2-13-56963/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-13-56963 AS Võhma ELKO versus Larissa Hollat hagi võlgnevuse nõudes; tsiviilasja hind 1035,85 eurot Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Aivar Hint Hageja AS Võhma ELKO (registrikood 10274767; aadress Kauba tn 3, Võhma, Viljandimaa) Hageja esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (e-post mart.sikut@sikutiab.ee) Kostja Larissa Hollat (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xx x-xx, xxxxx) Kolmas isik Heidi Ader (isikukood xxxxxxxx; e-post )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Pooled, olles jõudnud kokkuleppele, et Kostja võlgneb seisuga 22.10.2013 Hagejale 1120,90 eurot. Nimetatud võlasuhe lahendatakse Poolte ja kolmanda isiku vahel alljärgneval moel:

1.2 Kolmas isik Heidi Ader tasub Hagejale võlgnevuse 1120,90 eurot hiljemalt 21.07.2014 (Võhma ELKO arvelduskontole nr. 1120097439).

1.3 Hageja deklareerib, et peale eelnimetatud summa laekumist tema kontole ei oma ta mingisuguseid pretensioone Kostja ja kolmanda isiku vastu, mis tulenevad käesolevast nõudest.

1.4 Poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Täiendavad otsustused

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 75 eurot AS Võhma ELKO kontole nr 1120097439 Swedbank AS-s, mis laekus AS Võhma ELKO kontolt nr 1120097439 Swedbank AS-s 03.12.2013 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699;

2.2 menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.3 toimetada kohtumäärus hagejale, kostjale ja kolmandale isikule kätte;

2.4 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 4 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 03.12.2013 tasutud riigilõivust 150 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 75 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik