3-13-2461/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2461 Haldusasi Vjatšeslav Levitski kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale talvejalanõud ning talvejalanõude väljastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.01.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Levitski määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Levitski Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 07.01.2014. a määrus. 2. Teha uus määrus, millega kohustada Tartu Vanglat esialgse õiguskaitse korras viivitamatult tagama määruskaebuse esitajale miinuskraadide korral õues viibimiseks kliimanõuetele vastavate jalanõude kasutamise võimalus. 3. Käesoleva määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Määruskaebuse esitaja esitas 15.12.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat väljastama talle talvejalanõud ning tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt on vangla tegude õigusvastaseks tunnistamine vajalik selleks, et määruskaebuse esitaja saaks edaspidi esitada rahalise kompensatsiooni nõude, kuna vangla on pika aja jooksul oma tegudega tahtlikult mõnitanud tema psüühikat, tervist ja

2 loonud ebamugavusi. Määruskaebuse esitaja sõnul ei sobi vangla väljastatud õhukesed tennised talvel kandmiseks. Määruskaebuse esitaja saatis koos kaebusega vangla poolt väljastatud tennised kohtule.

2. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb, et kohus teeks vanglale ettekirjutuse väljastada talle uued talvejalanõud. Avalduse põhjenduse kohaselt puuduvad määruskaebuse esitajal õues jalutamiseks sobivad jalatsid, kuna spordijalanõud Nike on katkised, spordijalanõud Reebok on talle väikesed ning suvekingad Emporio Armani ega sussid ei sobi talvel kasutamiseks. Seetõttu puudub määruskaebuse esitajal võimalus minna jalutuskäigule ning koolis käimisel tema jalad külmetavad.

3. Tartu Vangla 06.01.2014. a vastuse kohaselt on määruskaebuse esitaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Isiklike asjade ühtse nimekirja järgi on määruskaebuse esitajal laos mustad kingad Emporio Armani. Tegemist on kinniste kingadega, millel on kummist tald ning seetõttu on tegemist tänavakingadega, mitte suvekingadega. Sel talveperioodil ei ole lund ning temperatuur on langenud alla -5°C üksikutel päevadel. Alates 20.12.2013 kuni 01.01.2014 ei ole temperatuur langenud miinuskraadideni. Seetõttu ei ole tegemist talvele tavapäraselt iseloomulike ilmastikutingimustega ning tunni aja jooksul jalutuskäigul viibides on võimalik kanda ka kinniseid tänavakingi. Kaebaja on paigutatud eeluuritavate eluhoone 4. osakonda ning alates 02.01.2014 viibib kaebaja kartseris eeluuritavate eluhoone 1. osakonnas. Mõlema osakonna kinnipeetavatele võimaldatakse jalutuskäigud jalutusboksides, mis on ümbritsetud betoonist müüriga ja seetõttu rohkem kaitstud tuule eest. Liikumisel kooli viibib kaebaja välitingimustes lühiajaliselt, s.o 1-3 minutit. Kaebajal on olemas isiklike asjade laos jalanõud, mida hetke ilmastikuolusid arvestades on võimalik jalutuskäigule minnes kanda, mistõttu puudub kaebajal vajadus liikuda vabas õhus nn sussides ning kaebaja viibimine värskes õhus ei ole takistatud. Vastustaja hinnangul on kaebajal võimalik faktiliste asjaolude muutumisel, nt ilmastikutingimuste muutumisel esitada uus taotlus ilmastikutingimustele vastavate jalanõude saamiseks. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei osutu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks ega võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebajale ühtegi sellist pöördumatult kahjulikku tagajärge, mille ärahoidmiseks oleks põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset.

4. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul puudub käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus, kuna määruskaebuse esitajal on isiklike asjade laos jalanõud, mis sobivad välitingimustes viibimiseks arvestades käesoleva hetke ilmastikuolusid, tuule eest kaitstud viibimise kohta ning maksimaalselt ühe tunni pikkust perioodi. Asjaolu, et tema isiklike asjade nimekirjas viidatud mustad Emporio Armani kingad on kinnised tänavakingad, nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud fotolt. Samuti nähtub määruskaebuse esitaja isiklike asjade ühtsest nimekirjast, et tal on mitu paari villaseid sokke, mida on võimalik kanda jahedamate ilmadega külma ja ebamugavustunde vältimiseks. Seega on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et ta ei saa minna jalutuskäigule ning tal on võimalik valida jalanõud, millega tema jalad ei külmetaks. Miski ei viita sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võiks tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

3 Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib see, et veenvalt pole põhjendatud ega tõendatud pöördumatute kahjulike tagajärgede ohtu määruskaebuse esitajale. Lisaks on tal võimalus ilma jahenemisel esitada vanglale uus taotlus ilmastikule vastavate jalanõude saamiseks, nagu vastustaja on viidanud. Seega ei jää tema õigused esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaitseta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. 15.01.2014 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 07.01.2014. a määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Määruskaebuse esitaja väidab, et pöördus vangla poole uuesti siis, kui ilm oli külm ning jalutuskäigul jalad olemasolevates jalanõudes külmetasid nii tugevasti, et varvastes tekkisid krambid, kuid sai eitava vastuse. Talle on arusaamatu kohtu hinnang, et ebamugavustunnet aitavad külma ilmaga vältida villased sokid. Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema olemasolevad kingad on nahast, kuid soojustamata, nii et need ei kaitse pakase eest. Kingad on tavalised, õhukesed, suvejalanõud, kerged „loodotškad“, mis on mõeldud suvisele aastaajale ega vasta talvisele külmale ilmale. Määruskaebuse esitamise hetkeks on väljas juba mitu päeva järjest lumi maas ja õhutemperatuur keskmiselt -8° kuni -10°. Kingad ei ole selliste tingimuste jaoks ette nähtud, sest jalad külmetavad tugevasti. Määruskaebuse esitaja leiab, et tal on õigus käia jalutuskäigul iga päev ning vanglal on kohustus anda talle ilmastikule vastavad jalanõud, kui tal endal selliseid jalanõusid ei ole.

6. Vastustaja leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ning määruskaebuse esitaja väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Tartu Vangla selgitab, et kehtivatest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust väljastada kinnipeetavale jalanõusid (s.h talvejalanõusid). Tartu Vangla kodukorraga on antud kinnipeetavale õigus taotleda vanglalt jalanõusid, kui isikul endal jalanõud ning rahalised vahendid nende soetamiseks puuduvad (Tartu Vangla kodukord, TVK p 11.4.3). Kodukorraga on määratletud üksnes sisejalanõude ja välisjalanõude andmine (TVK p 11.4.2). Kinnipeetavale ei ole antud õigust nõuda eraldi sihtotstarbega jalanõusid, näiteks talvejalanõusid. Käesoleval ajal annab vangla välisjalanõudena pealt paeltega kingi, mis sobivad kandmiseks kevad-sügisesel ja talvisel perioodil. Talvesaapaid vangla alates 15.01.2014 enam ei väljasta. Tartu Vangla märgib, et määruskaebuse esitajal on kingad isiklike asjade laos alates 29.03.2012. Vaatamata ilmastikuolude muutumisele ja temperatuuri langemisele ei ole määruskaebuse esitaja pidanud vajalikuks jalutuskäigule minnes kasutada isiklikke jalanõusid. Tartu Vangla osutab veelkord sellele, et jalutusbokside seinad kaitsevad tuule eest. Vangla arvates võib pidada üldteada asjaoluks, et subjektiivne külmatunne sõltub ka sellest, kas ilm on tuulevaikne või mitte. Tuule käes viibides tekib külmatunne kiiremini. Tartu Vangla ei vaidle vastu, et jalutusbokside põrand on betoonist ning miinuskraadide juures see jahtub. Siiski ei pea kinnipeetav jalutuskäigul viibides seisma ühe koha peal. Jalutusboksides on võimalik liikuda ning soovi korral teha ka harjutusi sooja saamiseks. Külmatunde tekkimist ei saa välistada ka siis, kui kinnipeetav seisab talvejalanõudes liikumatult tund aega ühe koha peal. Alates 01.02.2014 on ilmastikuolud leebunud ning Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ilmajaama andmetel oli 01.02.2014 keskmine temperatuur -6,1ºC, 02.02.2014 oli keskmine temperatuur -4,3ºC ning 03.02.2014 on keskmine temperatuur -3,8ºC. Seega ei ole vastustaja arvates käesoleval ajal tegemist selliste ilmastikuoludega, mis välistaksid määruskaebuse esitajal olemasolevate jalanõude kasutamise nende sobimatuse tõttu.

4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega kohustab vanglat esialgse õiguskaitse korras tagama määruskaebuse esitajale viivitamatult miinuskraadide korral õues viibimiseks kliimanõuetele vastavate jalanõude kasutamise võimalus. Käesoleva määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

8. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 lausest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad neli tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab kaebajal olema subjektiivne õigus, mis annab talle õiguse esitada nõue peaasjas ning nõuda esialgset õiguskaitset. Teiseks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu tagajärje võimalus. Kolmandaks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja ja kolmanda isiku jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel, ning teiselt poolt kaebaja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus.

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on subjektiivne õigus kliimanõuetele vastavale riietusele. VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust. VangS § 41 lg 1 kohaselt kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Euroopa Vanglareeglistiku p 20.1 kohaselt tuleb vangidele, kel puudub vastav riietus, anda kliimanõuetele vastavad riided. Euroopa Vanglareeglistiku normid on soovitusliku, mitte kohustusliku iseloomuga, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (RKHKo 21.04.2010, 3-3-1-14-10, p 8). Nende normide koosmõjust tulenevalt on vangla kohustatud tagama kinnipeetavale kliimanõuetele vastava riietuse.

10. Esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse eelduseks on kaebaja ohustatud õiguste viivitamatu kaitse vajadus. Poolte vahel puudub vaidlus, et määruskaebuse esitajal puuduvad talvesaapad või võrdväärsed soojad jalanõud. Halduskohus on soovitanud kanda määruskaebuse esitaja isiklikke kingi koos villaste sokkidega. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kingad (foto tl 45) ei ole talvel kliimanõuetele vastav riietus, kui välistemperatuur langeb alla 0º. Tegemist on õhukese tallaga kingadega, mille puhul on tõenäoline, et tunniajalise õues viibimise ajal hakkavad jalad külmetama isegi villase sokiga. Vastustaja on soovitanud teha sooja saamiseks harjutusi. Ringkonnakohus leiab, et ka harjutusi tehes puutuvad tallad aeg-ajalt vastu maapinda. Nagu vastustaja on välja toonud, on jalutusboksis betoonpõrand. Üldteadaolevalt on külmaga betoonpõrand külm. Külmetavad jalad ei põhjusta mitte ainult ebamugavustunnet, vaid võivad põhjustada ka külmetushaigusi, suurema külmaga võib esineda varvaste külmumise või jalgadel muude külmakahjustuste tekkimise oht.

5 Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajale kliimanõuetele vastavate jalanõude kasutamisvõimaluse tagamata jätmisega põhjustab vangla ohu tema tervisele. Sellest tulenevalt esineb käesolevas asjas põhjendatud vajadus tagada määruskaebuse esitaja ohustatud õiguste viivitamatu kaitse.

11. Hinnates summaarselt kaebuse eduväljavaateid leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole senise menetluse käigus nimetanud ühtegi põhjust, millest tulenevalt võiks kaebuse rahuldamata jätta. Ringkonnakohus leiab, et harjutuste tegemine ei asenda kliimanõuetele vastavaid jalanõusid. Vastustaja on lisaks väitnud, et 2014. a veebruar saab olema soe. Ringkonnakohus ei lasku vanglaga ilmaennustuse teemalisse diskussiooni. Küll aga märgib ringkonnakohus, et üldtuntuks võib pidada tõsiasja, et veebruaris on Tartus enamasti miinuskraadid.

12. Asudes kaaluma ühelt poolt avalikku huvi ja ettenähtavaid tagajärgi vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel, ning teiselt poolt kaebaja õigusi, nende rikkumise tõenäosust ja raskust ning pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosust ja raskust, leiab ringkonnakohus, et kaebaja õigused kaaluvad käesoleval juhul vastustaja võimalikud huvid üles. Vastustaja huvina tuleb käesoleval juhul kõne alla huvi kasutada avalikke vahendeid säästlikult. Ringkonnakohus leiab, et kuna kinnipeetava õigused on suuresti piiratud, vastutab osas, milles kinnipeetaval ei ole võimalik ise enda tervise eest vastutada, tema tervise eest riik. Riik on võtnud endale kohustuse tagada igale kinnipeetavale vangla riietus. Seetõttu on riik positsioonis, kus ta ei saa avalike vahendite säästlikule kasutamisele tuginedes keelduda tagamast kinnipeetava tervise kaitseks hädavajalikke riideesemeid ja jalanõusid. Tegemist on miinimumiga, mis Eesti õiguse ja Euroopa vanglareeglistiku järgi tuleb tagada.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kohtu jaoks jääb arusaamatuks vastustaja deklaratsioon, et talvesaapaid vangla alates 15.01.2014 enam ei väljasta. VangS § 46 lg 1 kohaselt on vangla kohustatud tagama igale kinnipeetavale vangla riietuse. See hõlmab nii riietuse siseruumides kui ka õues viibimiseks. Õues viibimise riietus peab võimaldama kinnipeetaval realiseerida talle seadusega ette nähtud igapäevast ühetunnise õuesviibimise õigust. See hõlmab nii üleriietuse kui ka jalanõud. Kuna määruskaebuse esitajal kliimanõuetele vastavad jalanõud talvel õues viibimiseks puuduvad, siis on vangla kohustatud talle viivitamatult tagama miinuskraadide korral õues viibimiseks kliimanõuetele vastavate jalanõude kasutamise võimaluse. See kohustus on esialgne ja kehtib kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

14. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohus ei saa vanglale ette kirjutada, milliste jalanõude kasutamisvõimalus tuleb kinnipeetavale tagada. Vanglale jääb selles osas lai valikukaalutlus, mille teostamisel on legitiimne arvestada avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Vangla peab seda kaalutlust teostades arvestama siiski sellega, et tegemist peab meie kliimavöötmes olema piisavalt soojade jalanõudega, mis tagavad tunniajalise õues viibimise õiguse realiseerimise ka pakaselise ilmaga.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/