3-13-2431/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-13-2431 Määruse kuupäev 6. veebruar 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Artur Boiko kaebus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu

vastu tsiviilkohtumenetluses esindamiseks väljastatud volikirjade tühistamiseks Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. 2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 04.12.2013 esitas Artur Boiko Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi poolt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktorile väljastatud volikirja nr 1-10/13-5450 tühistamiseks ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori poolt keskuse juristile väljastatud volikirja nr 1.1.-4/1121 tühistamiseks, kuna volikirjade alusel on esitatud A. Boiko vastu 25.03.2013 Tartu Maakohtule tsiviilhagi A. Boikolt 645,24 euro välja mõistmiseks.

Kaebaja leiab, et volikirjad on väljastatud ebaseaduslikult, volikirjade väljastamise toiming on ebaseaduslik, st tsiviilhagi on esitanud isik ehk Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kellel puudub õigus hagi esitada. Kaebaja viitab kohtuasjale nr 3-12-883 ja kaebusele on lisatud Justiitsministeeriumi 02.09.2013 kiri nr 13-5/13-7448-2, milles toodust kaebaja järeldab, et Registrite ja Infosüsteemide Keskusel hagi esitamise õigus puudub.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine.

3.Halduskohus lahendab kaebuse kaebuses toodud asjaolude pinnalt, asjaolusid täiendavalt kontrollimata.

2 4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lõigete 1 ka 2 kohaselt:

Halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.

Halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

5.Tsiviilkohtumenetluses hageja esindamiseks väljastatud volikirja puhul ei ole tegemist haldusaktiga ja volikirja väljastamise puhul kaebuses toodud asjaoludel avalik-õiguslikus suhtes haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiminguga. Nimelt, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt, tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Kaebuse asjaoludest ei nähtu halduskohtu hinnangul, et käesoleval juhul saaks seaduses olla sätestatud teisiti, mille tõttu on kaebuses toodud asjaolude esinemisel tegemist eraõigussuhtest tulenevas kohtuasjas volikirjade väljastamisega ja volikirjad ei ole käsitletavad haldusaktidena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 ja HKMS § 6 mõttes. TsMS § 221 lõike 2 lause 1 kohaselt, esindaja volitusi tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 226 lõike 1 lausete 1 ja 2 kohaselt kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes.

Eeltoodut ja kaebuses toodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et A. Boiko kaebuse näol on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

6. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. TsMS § 9 lg 1 kohaselt, tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus.

Seega ei ole tsiviilkohtumenetluse käigus hageja esindamiseks esindusõiguse olemasolu üle toimuva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses, vaid on eelpool viidatud sätetest tulenevalt maakohtu ja tsiviilasju lahendavate kõrgema astme kohtute pädevuses. Seetõttu tuleb kaebus tagastada selle esitajale.

HKMS § 121 lg 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Vaidluse lahendamiseks on eeltoodud asjaoludel pädev kaebuses viidatud tsiviilasja (hagi) lahendav maakohus, ringkonnakohus või Riigikohus, sõltuvalt millise kohtuastme menetluses vaidlus käesoleval ajal on.

Selgitamiskohustusest ja kaebuses toodud asjaoludest tulenevalt osundab halduskohus ka TsMS § 423 lg 1 punktile 9, mille kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

Seega on kaebuses toodud asjaolude suhtes ka lõpliku seisukoha langetamise õigus tsiviilasju lahendavatel kohtutel, mitte aga halduskohtul. Halduskohus ei saa aga sekkuda tsiviilasju lahendava kohtu menetluses olevate (võimalike) tsiviilasjade lahendamisse.

3

7. Eeltoodule tuginedes tagastab halduskohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik