iseloomu, millest nähtub, et kaebaja kuritegude dünaamika on järjepidevalt liikunud kuritegude järjest suurema jõhkruse suunas, samuti on kaebaja kuritegusid toime pannud vangistuses viibides.

Kaebajat on muuhulgas karistatud ka kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimise eest, aga ka vanglateenistuse ametniku ründamise eest, sh gaasi ja torkerelvaga. Samuti ründas kaebaja kääriteraga 11.02.2012 kaaskinnipeetavat, tekitades viimasele vigastusi. Kaebaja poolt on toime pandud ähvardamisi vanglateenistuse ametnike suhtes. Kõiki neid asjaolusid kaaludes on vanglateenistus jõudnud järeldusele, et kaebaja osas täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamata jätmine võib ohustada nii vanglateenistuse ametnikke, kaaskinnipeetavaid, aga ka vangla julgeolekut tervikuna.

Kaebaja tegevusest ja käitumisest lähtuvast ohuprognoosist saab ühemõtteliselt välja lugeda, et kaebaja võib VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamata jätmisel suure tõenäosusega järjekordselt rünnata kas ametnikku, kaaskinnipeetavat või panna vangla julgeoleku ohtu muude vahenditega. Kuna kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud alates 13.02.2012, on iseenesest loomupärane, et kinnipeetaval ei ole olnud võimalik uusi rikkumisi toime panna ning eelnevad distsiplinaarkaristused on VangS § 65 lg 5 alusel kustunud.

Kaebaja kinnitas, et tal oli võimalus enne vaidlustatud käskkirja väljaandmist esitada oma vastuväited, mida ta ka 12.08.2013 tegi. Asjaolu, et ajavahemikul 09.08.2013 kuni 12.08.2013 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ei kohaldatud, ei mõjuta lõppjärelmina kaevatava käskkirja järeldusi. Osa sellest ajast veetis kaebaja pikaajalisel kokkusaamisel, kus tema kokkupuude kaaskinnipeetavatega puudus, samuti oli piiratud kokkupuude vanglateenistuse ametnikega. Vaidlust ei ole, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete lõpetamise käskkiri on kehtetuks tunnistatud ning selle üle käesolevas kohtumenetluses vaidlust ei toimu.

Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja osas on vaadeldud nii tema kuriteo omapärasid, tema käitumist kinnipidamisasutuses, aga ka kaebaja poolt esitatud vastuväiteid, seega ei ole uurimisprintsiipi rikutud. Vaidlustatud käskkiri formaalselt ning materiaalselt õiguspärane, käskkirjas on viidatud asjakohasele õiguslikule regulatsioonile, samuti nähtub käskkirjast kaalutluse teostamine.

Kohtu seisukoht

7. Kaebaja taotleb kaebuses Viru Vangla 13.08.2013 käskkirja nr 6-11/1117-KP (tl 52-54p) tühistamist. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et alates 09.08.2013 pikendati tagasiulatuvalt kaebaja suhtes, kuna kinnipeetav on ohtlik vangla julgeolekule ning selleks, et ära hoida edaspidiseid raskeid õigusrikkumisi, täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist 2) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist

3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises 4) igal vanglasisesel saatmisel kasutada kaebaja suhtes ohjeldusmeetmena käeraudu.

8. VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

9. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused on sätestatud VangS § 69 lg-s 1. VangS § 69 lg 1 sätestatu kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise ja kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.

10. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69. Täiendavate julgeolekuabinõude puhul piiratakse oluliselt kinnipeetava õigusi. Seetõttu täiendavate julgeolekuabinõude meetmete kohaldamine peab toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

11. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

12. Vaidlustatavas käskkirjas on kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude valikut põhjendatud sellega, et välistada kokkupuuted teiste kinnipeetavate isikutega, kelle elu ja tervist kinnipeetav võib ohustada, tuleb kaebaja vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabadust piirata. Kaebaja tuleb eraldatud lukustatud kambrisse paigutada, et teostada tõhusamat järelvalvet kaebaja üle ning vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, kelle suhtes kaebaja võib kasutada füüsilist vägivalda. Kaebajale tuleb keelata kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna seal ja sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramine. Kaebaja suhtes ohjeldusmeetmena kasutada VangS § 70 tulenevat õigust käeraudade kasutamiseks, et vältida saatmisel võimalikke ründeid kinnipeetava poolt.

13. Lähtudes kaebaja suhtes kohaldatud meetmete liigist ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgist pidi vangla meetmete kohaldamisel arvestama ühelt poolt sellega, et piiratakse kaebaja vabadust vanglas liikuda ja suhelda, s.t kehtestatakse tema suhtes rangem kinnipidamise režiim. Teiselt poolt pidi vangla arvestama VangS § 66 lg-s 1 sätestatud kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

14. Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja seisukohal, et vaatamata selle, et kaebaja ei ole nõus, et tema suhtes rakendatakse VangS § 69 sätteid, on põhjendatud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kuna see on vajalik teiste kinnipeetavate ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks. Kaebaja varasemat vanglasisest käitumist arvestades tuleb asuda seisukohale, et vangla julgeolek on endiselt ohustatud ning käesoleva meetmeta hoiab vangla ära ohu realiseerimise tulevikus.

15. Poolte vahel on vaidlus, kas asjas kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud kaebaja suhtes vaidlustatud käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine motiivil, et ta on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule (VangS § 69 lg 1).

16. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses kogumis ja seoses, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, kuna ta on kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja on asjakohast menetluskorda järgides tõendanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse:

Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatu kohaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on vangla arvestanud kinnipeetavaga seonduvaid riske, riskihindamise käigus hinnati kaebaja kõrgohtlikuks nii vanglaametnikele kui ka kaaskinnipeetavatele, samuti tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, aga ka karistuse kandmise ajal toime pandud rikkumisi. Käskkirjas nähtub, et eluaegset vangistust kandes on kaebaja suhtes fikseeritud järgmised ähvardamise ja vägivalla kasutamisega seostud intsidendid:

- 09.02.2002 kaebaja ähvardas vanglaametnikku füüsilise vägivallaga

- 29.05.2002 kaebaja ähvardas Pärnu Vanglas, et keegi saab surma kui tema küsimust ei lahendata positiivselt

- 04.11.2002 kaebaja lubas Tartu Vanglas lõunasöögi jagamise ajal, läbi toiduluugi valvurile pastakaga silma torgata

- 02.12.2002 kaebaja ründas Tartu Vanglas valvurit, mis põhjustas lühiajalise terviserikke

- 03.10.2005 kaebaja ähvardas vanglaametnikku

- 11.03.2005 kaebaja ähvardas vanglaametnikku tappa, kui tema arvamusi paigutamise osas arvesse ei võeta

- 21.03.2005 ja 25.08.2005 kaebaja ähvardas vanglaametnikke füüsilise vägivallaga

- 19.09.2005 kaebaja käitus vanglateenistujaga ebaviisakalt ja ähvardas vägivallaga

- 04.01.2006 kaebaja ründas Murru Vanglas kambrisse sisenenud vanglaametnikke pipragaasi ja isetehtud torkerelvaga

- 16.11.2006 kaebaja ähvardas vanemvalvurit ja tagus korduvalt käega vastu kambriust

- 12.08.2007 kaebaja lõi Tartu Vanglas kannatanule rusikaga kahel korral näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu sai tervisekahjustuse

- 26.01.2009 kaebaja ähvardas Viru Vanglas inspektor-kontaktisikut tapmisega

- 03.07.2007 kaebaja tõukas Viru Vangla vanemvalvurit, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu kambris olevat lauda

- 23.09.2010 kaebaja keeldus vanglaametnike korralduse täitmisest ja muutus agressiivseks

- 20.10.2010 kaebaja ähvardas Viru Vanglas inspektor-kontaktisikut

- 11.02.2012 kaebaja lõi kääride ühepoolse teraga kaaskinnipeetavat kõhu ja selja piirkonda ning kätesse

- 30.05.2012 helistas kaebaja Justiitsministeeriumi telefonile ning väitis, et tal ei jää muud üle kui rünnata vanglaametnikku, viidates Murru Vangla juhtumile.

17. Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 on leidnud „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline“.

18. Riigikohtu halduskolleegium on 2. juuni 2010 otsuses asjas nr 3-3-1-33-10 p-s 12 märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kohtule esitatud tõendist (tl 69) nähtub, et kaebaja on 12.08.2013 esitanud Viru Vanglale seisukoha, mille kohaselt kaebaja kinnitab, et talle teatati, et kaebaja suhtes tahetakse kohaldada VangS § sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja märgib, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes ei ole põhjendatud ning on alusetu. Kaebaja väitel on ta käitunud üle kahe aasta õiguskuulekalt ega ole korda rikkunud. Seega kohus tuvastas, et kaebaja väide selle kohta, et kaebajal puudus võimalus esitada oma arvamusi ja vastuväiteid, ei vasta tõele.

19. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete lõpetamise 09.08.2013 käskkiri nr 6-1/1100-KP (tl 49) on Viru Vangla 13.08.2013 käskkirjaga nr 6-1/1116-KP (tl 51-51p) kehtetuks tunnistatud ning käskkirja nr 6-1/1116- KP vaidlustatud ei ole, seega on tegemist kehtiva haldusaktiga.

20. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla 13.08.2013 käskkiri nr 6-11/1117-KP on õiguspärane ning põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei tõenda miski, et kaebajast tulenev oht Viru Vanglas viibivate kinnipeetavate ning vanglaametnike elule ja tervisele käesolevaks ajaks ära langenud või vähemalt olulisel määral vähenenud. Asjaolu, et kaebaja on käitunud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal õiguskuulekalt, üksnes kinnitab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise meetme õigsust. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus Viru Vangla 13.08.2013 käskkirja nr 6-11/1117-KP tühistamiseks rahuldamata.

21. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot (tl 27). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2015 lahendis toodud muudatustega 03.12.2015