3-13-1320/41 · 3-13-1320/41 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1320 Haldusasi U M kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 05.06.2013 ette- kirjutuse nr 8/2013 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – U M , volitatud esindaja v.adv Paul Keres Vastustaja – Jõelähtme vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus U M määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta U M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2013 määruse haldusasjas nr 3-13-1320 p 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi- metamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Jõelähtme Vallavalitsuse 05.06.2013 ettekirjutusega nr 8/2013 kohustati U M t ehitus- seaduse (EhS) § 61 lg 1 p 7 alusel peatama koheselt Harjumaal Jõelähtme vallas Ihasalu külas Kopli kinnistul asuva ehitise kasutamine elamiseks (p 4) ning hoiatati EhS § 61 lg 6 alusel, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 800 eurot (p 5). Õigus- rikkumisena märgiti ettekirjutuse p-s 3, et suvekuudel kasutavad U. M ja tema perekond 1970. a ehitatud ja hiljem elumajaks rekonstrueeritud laut-kuuri elamiseks, mis ei vasta ehitise kasu- tamise otstarbele, milleks ehitisregistri andmeil on majapidamishoone, kood 120645639. 2. U M esitas 15.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 05.06.2013 ettekirjutuse nr 8/2013 tühistamiseks. Kaebuses leiti, et ettekirjutus on õigusvas- tane, kuna: 1) enne ettekirjutuse tegemist pole ehitusjärelevalvet teostatud; 2) kui haldusme- netlus on läbi viidud, siis kaebajat sellest ei teavitatud; 3) kaebajale ei tagatud ärakuulamisõi- gust; 4) järgitud ei ole uurimisprintsiipi ning ettekirjutus on kaalutlusvigadega. Kopli kinnistul asub mitmeid hooneid, sh ehitis nimetusega laut-kuur, mille kohta on ettekirjutuses ebaõigesti märgitud, et hoone on rekonstrueeritud elumajaks ja seda kasutatakse suvekuudel põhiliselt elamuna. Kõnealune hoone ei ole rekonstrueeritud elumajaks ning kaebaja kasutab seda kuur- garaažina, so majapidamishoonena, mis vastab ehitisregistris märgitud ehitise kasutusotstar- bele. Selle asjaolu oleks saanud vastustaja menetluse korrektse läbiviimise korral välja selgi-

3-13-1320 2(5) tada. Selgusetuks jääb, mida peab vastustaja silmas hoones „elamise“ all. Ettekirjutuses on märgitud, et viimati kasutati abihoonet elamiseks 2012. a suvel, seega ei kasuta kaebaja hoo- net püsiva elukohana. Ehitusjärelevalve ei saa alata ja lõppeda ning seega ka seisneda ainuük- si ettekirjutuse tegemises. Ettekirjutuse sisuline põhjendus kattub väärteoasjas 09.05.2013 tehtud kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega, millega kaebaja ei ole nõustunud, kuid menetlustähtaja möödumise tõttu ei ole seda otsust ka vaidlustanud. 800 euro suurune sunni- raha on etteheidetava rikkumise eest selgelt ebaproportsionaalne. 3. Tallinna Halduskohus võttis 20.06.2013 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi menetlus- osalistele ettepaneku asuda läbirääkimistele vaidluse lahendamiseks kompromissiga. 4. 17.09.2013 kirjaga teatas Jõelähtme Vallavalitsus halduskohtule, et kompromissläbirää- kimised ebaõnnestusid, sest vald ei pea võimalikuks hüvitada kaebaja nõutud menetluskulu- sid. Kaebaja on aga esitanud kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid ja muud tõen- did, mille tulemusena pidas vallavalitsus võimalikuks vaidlusaluse ettekirjutuse objektiks ol- nud ehitise kasutusotstarvet muuta. Kirjale lisati vallavalitsuse 17.09.2013 korraldus nr 538, millest nähtub, et U. M 30.07.2013 taotluse alusel väljastati kasutusluba ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks suvilaks. Korralduses märgiti, et taotleja selgituste järgi ehitati laut-kuur aastatel 1992-1993 ehitusloata ümber suvemajaks ning viitega kohtupraktikale leidis taotleja, et ehitustegevuse lõpust möödunud aega arvestades tuleb lugeda ehitis õiguslikul alusel ehita- tuks. 5. 31.10.2013 tunnistas Jõelähtme Vallavalitsus 05.06.2013 ettekirjutuse nr 8/2013 kehte- tuks osas, millega kohustati kaebajat peatama koheselt ehitise kasutamine elamiseks. Põhjen- dusena märgiti, et tulenevalt vallavalitsuse 17.09.2013 korraldusega nr 538 ehitise kasutusots- tarbe muutmisest ja kasutusloa väljastamisest ning õigusselguse tagamise eesmärgist on ots- tarbekas vaidlusaluse ettekirjutuse p 4 kehtetuks tunnistada. 6. U. M esitas 11.11.2013 halduskohtule taotluse haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamiseks ning 615 euro suuruse menetluskulu (kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eu- rot ja esindaja tasu 600 eurot) vastustajalt välja mõistmiseks, selgitades, et tal puudub huvi asja edasise menetlemise vastu, sest vastustaja 17.09.2013 ja 31.10.2013 haldusaktidega on kaebusega taotletud eesmärk saavutatud. Menetluskulu vastustaja kanda jätmine on õigusta- tud, sest kaebuse esitamise ja kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel on otsene põhjuslik seos. Alles kompromissläbirääkimistel sai kaebaja teada menetluslikest võimalus- test muuta hoone kasutusotstarve lihtsusatud korras, so kasutusloa väljastamisega. Selleks pidi kaebaja kasutama professionaalset õigusabi, kuigi vastavaid asjaolusid oleks pidanud vastus- taja kaebajale selgitatama enne ettekirjutuse tegemist. Kaebaja soov on olnud läbivalt hoone kasutusotstarbe muutmine suvilaks ning sel teemal suhtlesid kaebaja ja ehitusnõunik juba no- vembris-detsembris 2011, kuid siis ei saanud kaebaja mingit kasulikku ja üheselt arusaavat informatsiooni vajalike toimingute tegemise kohta. 1980-ndate aastate lõpus ehitati hoone ümber ja kohandati suvekuudel ajutiseks elamiseks. Vastustaja oli enne ettekirjutuse tegemist neist asjaoludest teadlik, kuid jättis kaebaja menetluslikud õigused kaitseta, mis päädis vaid- lusaluse ettekirjutuse tegemisega. 7. Jõelähtme vald kaebusega ega kaebaja menetluskulude välja mõistmise taotlusega ei nõustunud. Ettekirjutus ei ole õigusvastane. Ehitise kasutusostarve muutmise ja ettekirjutuse osalise kehtetuks tunnistamise tingis mitte kaebuse esitamine, vaid kaebaja poolt kohtumenet- luse ajal vallale kasutusloa taotluse ja täiendavate dokumentide esitamine. 8. Tallinna Halduskohus lõpetas 15.11.2013 määrusega haldusasja menetluse (p 1), jättis U. M taotluse menetluskulude vastustajalt välja mõistmiseks rahuldamata (p 2) ning kohustas Riigi Tugiteenuste Keskust tagastama U. Mle kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (p 3).

3-13-1320 3(5) Kuna kaebaja ei soovi talle tehtud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist ega taotle asja me- netluse jätkamist ning kohus ei pea seda kaebaja õiguste kaitseks ka vajalikuks, siis tuleb me- netlus asjas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Selle normi alusel menetluse lõpetamise korral jäävad menetluskulud vastustaja kanda, v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul ettekirjutuse osaline kehtetuks tunnistamine tingitud kaebusest. Ettekirjutus koostati põhjusel, et kaebaja kasutas majapidamishoonet elamuna ning kaebus esitati ettekirjutuse tü- histamiseks. Taotlus majapidamishoone kasutusotstarbe muutmiseks ja kasutusloa andmiseks esitati vallavalitsusele 30.07.2013, so pärast ettekirjutuse andmist ja selle kohtus vaidlusta- mist. Ehitise kasutusotstarbe muutmine vallavalitsuse 17.09.2013 korraldusega nr 538 muutis ettekirjutuse nr 8/2013 nõude peatada ehitise kasutamine elamiseks sisutühjaks ja seetõttu ettekirjutus selle nõude osas ka kehtetuks tunnistati. Menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamisel ei oma tähendust kaebaja väidetud menet- luslikud minetused vaidlustatud haldusakti andmisel. Tähtsust omab üksnes see, kas ettekirju- tuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest või mitte ning kohus on seisuko- hal, et vastustajat ajendas ettekirjutust osaliselt kehtetuks tunnistama mitte kaebus, vaid kasu- tusloa väljastamine. Kaebuselt tasutud riigilõiv tuleb kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. U. M palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse p 2 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu (esindaja tasu) 600 eurot. Halduskohus tõlgendas HKMS § 108 lg-t 6 põhjendamatult kitsalt ning vastuolus põhi- seaduse §-st 15 tuleneva tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega ja Riigikohtu poolt sätte kohal- damisalale antud kohtuliku tõlgendusega. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selle üle, et vaidlustatud haldusakt on osaliselt kehtetuks tun- nistatud ja seda põhjusel, et 17.09.2013 anti kasutusluba laut-kuuri kasutamiseks suvilana. Kasutusluba anti aga käesoleva kohtumenetluse raames toimunud kompromissläbirääkimiste tulemusena; enne kohtusse pöördumist oli kaebaja püüdnud hoone kasutusotstarvet muuta, ent tulutult vastustaja ametnike hooletuse, selgitamiskohustuse olulise rikkumise ja vastustaja poolse sisulise huvipuuduse tõttu. Halduskohtu seisukoht, et ettekirjutuse kehtetuks tunnista- mine ei olnud tingitud kaebusest, on ebaõige. Kui poleks kaebust, poleks kompromissläbirää- kimisi ja poleks ka kasutusluba. Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, nagu peaks haldusakti kehtetuks tunnistamine olema tingimata otseselt seotud kaebuse esitamisega. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-13 p 12), mille välja mõistmine on põhjendatud ka olukorras, kus kaebaja loobub kaebusest, ent teises, seotud hal- dusasjas on kaevatava haldusaktiga seotud haldusakt selle andja poolt kehtetuks tunnistatud. Vastustaja õigusvastase tegevuse, so selgitamiskohustuse ja uurimispõhimõtte rikkumise tõttu ei õnnestunud kaebajal 2011. a jooksul laut-kuuri kasutusotstarvet muuta, kuid ta jätkas selle hoone traditsioonilist kasutamist. Sellele järgnes 05.06.2013 ettekirjutuse tegemine, ent kõiki- dest asjaoludest ja kasutusloa motiividest nähtuvalt on selge, et kasutusluba oleks tulnud anda juba enne ettekirjutuse tegemist. Kaebaja on esitanud kaebuse ja kandnud menetluskulusid seetõttu, et vastustaja ei ole täitnud talle haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevaid kohus- tusi. 10. Jõelähtme vald palus jätta määruskaebus rahuldamata. HKMS § 108 lg 6 eesmärgist läh- tuvalt pole vastustajal kaebaja menetluskulude hüvitamise kohustust. Kohtumenetluse ajal

3-13-1320 4(5) hankis kaebaja ehitise faktilisele kasutusotstarbele vastava kasutusloa, millega sisuliselt täitis ettekirjutuse. Seetõttu kaotas ettekirjutuse p 4 oma tähenduse ja vastustaja otsustas selle sel- guse huvides kehtetuks tunnistada. Kasutusloa andmine oli tingitud kaebaja poolt pärast ette- kirjutuse tegemist astutud sammudest ja vastustajale edastatud informatsioonist. Kaebaja oleks saanud kasutusloa taotluse esitada ja vastavat informatsiooni anda enne ettekirjutuse tegemist ning ebaõige on käsitlus, justkui oleks kasutusloa andmine toimunud üksnes tänu kaebuse menetlemisele ja kompromissläbirääkimistele. Määruskaebuse viide Riigikohtu la- hendile nr 3-3-1-50-13 ei ole asjakohane, kuna viidatud asjas käsitleti olukorda, kus vaidlus- alune ja õigusvastane haldusakt tunnistati kehtetuks teise haldusasja menetlemise käigus. Kaebaja vaidlustatud ettekirjutus ei olnud õigusvastane ja selle kehtetuks tunnistamine polnud seotud kaebuse esitamisega. Kaebusega pole vaidlustatud vallaametnike väidetavat tegevuse- tust ehitise kasutusotstarbe muutmise küsimuse lahendamisel, mistõttu on kohatu väita, et kaebaja on kandnud menetluskulusid vastustaja poolt HMS-s sätestatud kohustuste mittetäit- mise tõttu ja see õigustab kulude vastustajalt välja mõistmist käesolevas asjas. Lisaks märgib vastustaja, et menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamiseks pole alust ka seetõttu, et ei ole selge, kas õigusabiteenuse eest esitatud arvel näidatud kulu on seotud käes- oleva asjaga; arvelt ei nähtu õigusabi osutamise ajakulu ning õigusabi osutajana on nimetatud isik, kes ei ole esindajana menetluses osalenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Määruskaebus on esitatud Tallinna Halduskohtu 15.11.2013 määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis U. M menetluskulud vastustajalt välja mõistmata põhjendu- sega, et kaebusega vaidlustatud 05.06.2013 ettekirjutuse osaline kehtetuks tunnistamine Jõe- lähtme Vallavalitsuse 31.10.2013 haldusaktiga ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Ring- konnakohus nõustub halduskohtuga. Vastustaja seisukoht, et menetluskulude hüvitamise taotlust ei saaks rahuldada asjaolu tõttu, et õigusabi osutajana nimetatud isik pole esindajana kohtumenetluses osalenud, ei ole põhjen- datud. Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid (kaebus, vastused kohtunõudele, menetluse lõpetamise ja menetluskulude välja mõistmise taotlused) on kohtule esitatud Advo- kaadibüroo Glikman, Alvin ja Partnerid vandeadvokaat Paul Kerese poolt. HKMS § 35 lg-st 4 tuleneb, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu ning kui menetlusdokumen- dile on alla kirjutanud advokaat, ei pea menetlusdokumendile volikirja lisama. Advokaadibü- roo 30.06.2013 arvel nr 1202718 on toodud osutatud teenuse kirjeldus ja maksumus (kaebuse koostamine 498 eurot, registripäringud 2 eurot, käibemaks 100 eurot). Pole küll märgitud teh- tud töö ajamahtu ja tunnitasu hinnet, kuid käesoleva vaidluse sisu arvestades ei saa 600 euro suurust esindaja kulu pidada ebamõislikult suureks. Apellatsioonimenetluses vaieldakse HKMS § 108 lg 6 kohaldamise üle. See norm näeb ette, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega seob säte menetluskulu väljamõistmise sellega, milline oli haldusakti keh- tetuks tunnistamise ajend. Käesoleval juhul oli kaevatavaks haldusaktiks järelevalveametniku ettekirjutus, mille p-ga 4 kohustati kaebajat peatama majandushoone kasutamine elamiseks ning nähti edasiste toimingute osas ette ehitise ehitusprojekti kohaselt elamiseks rekonstruee- rimine ja kasutusloa taotlemine. Seega ettekirjutusega sisuliselt keelati kaebajal kasutada ma- jandushoonet eluruumina kuni hoone kasutusotstarbe muutmiseni ja vastava kasutusloa saa- miseni. Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametniku 31.10.2013 antud haldusakti kohaselt ei olnud pärast ehitise kasutusotstarbe muutmist valla 17.09.2013 korraldusega eelpool viidatud keelu järele enam vajadust. Määruskaebuses märgitakse samuti, et kaevatav haldusakt tunnis- tati osaliselt kehtetuks põhjusel, et 17.09.2013 anti kasutusluba laut-kuuri kasutamiseks suvi-

3-13-1320 5(5) lana. Neil asjaoludel on põhjendatud asuda seisukohale, et ettekirjutuse kehtetuks tunnistami- seni viis ehitise faktilisele kasutusotstarbele vastava kasutusloa hankimine kaebaja poolt, mit- te kaebuses ettekirjutuse õigusvastasuse põhjendusena välja toodud menetluslikud minetused ja väide, et ehitist pole elamuks rekonstrueeritud ega elamiseks kasutatud. Kaebus oli esitatud ja menetlusse võetud teatud tegevusest hoidumiseks kohustava ettekirjutuse tühistamiseks, mitte valla tegevusetuse peale kõnealuse hoone kasutusotstarbe muutmise küsimuse lahenda- misel ega valla kohustamiseks. Menetlusse võetud kaebuse piires oleks saanud kohus kontrol- lida üksnes ettekirjutuse õiguspärasust ning kohtu ettepanek kaaluda kompromissi võimalust puudutas samuti üksnes ettekirjutust. Kaebuses ei väidetud, et juba aastaid on kaebaja soov olnud hoone kasutusotstarvet muuta, mis on takerdunud vallaametnike hoolimatuse ja huvi- puuduse taha ja et kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on saavutada hoone kasutusotstarbe muutmine majandushoonest suvilaks. Seetõttu ei saa nõustuda kaebaja käsitlusega, et ettekir- jutuse kehtetuks tunnistamine toimus kaebaja algatatud kohtumenetluse tulemusena. Kaebaja tuginemine Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-50-13 avaldatud seisukohtadele on eksitav. Riigiko- hus märkis viidatud lahendis, et kolleegiumi arvates tuleb HKMS § 108 lg-t 6 tõlgendada laiendavalt ja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebu- se tõttu. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist pole. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus apelleeritud osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets