2-13-58085/18 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2014.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-13-58085 Tsiviilasi

XXXavaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood: XXX, aadress: XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Orav (Advokaadibüroo LEXTAL, asukohta Rävala 4, 10143 Tallinn, tel: 6 400 250, faks: 6 400 260, e-post: katrin.orav@lextal.ee)

Puudutatud isikud: XXX/puudutatud isik 1 (isikukood: XXX, aadress: XXX, XXX, e-post: XXX)

Puudutatud isik 1 esindaja: advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia OÜ, Lennuki 22, 10145 Tallinn, e-post: helen.haal@concordia.ee)

XXX/puudutatud isik 2 (isikukood XXX, aadress: XXX)

XXX/puudutatud isik 3 (isikukood: XXX, aadress: XXX)

Alaealiste esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Ilya Zuev (Vladimir Sadekov Advokaadibüree, Pärnu mnt 41a, 10119 Tallinn, e-post: ilya.zuev@sadekov.ee)

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: haabersti@tallinnlv.ee, lastekaitse peaspetsialist Aasa Rohtla, e-post: Aasa.Rohtla@tallinnlv.ee)

2

RESOLUTSIOON

Kinnitada XXX (avaldaja) ja XXX (puudutatud isik), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1. Otsustusõigus laste XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) igakordse viibimiskoha (sh elukoha) küsimuses on laste emal XXX(isikukood XXX). 2. Laste isa XXX(isikukood XXX) suhtleb lastega järgmise suhtluskorra alusel: 2.1. Lapsed veedavad isaga iga kuu esimese ja kolmanda nädala nädalavahetuse reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni selliselt, et isa võtab lapsed reede õhtul lasteaiast, koolist või laste kodust ning viib nad esmaspäeva hommikul kooli ja lasteaeda või tagasi laste koju (ajal, mil kooli või lasteaeda ei ole). Kuu esimene nädal on see, mille esmaspäev jääb kalendrikuu sisse. 2.2. Isal on õigus kohtuda lastega ka nädala sees iga kuu esimese ja kolmanda nädala esmaspäeva õhtul ning teise ja neljanda nädala neljapäeva õhtul selliselt, et isa toob lapsed koju hiljemalt kell 20.30, st et lapsed ööbivad kodus ema juures. Kuu esimene nädal on see, mille esmaspäev jääb kalendrikuu sisse. 2.3. Paarisaastatel veedavad lapsed jõulupühadest emaga 23-24.12 ja isaga 25-26.12. Paaritutel aastatel veedavad lapsed jõulupühadest 23-24.12 isaga ning 25-26.12 emaga. Aastavahetuse perioodil 31.12-01.01 veedavad lapsed paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. 2.4. Laste sünnipäevapeo toimumise aja lepivad vanemad kokku ühiselt. 2.5. Lastel on õigus osaleda vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel, milleks kumbki vanem takistusi ei tee. 2.6. Isal on õigus veeta lastega isadepäev ning emal emadepäev. 2.7. Isal on õigus lühiajaliselt kohtuda lastega ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa lastega seotud üritustest koolis, lasteaias, huviringides jne. 2.8. Lapsed veedavad mõlema vanemaga ka puhkusi, mil muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. Kumbki vanem veedab lastega puhkust 4 nädalat aastas, vähemalt 1 nädala korraga. Puhkuse ajal on vanemal õigus viia lapsed puhkusereisile välismaale. Puhkuseplaanidest antakse teisele vanemale teada vähemalt 2 kuud ette. 2.9. Lastega suhtlemist puudutavates küsimustes suhtlevad vanemad omavahel kirjalikult, milleks võib kasutada e-maili, SMS-i või muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. 2.10. Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ajal, mil lapsed on teise vanema juures. 2.11. Kumbki vanem austab laste kiindumust teisesse vanemasse, hoidub teise vanema halvustamisest mis iganes viisil või kanalis (sh. Facebook) ning suhtleb teise vanemaga viisakalt ja tasakaalustatult. Kumbki vanem ei mõjuta lapsi tegema valikuid vanemate vahel. 3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-58085.

3

5. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK XXXesitas 11.12.1013 Harju Maakohtule avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kohus võttis avalduse 23.12.2013 menetlusse ja määras alaealistele riigi õigusabi korras esindaja ning kaasas menetlusse laste elukohajärgse omavalitsuse Tallinna linna arvamuse andmiseks. Alaealiste esindajaks määrati vandeadvokaat Ilya Zuev. Kohus selgitas 22.01.2014 menetlusosalistele e-kirjaga suhtluskorra küsimusi ja tegi pooltele ettepaneku sõlmida käesolevas asjas kompromiss. 06.02.2014 edastas avaldaja esindaja vandeadvokaat Katrin Orav kohtule poolte vahel 05.02.2014 digitaalselt allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-58085. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise,

4

kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik