Legislator Case Law & Legislation
3-13-2396/4 AI generated

3-13-2396/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-13-2396/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Legislator headnote

AI generated

3-13-2396/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-13-2396 Määruse kuupäev 6. veebruar 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Vestenson kaebus Maksuja Tolliameti 25. septembri 2013 korralduse nr 13.7/383-3 osaliseks tühistamiseks. Resolutsioon 1) Tagastada OÜ Vestenson kaebus haldusasjas 3-13- 2396. 2) Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 25. novembril 2013 OÜ Vestenson kaebus MTA 25. septembri 2013 korralduse nr 13.7/383-3 tühistamiseks osas, milles on osaühing kohustatud võimaldama vaatluse käigus osaühingu töötajate küsitlemist väljaspool vaatluse eesmärki (resolutsiooni p 2). 2. Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta 14. jaanuari 2014 määrusega. Kohus selgitas, et vaidlusalune korraldus kaebaja poolt täidetud, kohustusel puudub jätkuv mõju kaebajale ning tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 on korralduse kehtivus lõppenud. Korralduse alusel kaebaja poolt täidetud kohustus on iseloomult selline, et korralduse tühistamise korral ei oleks selle tagasitäitmine võimalik. MTA 25. septembri 2013 korraldus nr 13.7/383-3 ei oma selles sisalduva ettekirjutuse täieliku ammendumise tõttu enam õiguslikku tähendust, ei loo enam kaebajale õiguslikke tagajärgi ning seega ei avalda kaebaja õigustele mõju ja kaebajal puudub kaebeõigus selle vaidlustamiseks tühistamiskaebusega. Kaebusest nähtuvalt ei pea ka kaebaja oma õigusi rikkuvaks mitte vaidlustatud korralduse resolutsiooni punktist kaks tulenevat kohustust võimaldada töötajate küsitlemist, vaid asjaolu, et töötajate küsitlemisel on vastustaja väljunud vaatluse eesmärgi raamidest. Seega peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks vastustaja toimingut – töötajate küsitlemist asjaolude kohta väljaspool vaatluse eesmärki, mitte korraldusest tulenenud kohustust võimaldada töötajate küsitlemist. Kohus nõustus MTA 25. oktoobri 2013 vaideotsuses nr 6-1/1746-3 väljendatud seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise menetlustoiminguga, mille iseseisev vaidlustamine, lahus

maksumenetluses antavast haldusaktist, oleks halduskohtumenetluses lubatav. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebaja suhtes toimuva maksumenetluse tulemus ei ole üheselt määratud kaebaja töötajate küsitlemisel loodud tõenditega. Vastustajal on uurimispõhimõttest tulenev kohustus arvestada maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis (MKS § 11 lg 1). Seetõttu ei ole alust pidada kaebaja töötajate küsitlemist selliseks menetlustoiminguks, mille õigusvastasus tooks vältimatult kaasa maksumenetluse antava haldusakti õigusvastasuse. Kaebaja ei ole viidanud oma mittemenetluslikele õigustele, mida töötajate küsitlemine võinuks riivata. Kohus osutas, et, kui kaebaja siiski leiab, et MTA 25. septembri 2013 korraldus nr 13-7/383-3 ja/või selle alusel teostatud toiming rikub tema subjektiivseid avalikke õigusi (iseseisvalt), siis tuleb tal kohtule põhjendada ja selgitada, milliste kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks on kaebus esitatud, vajadusel selgitada ka seda, miks käesoleval juhul on menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine põhjendatud. Samuti ei olnud kaebaja tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel. Kohtu seisukoht 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus andis 14. jaanuari 2014 määrusega kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks. Kohtumääruse on kaebaja esindaja kätte saanud 14. jaanuaril 2014 (tl 19). Kaebaja pidi kaebuses esineva puuduse seega kõrvaldama hiljemalt 29. jaanuaril 2014. Kaebaja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Kohus on seisukohal, et esitatud kujul ei vasta kaebus nõuetele ja kohus ei saada seda menetlusse võtta. Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. 5. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik