2-13-37126/31 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr 2-13-37126

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-37126

Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi

S Li hagi K A (A) vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21.11.2013.a määrus kaja lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kätlin Aamisepa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja): S L (isikukood; XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Vallo Luttvärk

Kostja (määruskaebuse esitaja): K A (isikukood: XXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Pärnu Maakohtu 21.11.2013.a määrus tühistada.

2. Saata tsiviilasi kaja lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

3. Kätlin Aamisepa määruskaebus rahuldada.

4. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4).

Asjaolud 1. 09.08.2013.a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks. Hagi võeti menetlusse 12.08.2013.a. 13.08.2013.a. edastati hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kostjale e-posti teel. Kostja teatas ekirja teel, et sai menetlusdokumendid kätte 12.08.2008.a. 27.08.2013.a esitas kostja kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks seoses sellega, et kostja on pöördunud vandeadvokaat Kenno Vilippuse poole enda esindamiseks antud tsiviilasjas. Kostja esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus märkis taotluses, et on kostjaga saavutanud põhimõttelise kokkuleppe kliendilepingu sõlmimiseks,

Tsiviilasi nr 2-13-37126

2(6) kuid lepingut allkirjastatud veel ei ole. Kostja pöördus vandeadvokaadi poole siis kui ta viibis puhkusel. Kostja esindaja soovis vastamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, so kuni 11.09.2013.a.

2. 27.08.2013.a tagaseljaotsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi.

3. 27.09.2013.a esitas kostja kohtule kaja, paludes menetlus käesolevas asjas taastada. Kaja kohaselt, enne tagaseljaotsuse tegemist oli kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja põhistas seda, mistõttu ei võinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 5 p 3 järgi tagaseljaotsust teha. Nimelt esitas kostja 27.08.2013.a kohtule avalduse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ja palus tagaseljaotsust mitte teha. Kuna kostja ei olnud kindel, millal ta hagi kättesaamist kinnitas, tekkis kohtule teatamisel kahetsusväärselt ühepäevane viivitus.

Kohus tegi samal päeval, so 27.08.2013.a tagaseljaotsuse, kuigi Rapla kohtumaja kantselei kinnitas kostja avalduse kättesaamist 27.08.2013.a. Kohtuniku sekretär teatas kostja esindajale 28.08.2013.a, et kohus tegi tagaseljaotsuse ära 27.08.2013.a ning mõni aeg hiljem samal päeval sai kostja esindaja juurdepääsu e-toimikusse. Otsuse vastuvõtmisel e-toimikust selgus kostjale, et juurdepääs kohtuotsusele on lubatud alates 28.08.2013 ja kohus allkirjastas tagaseljaotsuse 27.08.2013.a kell 16:45. Kostja möönis, et avaldus oli esitatud peale seda, kui hagile vastamise tähtaeg oli möödunud ja sellega tekkis kohtul tagaseljaotsuse tegemise õigus.

Kuid seni, kuni kohus ei ole tagaseljaotsust teinud, võib kostja teha kohtule avaldusi hagile vastamise tähtaja osas. Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral on siiski vaid hoiatusvahend juhuks, kui kostja kohtuga üldse ei suhtle. Kui kostja siiski avaldab hagile vastamata jätmise põhjused, vaatamata sellele, et on alus tagaseljaotsuse tegemiseks, ei või tagaseljaotsust TsMS § 407 lg 5 p 3 järgi teha. Hageja õiguse tagaseljaotsusele kaalub antud juhul üles kostja õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti leidis kostja, et isegi, kui kohtunik oleks allkirjastanud kohtuotsuse enne kostja avalduse saamist, ei ole TsMS § 453 lg 1 viimase lause järgi otsus tehtud enne, kui see on e-toimikus isikutele kättesaadav.

Kaevatava otsuse kohta etoimikus oleva detailinfo kohaselt tehti otsus kättesaadavaks 28.08.2013.a, mistõttu ei olnud õige ka kohtuniku sekretäri tõdemus kostja esindajale saadetud kirjas, et otsus tehti ära. Kostja palus hinnata kaja ülaltoodud asjaolude alusel sellest aspektist, kas kostjal oli mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks TsMS § 415 lg 1 järgi ning ka sellest aspektist, kas kohus võis seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi.

4. Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohus on tagaseljaotsuse tegemisel järginud seadust ja tagaseljaotsuse tegemine on põhjendatud, juhul kui kostja hagile ei vasta. Kajast selgub, et kostja esitas 27.08.2013.a kohtule avalduse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ja palus tagaseljaotsust veel mitte teha, kuna ei ole hagile vastamise tähtaja jooksul jõudnud kliendilepingut esindajaga sõlmida, mistõttu ei ole kostja järginud ei kirjaliku vastuse tegemise tähtaega ega ka vastamise tähtaja pikendamise tähtaega. Samuti ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda asjaolu, et kostja soovis kaitsta enda huvisid advokaadi abi kasutades, kui üldse kliendileping advokaadiga puudus. Advokaatide ja juristide teenused on hõlpsasti kättesaadavad ja kostjale vastamiseks antud tähtaeg oli piisav selleks, et pöörduda mõne teise advokaadi poole, kes saanuks vastuse õigeaegselt vormistada. Asjaolu, et kostja ei olnud kindel, millal ta hagi kättesaamist kinnitas, ei ole mõjuvaks põhjuseks kaja esitamise tähtaja pikendamiseks.

5. Pärnu Maakohus jättis 21.11.2013.a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Lahendi põhjenduste kohaselt ei nähtu kajast seaduslikke põhjuseid hagile vastamata jätmiseks. Kostja viidatud asjaolu, et ta soovis asjas oma õigusi kaitsta advokaadi

Tsiviilasi nr 2-13-37126

3(6) abil, kuid advokaadi puhkuse tõttu võtsid läbirääkimised lõppkokkuvõttes pisut rohkem aega, kui oli hagile vastamise tähtaeg, ning kliendileping advokaadiga oli selleks ajaks so 27.08.2013.a sõlmimata, ei ole seaduse mõttes mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamiseks. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kostja ei olnud kindel, millal on tema hagile vastamise tähtaeg. Sellest tulenevalt leidis kohus, et kostja oleks võinud seda kohtult üle küsida, et hagile õigeaegselt vastata. Kostja sai hagi kätte isiklikult e-posti teel, mille kättesaamist kostja kinnitas 15.08.2013.a märkides e-kirjas, et on vastamiskohustuse, määruse ja materjalid kätte saanud 12.08.2008.a (viide t lk 16). Kuigi oma e-kirjas märkis kostja kättesaamise kuupäevaks 12.08.2008.a, leidis kohus, et tegemist on ilmselge eksitusega ja hagi kättesaamise kuupäevaks võib lugeda 12.08.2013.a. Sellest tulenevalt oli hagile vastamise tähtajaks 26.08.2013.a. Kostja hagile tähtaja jooksul ei vastanud, mistõttu rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega.

6. 07.12.2013.a esitatud määruskaebuses palus kostja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega kaja rahuldatakse ja taastatakse menetlus käesolevas asjas. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud kohus kaja rahuldamata jätmisel kostja viitega TsMS §

401 lg-le 1. Sellises olukorras, kus kostja oli esitanud taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks, oli tagaseljaotsuse tegemine või tegemata jätmine kohtu diskretsioon ning kostja hinnangul on kohus diskretsiooni piire ületanud. Kohus tegi tagaseljaotsuse ajaliselt peale seda, kui oli kostja taotluse saanud. Sellisel juhul ei oleks kohus saanud tagaseljaotsust teha isegi siis, kui hagile vastamise tähtaeg oli möödunud. Kajas soovis kostja viidata sellele, et kuna tagaseljaotsus on mõjutusvahend ning kostja on oma taotlusega kohtule näidanud, et ta siiski soovib menetluses osaleda, tuleb eelistada tagaseljaotsuse tegemisele menetluse jätkamist. Kostja palus kohtul arvesse võtta, et asjas puudub igasugune kostja-poolne pahatahtlus, kostja seletas kohtule, miks ta vajab hagile vastamiseks aega ja palub tagaseljaotsust mitte teha. Kostja ei olnud vastamiseks vajamineva lisatähtaja suhtes ebamäärane, et anda põhjust arvata, et kostja soovib menetlust venitada.

Asjaolu, et kostja vajab lisaaega esindajaga kokkuleppe sõlmimiseks, tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks nii TsMS § 407 lg 5 p-s 3 kirjeldatud juhul, mil tagaseljaotsust ei või teha, kui TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud juhul, mil see on mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamisele. Kohus viitas vaid TsMS § 415 lg-le 1, kostja viite § 407 lg 5 p-le 3 jättis aga tähelepanuta.

Kohaldades TsMS § 415 lg-t 1 tõlgendas kohus vääralt TsMS § 422 lg-t 1, milles sätestatud loetelu on lahtine. Menetluses osalemine esindaja kaudu on kostja üks põhilisi õigusi, mistõttu tuleb see lugeda mõjuvaks põhjuseks, sõltumata, kas see alus on sättes otseselt nimetatud.

Kuivõrd hagi toimetati kostjale kätte e-posti teel, võib sellisel juhul vastavalt TsMS § 415 lg 1 p-le 1 esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.

Kostja vaidles vastu ka sellele, et kostja kättesaamise kinnituses sisalduv kuupäev tuleb lugeda ilmselgeks eksituseks. Menetlusdokumendi kättetoimetamise korda on antud juhul rikutud, sest elektroonilisel kättetoimetamisel antud saaja kinnituses kättesaamisena väidetav kuupäev ei olnud adekvaatne. Kohtu ülesanne on tagada, et kohtule tehtavad tahteavaldused on adekvaatsed ning oleks tulnud küsida, mida kostja sellise kuupäevaga silmas pidas. Kättesaamise kinnituse õigsuse seab kahtluse alla ka kohtu poolt viidatud kostja 15.08.2013.a e-kiri, milles kostja kinnitab hagi kättesaamist vastusena kohtu e-kirjale, mis on saadetud 13.08.2013. Seega, isegi kui kohtul oleks õigus käsitleda ilmse eksitusena aastaarvu kinnituse kuupäevas, ei saa kohus ikkagi lugeda kohaseks vastuvõtu kinnituse kuupäevaks 12.08.2013.a, sest kiri, mille vastuvõtmist kostja kinnitab (ja millega hagi kostjale ka saadeti),

Tsiviilasi nr 2-13-37126

4(6) on kuupäevaga 13.08.2013.a ehk üks päev pärast seda, kui kostja väidetavalt on kirja kätte saanud. Järelikult ei olnud tagaseljaotsuse tegemise ajaks hagile vastamise tähtaeg möödunud ja kohus ei saanud tagaseljaotsust teha.

7. Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata Pärnu Maakohtule kaja lahendamiseks. Need asjaolud, millest lähtuvalt maakohus leidis, et kaja tuleb jätta rahuldamata, kaja rahuldamata jätmist ei võimalda.

10. Maakohus lähtus kaja rahuldamata jätmisel sellest, et maakohtu hinnangul ei olnud kostjal kohtule tähtaegselt vastamata jätmiseks mõjuvat põhjust. TsMS § 415 lg 1 p-i 1 kohaselt ei eeldanud aga käesoleval juhul kaja rahuldamine mõjuva põhjuse olemasolu. TsMS § 415 lg 1 p-i 1 kohaselt ei eelda kaja rahuldamine mõjuva põhjuse olemasolu siis, kui hagimaterjalid toimetati kostjale kätte muul viisil, kui isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt. Kuigi TsMS-i muudetud redaktsioon sisaldab ebaselgust, mis võimaldab mitmetimõistmist kättetoimetamise põhimõtetes ning seaduses ei ole selgelt esile toodud, mida tuleb elektroonilise kättetoimetamisena mõista, leiab ringkonnakohus, et elektroonilise kättetoimetamisena § 415 lg 1 p-i 1 tähenduses tuleb mõista kättetoimetamist TsMS § 3111 tähenduses. See tähendab sellist kättetoimetamist, kus menetlusdokumendid toimetatakse menetlusosalisele kätte selleks loodud spetsiaalse infosüsteemi kaudu. Seega ei saa elektrooniliseks kättetoimetamiseks lugeda mitte igat küberneetilist kanalit pidi toimunud andmeedastust. Nii ei saa § 415 lg 1 p-i 1 tähenduses elektrooniliseks kättetoimetamiseks lugeda ka eposti teel toimunud dokumentide saatmist. Sellist lähenemist toetab ka see loogika, et § 415 lg 1 p-i 1 varasema redaktsiooni kohaselt ei olnud kaja esitamiseks mõjuvat põhjust vaja siis, kui hagimaterjalid toimetati kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Alates 01.01.2013.a täiendati § 415 lg 1 p-i 1 redaktsiooni ja lisati sinna täiendavalt „elektrooniline kättetoimetamine“. Eelduslikult võiks muudetud normi eesmärgiks pidada seda, et seadusandja soovis täiendada loetelu veel ühe kindla, selgelt tõendatud kättetoimetamise viisiga, milleks võiks pidada läbi spetsiaalse arvutiprogrammi toimuvat kättetoimetamist. Kuivõrd käesoleval juhul saadeti hagimaterjalid kostjale tavalise eposti teel, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte muul viisil, kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ning seetõttu ei ole kaja esitamiseks mõjuv põhjus nõutav ning seetõttu ei saa kaja rahuldamata jätmist tingida see, kas kostjal hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus esines või mitte.

11. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas oli maakohtupoolne tagaseljaotsuse tegemine ebaseaduslik. Seetõttu on kaja rahuldamiseks alus ka § 415 lg 1 p-st 3 tulenevalt. TsMS § 407 lg 1 p-i 3 kohaselt võib kaja esitada ka juhul, kui kohus ei tohtinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha. TsMS § 407 lg 1 kohaselt on tagaseljaotsuse esmaseks eelduseks see, et kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. Maakohus määras kostjale hagile vastamiseks 14-päevase tähtaja (vt t lk 13). Tähtaeg hakkas kulgema alates hagimaterjalide kättesaamisest. Toimikumaterjalide kohaselt saatis maakohus kostja eposti

Tsiviilasi nr 2-13-37126

5(6) aadressile hagimaterjalid 13.08.2013.a (vt t lk 14). See, millal kostja hagimaterjalid kätte sai, jäi käesolevas asjas ebaselgeks, sest kostja kinnitas eposti teel hagimaterjalide kättesaamist 15.08.2013.a ekirja teel (t lk 16), kuid märkis ekirjas, et sai hagimaterjalid kätte 12.08.2008.a. Selline kuupäev ei saa ilmselgelt tegelikkusele vastata. Esiteks ei saa õige olla aastaarv 2008. Teiseks ei saa õige olla ka 12. august, sest kohus saatis hagimaterjalid kostjale alles 13.08.2013.a ning kostja ei saanud hagimaterjale kätte saada päev enne seda, kui maakohus need materjalid kostjale saatis. Seega, kui maakohus soovis asjas teha tagaseljaotsust, oleks maakohtul tulnud välja selgitada, millal möödus kohtu poolt kostjale vastamiseks määratud tähtaeg. Seda aga maakohus ei teinud.

12. Selle asemel, et tegeleda tagaseljaotsuse tegemise eelduseks olevate esmaste asjaolude väljaselgitamisega, tegi maakohus 27.08.2013.a tagaseljaotsuse. Maakohus tegi tagaseljaotsuse samal päeval, kui kostja vandeadvokaadist esindaja esitas vastamistähtaja pikendamise taotluse. Seejuures tegi maakohus tagaseljaotsuse ajal, mil kohtu poolt kostjale määratud 14-päevane vastamistähtaeg ei saanud mitte mingil juhul olla möödunud. Kui kostja märgib hagimaterjalide kättesaamiskinnituses kättesaamisajana ilmselgelt ebaõige kuupäeva (12.08.2008.a), siis tuleb seaduse kohaselt (TsMS § 307 lg 3) kohtul lähtuda dokumentide kättesaaduks lugemisel ajast, mil saab kindlalt järeldada, et dokument kostjani jõudis, seda eeldusel, kui kostja varasemat, tegelikkusele vastavat kuupäeva ei kinnita. Käesoleval juhul aga hakkas maakohus arvestama hagile vastamise 14-päevast tähtaega ajast, mil kohus ei olnud dokumente kostjale veel välja saatnudki. Kui kohus saatis hagimaterjalid kostjale 13.08.2013.a, siis ei saa 14-päevast vastamistähtaega hakata arvestama mitte varem, kui alates 14.08.2013.a (seda siiski vaid eeldusel, et kostjapoolne kättesaamine oleks 13.08.2013.a seisuga dokumenteeritud, mis käesolevas asjas nii ei ole). Seega oleks 14-päevase vastamistähtaja viimane päev kõige varem 27.08.2013.a. See tähendab, et kostja võis hagile vastata veel ka 27.08.2013.a kell 24.00. Maakohus tegi aga juba 27.08.2013.a tagaseljaotsuse, st ajal, mil kohtupoolset dokumendi saatmise aega arvestades ei olnud veel kohtu poolt hagile vastamise tähtaeg möödunud. 27.08.2013.a, so vastamistähtaja jooksul saatis kostja vandeadvokaadist esindaja kohtule menetlusdokumendi, st käesolevas asjas ei saa väita, et kostja ei oleks kohtule tähtaegselt vastanud. Kuigi kostja esindaja vastus ei sisaldanud kõiki asjaolusid, mida seadusandja kostja vastuse raames eeldab, nähtus sealt selgesti kostja soov menetluses osaleda ning kostjapoolset õigeksvõttu ega omaksvõttu sellest menetlusdokumendist järeldada ei saanud.

13. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtu ülesanne on tagada menetluse ja kohtulahendite seaduslikkus. Seetõttu tuleb vältida eelmises lõigus käsitletud olukorda. Vastasel juhul, kui kohus teeb tagaseljaotsuse olukorras, kus otsuse tegemine on seaduse kohaselt lubamatu, kui kohus ei kontrolli, millal sai kostja hagimaterjalid kätte ning teeb otsuse olukorras, kus kostjale vastamiseks määratud tähtaeg ei ole veel möödunud ja kostja esindaja on esitanud vastamistähtaja jooksul vastuse ning kui kohus jätab kaja olulise põhjuse puudumise tõttu rahuldamata olukorras, kus seaduse kohaselt kaja rahuldamine olulist põhjust ei eelda, võib menetlusosalistele jääda kohtu tegevusest mulje, et kohtu tegevus ei ole suunatud mitte inimeste muredesse süvenemisele ning menetlusosaliste õiguste kaitsmisele ja seadusliku menetluse läbiviimisele ja seadusliku kohtulahendi tegemisele vaid asja mingil viisil võimalikult kiirele ära lahendamisele.

14. Eespool toodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata kaja sisuliseks lahendamiseks maakohtule.

15. Menetluskulude jaotus tuleb määrata vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele.

Tsiviilasi nr 2-13-37126

6(6)

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal