Legislator Case Law & Legislation
3-13-2031/34 AI generated

3-13-2031/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-13-2031/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-13-2031/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
exploratory taking of evidence disclosure of records official notices restricted right of inspection refusal of medical examination denial of case file access
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2031 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R.K kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R.K Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon 1. Teha kindlaks Viru Vangla toimingute (kaebaja 03.12.2010 taotluse uue lahendamisega viivitamine, ebaõige ja formalistliku otsuse 25.07.2013 tegemine, mille puhul jäeti teadlikult arvestamata Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsuse põhjendustega) õigusvastasus. 2. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. märts 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 03.12.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse, et talle väljastataks lugemiseks ajakirja „Vangla Ekspress“ 2010 detsembrikuu number. 2. Viru Vangla jättis 04.02.2011 otsusega nr 6-10/45618-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Põhjenduseks on märgitud, et Vangla Ekspress on ajakiri, milles kajastatakse vanglateenistuse ametialaseid tegevusi, informatsiooni vanglateenistuse ametnike kohta. See ei ole suunatud

2

avalikkusele ning tegemist ei ole üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga, mida kinnitab ka asjaolu, et Vangla Ekspressi ei saa tellida kui ajakirjandust ega osta. 3. Kaebaja esitas Viru Vangla 04.02.2011 otsuse peale vaide, mille Viru Vangla jättis 12.04.2011 vaideotsusega nr 6-12/79-3 rahuldamata. Vaideotsuses on korratud taotluse rahuldamata jätmise põhjendusi ning lisatud, et Vangla Ekspress on Justiitsministeeriumi poolt väljastatav ajakiri, kuid ajakirja ei anta välja avalikke ülesandeid täites, mistõttu ei ole tegemist avaliku teabega. 4. 15.05.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 04.02.2011 otsus nr 6-10/45618-2 ning kohustada vanglat võimaldama kaebajal tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“ 2010 detsembrikuu numbriga. 5. Tartu Halduskohus liitis 02.06.2011 määrusega haldusasjad nr 3-10-283 ja nr 3-11-1214 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-11-1214. 6. Halduskohus jättis 21.11.2011 otsusega kaebuse rahuldamata. 7. Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsusega haldusasjas nr 3-11-1214 tühistati Viru Vangla 04.02.2011 otsus nr 6-10/45618-2 ning kohustati vastustajat vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“ 2010 detsembrikuu numbriga, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi. 8. Tartu Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 32, et „ kogu avaliku võimu organite õiguspärane tegevus seisneb avalike ülesannete täitmises, sest nende funktsiooniks ongi täita avalikke ülesandeid. Avaliku võimu organite olemasolu õigustus seisnebki selles, et nad täidavad õiguspäraselt avalikke ülesandeid. Avaliku ülesande täitmisega ei ole seetõttu tegu üksnes siis, kui selle täitmine on seadusest või põhiseadusest tulenevalt kohustuslik, vaid ka siis, kui haldusorgan vabatahtlikult teeb midagi, mida ta teha võib, näiteks annab välja ajalehte või ajakirja, edastab raadio või telesaateid oma tegevuse kohta. Sellisel juhul on tegemist vabatahtliku avaliku ülesande täitmisega. Vangla Ekspressi kaanel on märge: „Väljaandja: Justiitsministeeriumi vanglate osakond […] Tiraaž: 1500 Tasuta“. Olgugi et Vangla Ekspressi ei saa tellida ega osta, ei ole selle levik väljaspool vanglat kuidagi piiratud. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on Justiitsministeeriumi poolt õiguspäraselt väljaantava vanglasüsteemi tegevust kajastava väljaandega. Sellise väljaande väljaandmine on avaliku ülesande täitmine AvTS § 3 lg 1 tähenduses. Eelnevast tulenevalt on Vangla Ekspressi puhul tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse tähenduses“. 9. Sama otsuse p-s 33 on ringkonnakohus leidnud, et “selleks, et selgitada välja, kas tegu saab olla asutusesisese teabega, millega tutvumiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus, tuleb avaliku teabe mõiste sisustamiseks appi võtta PS § 44 lg 1, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Riigikohtu üldkogu on seda normi sisustanud järgmiselt: „PS § 44 lg 1 sõnastus ei erista infokandjaid ega infolevitajaid, vaid eristab informatsiooni, mida levitatakse üldiseks kasutamiseks, teabest, mida ei levitata üldiseks kasutamiseks. Üldkogu arvates tuleb üldiseks kasutamiseks levitatava teabena mõista kogu informatsiooni, sõltumata selle edastajast ja kandjast, mis on tehtud kättesaadavaks individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile. Niisugune määratlus lähtub vajadusest tagada sellele põhiõigusele võimalikult lai kaitseala. Eelnevast järeldub, et ka informatsioon, mille riigivõi kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mõni avalik-õiguslikke funktsioone täitev isik on oma veebilehel kättesaadavaks teinud (kas vabatahtlikult või seaduses sisalduvat kohustust täites), on avalikustamise tulemusena muutunud üldiseks kasutamiseks levitatavaks informatsiooniks. Kuna kõigil isikutel on võimalik selle teabega veebilehe kaudu tutvuda, on see haaratud PS § 44 lg 1 kaitsealasse. PS § 44 lg 1 kaitseb isikuid avaliku võimu poolsete piirangute eest niisuguse informatsiooniga tutvumisel. PS § 44 lg-s 1 sisalduva põhiõiguse

3

kasutamist riivab igasugune avaliku võimu seatud takistus individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile suunatud info saamisel“ (RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 21). Eelnevast johtuvalt ei ole kahtlust, et kaebajal on subjektiivne õigus tutvuda üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga ning asutusesisese teabega saab olla tegemist üksnes siis, kui teave on tunnistatud õigusaktiga siseinfoks. Sama põhimõtte sätestab ka AvTS § 3 lg 2“. 10. Otsuse p-s 35 on ringkonnakohus märkinud, et „Asudes kohustamisnõuet hindama, leiab ringkonnakohus, et hoolimata sellest, et Vangla Ekspressil ei ole üldist juurdepääsupiirangut, on mõeldav, et Vangla Ekspressi kaebajale väljastamisest saab konkreetse numbri puhul keelduda VangS § 41 lg 2 alusel. Selles sättes sisalduva normi kohaselt allutatakse kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on üldklausliga, mille koosseisu tunnused koosnevad määratlemata õigusmõistetest ning mille õigusjärelmiks on haldusorgani kaalutlusotsus. Üldklausli eeldused vajavad hoolikat tõlgendamist ja selle alusel tehtud otsus eeldab võimalikult ammendavat poolt ja vastu argumentide kaalumist ning nende kaalutluste esitamist otsuse põhjenduses. Kohustamiskaebuse alusel saab kohus teha haldusorganile ettekirjutuse vaid siis, kui tegemist on seotud otsusega või haldusorgani kaalutlusõigus on nullile taandatud. Olgugi et vastustaja poolt menetluse käigus esitatud argumentidest ei saa järeldada, et VangS § 41 lg 2 tingimused on täidetud, leiab ringkonnakohus, et selle normiga avatud kaalutlus ei ole ka kaebajale soodsalt nullile taandatud. Teisisõnu, ei saa välistada, et Vangla Ekspressi väljastamine kaebajale kujutab endast ohtu vangla julgeolekule“. 11. 13.06.2013 esitas R.K Viru Vanglale täiendava seisukoha (tl 14 ja 28), milles kaebaja kordas ringkonnakohtu poolt tuvastatud seisukohti: konkreetsele ajakirjale aastast 2010 ei ole seatud mingeid piiranguid; seda ei ole tunnistatud asutusesiseseks teabeks; tulenevalt põhiseaduse § 44 lg-e 1 kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni; puudub igasugune alus ka julgeoleku kaalutlustel konkreetsel juhul keelata antud ajakirja lugemiseks väljastamist. 12. Viru Vangla 25.07.2013 „Taotluse rahuldamata jätmine“ nr 6-10/45618-3 (tl 15-15p ja 29-29p) jäeti kaebaja taotlus, anda lugeda Vangla Ekspress 2010 detsembrikuu numbrit, rahuldamata. 27.07.2013 esitas kaebaja vaide (tl 16p-17 ja 30-31), milles palus tunnistada kehtetuks Viru Vangla 25.07.2013 haldusakt nr 6-10/45618-3 ja teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei vasta HMS §-des 54-56 sätestatud nõuetele. Viru Vangla 27.08.2013 vaideotsusega nr 6-12/206-2 (tl 16 ja 32) jäeti kaebaja 27.07.2013 vaie Viru Vangla 25.07.2013 otsuse nr 6-10/45618-3 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks, rahuldamata. Kaebuse põhjendused ja taotlus 13. 27.09.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.K 25.09.2013 allkirjastatud kaebus Viru Vangla 25.07.2013 haldusakti nr 6-10/45618-3 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja taotlus tutvuda „Vangla Ekspress“ 2010 aasta detsembrikuu numbriga. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on teinud formaalselt uue otsuse, kuid ei ole arvestanud ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Vaidlustatud otsuses on sisuliselt korratud samu põhjendusi, mis on kohtuliku kontrolli läbinud ja tunnistatud juba seadustega vastuolus olevaks.

4

Vastustaja vastuväited 14. Vastustaja on 19.11.2013 otsusega nr 6-10/45618-4 (tl 33) tunnistanud kaevatava Viru Vangla 25.07.2013 otsuse nr 6-10/45618-3 kehtetuks. Vastustaja palub menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (tl 27-27p). 15. 22.11.2013 küsis halduskohus kaebaja seisukohta vastustaja menetluse lõpetamise taotluse kohta. Kaebaja täiendavad seisukohad 16. 10.12.2013 teatas kaebaja kohtule, et menetluse kestel on olukord muutunud. Ta palub kindlaks teha Viru Vangla toimingute (kaebaja 03.12.2010 taotluse uue lahendamisega viivitamise, ebaõige ja formalistliku otsuse 25.07.2013 tegemise, mille puhul jäeti teadlikult arvestamata Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsuse põhjendustega) õigusvastasus. Vastustaja on jätnud teadlikult arvestamata Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsuses toodud põhjendustega (tl 37-40). Kaebaja leiab ka, et vastustaja on rikkunud kaebaja põhiõigusi korraldusele; menetlusele; heale haldusele; ei ole taganud kaebajale tõhusat õiguskaitset; kohtuotsus on täidetud formaalselt; tegemist on õiguspärase näivuse loomisega; teadlikult on tehtud õigusvastane otsus ning kasutatud on venitamistaktikat. Kaebaja põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks on preventiivne eesmärk ja edaspidi kahjunõude esitamine Viru Vanglale. Tuvastamiskaebus soodustab kaebaja õiguste kaitset edaspidiselt, kuna motiveerib vanglat täitma kohtuotsuses tehtud ettekirjutusi. Vastustaja täiendavad vastuväited 17. Vastustaja on 06.01.2014 kohtule esitatud vastuses kaebusele palunud jätta tuvastamiskaebuse rahuldamata (tl 49-51). Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsus jõustus 05.06.2013. Vastustaja andis kaebajale võimaluse seisukoha esitamiseks. Kaebaja esitas 13.06.2013 oma täiendava seisukoha (tl 14 ja 28), milles palus esialgne taotlus rahuldada. Viru Vangla 25.07.2013 otsusega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. 27.07.2013 esitas kaebaja vaide. 27.08.2013 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vastustajale jääb arusaamatuks, milline eeltoodud toiming on õigusvastane. Vastustaja on juhindunud haldusmenetluse seaduse 2. ptk-s sätestatust. Vastustaja leiab, et antud juhul kaebajal tegelikult puudub preventiivne huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja on seisukohal, et soov motiveerida vastaspoolt, ei ole käsitatav preventiivse eesmärgiga. Kahju hüvitamise nõude osas on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei saanud tekitada kahju haldusmenetluse läbiviimisega. Seega on ka kahjunõue perspektiivitu. Kohtu seisukoht 18. Halduskohus menetleb tuvastamiskaebust, kuna menetluse kestel on tühistamisja kohustamiskaebus ära langenud. Seega on kaebaja esitanud kohtule tuvastamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p-i 6 alusel, taotledes Viru Vangla toimingute (kaebaja 03.12.2010 taotluse uue lahendamisega viivitamine, ebaõige ja formalistliku otsuse 25.07.2013 tegemine, mille puhul jäeti teadlikult arvestamata Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsuse põhjendustega) õigusvastasuse kindlakstegemist. 19. Esitatud kaebus on lubatav. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 20. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-11- 1214 jõustus 05.06.2013.

5

21. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole tema 03.12.2010 taotluse lahendamisel lähtunud kõnealuse ringkonnakohtu otsuse põhjendustest. Vastustaja on jätkuvalt leidnud, et Vangla Ekspress ei ole avalik teave, mistõttu seda kaebajale lugemiseks ei väljastata. See ei ole aga kaebaja meelest seadusega kooskõlas. 22. Vastustaja väidab, et ta on andnud kaebajale võimaluse oma täiendavate seisukohtade esitamiseks. Vastustaja on lahendanud taotluse, kuid ta on 19.11.2013 otsusega nr 6- 10/45618-4 (tl 33) tunnistanud kaevatava Viru Vangla 25.07.2013 otsuse nr 6-10/45618-3 kehtetuks. 23. Halduskohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsuses haldusasjas nr 3-11- 1214 toodud seisukohtadega (vt käesoleva otsuse p-d 7-10), et ajakirja Vangla Ekspressi puhul on tegemist Justiitsministeeriumi poolt õiguspäraselt väljaantava vanglasüsteemi tegevust kajastava väljaandega. Sellise väljaande väljaandmine on avaliku ülesande täitmine AvTS § 3 lg 1 tähenduses. Seega on Vangla Ekspressi puhul tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse tähenduses. Ei ole kahtlust, et kaebajal on subjektiivne õigus tutvuda üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga ning asutusesisese teabega saab olla tegemist üksnes siis, kui teave on tunnistatud õigusaktiga siseinfoks. Sama põhimõtte sätestab ka AvTS § 3 lg 2. Hoolimata sellest, et Vangla Ekspressil ei ole üldist juurdepääsupiirangut, on mõeldav, et Vangla Ekspressi kaebajale väljastamisest saab konkreetse numbri puhul keelduda VangS § 41 lg 2 alusel. Ei saa välistada võimalust, et Vangla Ekspressi väljastamine kaebajale kujutab endast ohtu vangla julgeolekule. 24. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsusega kohustati vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 03.12.2010 taotlust tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“ 2010 detsembrikuu numbriga, arvestades 22.03.2013 kohtuotsuse põhjendusi. 25. Viru Vangla 25.07.2013 „Taotluse rahuldamata jätmine“ nr 6-10/45618-3 (tl 15-16), millega jäeti kaebaja 03.12.2010 taotlus anda lugeda ajakirja Vangla Ekspress 2010 detsembrikuu numbrit rahuldamata, põhjendati sellega, et ajakirja Vangla Ekspress puhul ei ole tegemist avaliku teabe, vaid sisekommunikatsiooni väljaandega, mis on suunatud vanglateenistuse ametnikele andmaks tööalast informatsiooni; ajakirjas sisalduvate artiklite suunitlus on jagada informatsiooni vanglateenistujatele ja anda tagasisidet; ajakirja ei ole avaldatud ühelgi veebilehel ja igal isikul ei ole võimalik sellega avalikult tutvuda. Kuna ajakiri Vangla Ekspress on sisekommunikatsiooni väljaanne, mis ei ole adresseeritud üldsusele, siis ei saa kohaldada ka põhiseaduse § 44 lõige ühte. Asjaolu, et Vangla Ekspressil ei ole märget „Asutusesiseseks kasutamiseks“ ei muuda seda avalikuks. Seega vastustaja on ajakirja Vangla Ekspress 2010 detsembrikuu numbri väljastamisest keeldumisel lähtunud asjaolust, et ajakirja Vangla Ekspress puhul ei ole tegemist avaliku teabega. 26. Tartu Ringkonnakohus on aga haldusasjas nr 3-11-1214 asunud seisukohale, et Vangla Ekspressil ei ole küll üldist juurdepääsupiirangut, kuid möönab, et Vangla Ekspressi kaebajale väljastamisest saab konkreetse numbri puhul keelduda VangS § 41 lg 2 alusel. Ringkonnakohus on leidnud, et ei saa välistada, et Vangla Ekspressi väljastamine kaebajale kujutab endast ohtu vangla julgeolekule. 27. Haldusasja materjalide kohaselt on vastustaja oma 25.07.2013 keelduvas otsuses nr 6- 10/45618-3 lähtunud kohaldamisele mitte kuuluvast õiguslikust regulatsioonist, mistõttu tunnistati ka Viru Vangla 25.07.2013 otsus nr 6-10/45618-3 täielikult kehtetuks. 28. Halduskohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole välja toonud uusi keeldumise aluseid. Haldusakti põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks ajakirja väljastamisest keeldumisel lähtunud VangS § 41 lg-st 2. Lisaks ei ole vastustaja käesoleva kohtuotsuse tegemise päevaks võtnud seisukohta kaebaja 03.12.2010 esitatud taotluse kohta

6

arvestades Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 kohtuotsuse nr 3-11-1214 põhjendusi (tl 58). Kohus leiab, et vastustaja on põhjendamatult viivitanud R.K 03.12.2010 taotluse reg nr 6- 10/45618-3 lahendamisega. Asjaolu, et vastustaja on pikendanud lahendamistähtaega ning teavitanud sellest R. K, ei ole asjassepuutuv. 29. Tulenevalt eeltoodust on halduskohus seisukohal, et Viru Vangla toimingud (kaebaja 03.12.2010 taotluse uue lahendamisega viivitamine, ebaõige ja formalistliku otsuse 25.07.2013 tegemine, mille puhul jäeti teadlikult arvestamata Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 otsuse põhjendustega) on õigusvastased. 30. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest ( tl 18-19). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik