3-13-2324/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-2324 Kohtuasi OÜ Agrages Trade kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 14.09.2012 ettekirjutus-hoiatuse nr 7-3.1/4972 tühisuse tuvastamiseks ja 17.09.2013 korralduse nr 3499 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: OÜ Agrages Trade, esindaja Marko Tiirik Vastustaja: Jõhvi vald, esindaja Silver Peepmaa Asja läbivaatamine

Kohtuistung 28.01.2014

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Jõhvi Vallavalitsuse 17.09.2013 korraldusena nr 3499 vormistatud täitekorraldus õigusvastaseks.

2. Mõista Jõhvi vallalt OÜ Agrages Trade kasuks menetluskuluna välja 115 (ükssada viisteist) eurot.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 10.03.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.09.2012 koostati Jõhvi Vallavalitsuses ettekirjutus-hoiatus nr 7-3.1/4972 koos paikvaatluse akti ja fotodega (tl 33-37), millega pandi OÜ-le Agrages Trade sunniraha hoiatusel kohustus heakorrastada Jõhvi linnas, Rakvere mnt 10 asuva kinnistu territoorium hiljemalt 28.09.2012, teha hiljemalt 31.10.2012 korda sellel asuva hoone fassaad ja fassaadi elemendid ning rekonstrueerida (taastada) või lammutada samaks tähtajaks kinnistul olev kuur esitades eelnevalt ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. 01.10.2012 kirjaga nr 7-3.1/4972-2 (tl 45) pikendas Jõhvi Vallavalitsus OÜ Agrages Trade 28.09.2012 taotluse (tl 44) alusel ettekirjutus-hoiatuse täitmise tähtaegu ühe kuu võrra vastavalt kuni 29.10.2012 ja 30.11.2012. 18.12.2012 korraldusega nr 3046 (tl 62-63) jättis Jõhvi Vallavalitsus ettekirjutus-hoiatuse kehtetuks tunnistamise nõudega vaide (tl 47) rahuldamata. 27.02.2013 kirjaga nr 7-3.1/4972-8 (tl 10) jäeti rahuldamata ka OÜ Agrages Trade poolt tähtaja pikendamiseks 04.02.2013 esitatud taotlus ning korrati taotleja palvel üle need kohustused, mis tuleb tal Rakvere 10 asuva kinnistu suhtes veel ära täita. 17.09.2013 korraldusega nr 3499 (tl 72) määras Jõhvi Vallavalitsus 14.09.2012 ettekirjutus-hoiatuse tähtajaks täitmata jätmise eest OÜ-le Agrages Trade 3200 euro suuruse sunniraha. Kohtutoimikusse on esitatud veel Jõhvi Vallavalitsuse vallavara spetsialisti ametijuhend (tl 12), kohtutäitur Risto Kütti poolt OÜ-le Agrages Trade 27.09.2013 edastatud täiteasja nr 072/2013/1539 täitmisteate (tl 22), ettekirjutus-hoiatuse juurde lisatud hooneregistri dokumendid ja joonised (tl 38- 42), 30.10.2012, 27.11.2013, 11.12.2012 ja 19.07.2013 koostatud paikvaatluse aktid koos fotodega (tl 49-51, 55-56, 58-61 ja 70-71) ning 16.01.2014 Jõhvis Rakvere tn 10 asuva majandushoone lammutamise kohta OÜ Agrages Trade poolt koostatud ehitusloa taotlus (tl 103-105).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 04.11.2013 koostas OÜ Agrages Trade kaebuse (tl 2-5), milles palus tuvastada Jõhvi Vallavalitsuse 14.09.2012 ettekirjutus-hoiatuse nr 7-3.1/4972 tühisus ja tühistada 17.09.2013 korraldus nr 3499. Kaebaja leidis, et ettekirjutus-hoiatust pole andnud pädev haldusorgan ning sunniraha määramise korraldus ei ole antud kehtiva õiguse alusel ega sellega kooskõlas. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et sunniraha määramine polnud lubatav, sest ta on ettekirjutushoiatusega kohustused täitnud täpselt nii nagu nõuti ning kuna vallavara spetsialisti ametijuhendist ei tulene õigust teha toiminguid haldusorgani nimel, puuduvad asjas üldse vallavalitsuse poolt tehtud ettekirjutus ja sunniraha hoiatus. Veel leidis ta, et kuna ettekirjutuse-hoiatuses on märgitud, millal esitatakse avaldus täitemenetluse algatamiseks, pidanuks vallavalitsus koheselt peale tähtaja lõppu kontrollima täitmist ja rakendama sunniraha viie tööpäeva jooksul, sellega hilinemine aga viitab haldusakti ebaproportsionaalsusele ja tekitas õiguspärase ootuse, et sunniraha ei rakendatagi. Sunniraha suurust ei pidanud ta samuti õigeks märkides, et puuduvad vastavad kaalutlused ja korraldus ei ole selles osas kontrollitav.

3. Jõhvi valla kirjalikus vastuses (tl 30-32) ei nõustutud kaebusega ja paluti see rahuldamata jätta. Seejuures leiti, et kaebaja väide ettekirjutuse täitmise kohta on paljasõnaline ja tõendamata ning selgitati nii ametniku pädevuse, sunniraha suuruse kui kaebaja poolt viidatud viie päevase tähtajaga seonduvat märkides, et see tähendab üksnes haldusorgani poolt endale seatud piirangut mitte rakendada sunnivahendit enne selle tähtaja saabumist.

4. Kohtuistungil jäid menetlusosaliste esindajad kirjalike väidete ja nõuete juurde. Kaebaja esindaja esitas taotluse ja kuludokumendid kokku 230 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks (tl 99 ja 106) ning märkis, et vaidlustatud korralduses puuduvad haldusmenetluse seaduse § 56 nõutud õiguslik alus, põhjendused ja kaalutlused, milledest nähtuks, miks oli vaja sunniraha täies ulatuses kohaldada kui midagigi oli tehtud. Ta luges üles tehtud tööd, kuid tunnistas, et kõik ettekirjutuse nõuded pole ka praegu täidetud, sest hoone fassaad ei ole lõplikult korda tehtud, ehitusluba ei ole saadud ja kuur on lammutamata. Vastustaja esindaja selgitas neid põhjuseid, miks on täitmiskorraldus antud vallavalitsuse poolt ning kinnitas, et heakorda puudutavas osas on ettekirjutus täidetud, kuid fassaad ja selle elemendid pole korda tehtud ja kuur pole rekonstrueeritud või lammutatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas on vaidluse all ehitusjärelevalve korras tehtud ettekirjutus-hoiatus ja selle täitmata jätmise eest sunniraha kohaldamine. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et ettekirjutusega kaebajale pandud kohustused ei ole täies ulatuses täidetud, kuid lahendamist vajavad veel küsimused, kas vaidlustatud ettekirjutuse-hoiatus saab olla selle teinud ametiisikul vastava pädevuse puudumise tõttu tühine (I) ning kas olid olemas õiguspärased alused ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatuse alusel täitekorralduse väljastamiseks (II). Lõpuks lahendab kohus kaebuse taotlused ja menetluskulude jaotamise küsimuse (III).

I

6. Haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 viies punktis sisalduva loetelu kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud organ või haldusakti adressaat, seda pole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või ei ole seda haldusakti muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja tugineb vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse osas üksnes väitele, et see on antud ilma vastava pädevuseta ega ole osundanud lisaks ka mõne muu haldusakti tühisuse tunnuse olemasolule. Nende ilmnemist ei ole kohus ka iseseisvalt tuvastanud.

7. Ehitistele esitatavate nõuete ja nende täitmise üle järelevalve teostamisega seonduvat reguleerib ehitusseadus. Selle § 60 lg 1 p-s 7, § 61 lg 1 p-des 9 ja 10 ning lg 4 p-s 3 on kehtestatud, et ehitise omanikule tehakse ettekirjutus muuhulgas siis, kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale või ei vasta ehitistele ettenähtud nõuetele ning, et ettekirjutuse tegemine on ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses, kes saab kohustada tegema ka edasise ehitamise, projekteerimise, ehitise nõuetele vastavaks viimiseks või kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Jõhvi Vallavalitsuse 14.09.2012 ettekirjutus-hoiatus nr 7-3.1/4972 tugineb eelnimetatud sätetele ja on tehtud vallavara spetsialisti poolt. Nimetatud ametniku ametijuhendi punkt 3.9 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve korraldamine ning ehitiste omanikele ehitiste korrashoiu ja ohutuse tagamiseks vajaduse korral ettekirjutuste tegemine just selle ametiisiku teenistusülesannete hulka. Sellele, et ettekirjutus-hoiatuse tegija puhul on tegemist ehitusjärelevalvet teostava ametnikuga osundab ka vastavas haldusaktis sisalduv viide Jõhvi vallavanema 26.07.2012 käskkirjale nr 17.2-1/267.

8. Vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatuse andmise ajal kehtinud avaliku teenistuse seadus § 59 lg 1 ja käesoleval ajal kehtiva avaliku teenistuse seaduse § 52 lg 1 kohaselt on ametijuhend halduse sisene dokument, milles määratakse kindlaks konkreetsest ametikohast tulenevad teenistusülesanded ning ametniku haridusele, töökogemisele, teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuded. Tegemist ei ole õigusaktiga, mis peaks sisaldama või üldse saaks sisaldada üksikasjalikku loetelu kõigist vastavast ametikohast tulenevatest konkreetsetest toimingutest ning nende täitmisega seotud õigustest ja kohustustest. Seega ei oma ka mingit tähendust asjaolu, et Jõhvi vallavara spetsialisti ametijuhendi ametniku õigusi sätestavas osas ei ole ära nimetatud ettekirjutuse tegemise õigust. Kuna sellekohane pädevus on ära määratud sama ametijuhendi teenistusülesandeid käsitleva osa punktiga 3.9 ja eelnevalt juba osundatud ehitusseaduse sätetega, pole vähimatki põhjust pidada ettekirjutus-hoiatust tühiseks ega rahuldada kaebuse vastavat taotlust.

Kaebaja on küll esitanud 14.09.2012 tehtud ettekirjutus-hoiatuse nr 7-3.1/4972 peale vaide, kuid see jäeti 18.12.2012 koostatud vaideotsusega nr 3046 rahuldamata ning halduskohtusse ta ettekirjutuse tühistamiseks ei pöördunud. Seega oli ettekirjutus kehtiv ja talle kui ehitise omanikule täitmiseks kohustuslik olenemata sellest, kas ta ise pidas seda õiguspäraseks või mitte.

II

9. Sunnivahendi rakendamise kord on reguleeritud asendustäitmise ja sunniraha seaduses. Selle § 2 lg 1 kohaselt saab sunnivahendit rakendada, kui haldusorgan on teinud ettekirjutuse, mis jäetakse hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Sama seaduse § 7 lg 1 ja 2 tulenevalt peab enne sunnivahendi rakendamist tegema adressaadile kirjaliku hoiatuse, mis võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud ka eraldi teatena. Vaidlustatud sunniraha rakendamise täitekorraldusele pole eelnenud eraldi tehtud hoiatust. See rajaneb kaebaja suhtes Jõhvi Vallavalitsuse ehitusjärelevalvega tegeleva ametiisiku 14.09.2012 ettekirjutus-hoiatusel nr 7-3.1/4972, milles on muuhulgas ka hoiatatud 3200 euro suuruse sunniraha rakendamise võimalusest juhul, kui ettekirjutust selles osundatud kuupäevadeks vabatahtlikult ei täideta. Hoiatus ei ole aga kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg 5 nõuetega, sest kaebajat kohustatakse tegema mitut tegu ja on määratud erinevad täitmise tähtajad, kuid iga kohustuse kohta pole eraldi sunniraha määratud. Käesoleva juhtumi puhul olnuks vastava nõude järgimine eriti oluline, sest territooriumi korrastamisega seotud ettekirjutuse nõude on kaebaja Jõhvi Vallavalitsuse vallavara spetsialisti 27.02.2013 kirjas nr 7-3.1/4972-8 sisalduva täitmist vajavate ülesannete loetelust ja esindaja poolt kohtuistungil antud seletusest järelduvalt ära täitnud ja sellega seoses ei saaks üldse sunniraha kohaldada.

10. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ja mida pole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sama paragrahvi teises lõikes sätestatu võimaldab sunnivahendi rakendamise adressaadi põhjendatud taotluse alusel kuni kaheks kuuks edasi lükata, kuid näeb ette, et sellisel juhul tehakse ka uus hoiatus, milles määratakse ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Jõhvi Vallavalitsuse vallavara spetsialisti poolt 01.10.2012 koostatud dokumendiga nr 7-3.1/4972-2 rahuldati kaebaja 28.09.2012 taotlus ja pikendati ettekirjutus-hoiatuses määratud tähtaegu, kuid on seejuures jäeti uus hoiatus tegemata. 17.09.2013 täitekorraldus tugineb üksnes ettekirjutus-hoiatuses märgitud tähtaegadele ega lähtu nende pikendamise kohta koostatust ning pole seetõttu õiguspärane. Lisaks ei vasta täitekorraldus kõigile nõuetele veel ka seetõttu, et selles puudub asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 9 lg 1 p-s 1 nõutud märge ettekirjutuse teinud haldusorgani kohta.

11. Asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud täitekorraldus on menetlustoiming, mille kaudu toimub sunnivahendi rakendamine. See, et tegemist pole mitte haldusakti vaid toiminguga, on selgelt välja loetav ka Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-27-05. Menetlustoimingut ei saa kohus tühistada, kuid kaebuse vastav osa on võimalik siiski rahuldada vaidlustatud täitekorralduse õigusvastaseks tunnistamisega, sest eeltoodud järelduste kohaselt pole kaebajale tehtud kõigile seadusest tulenevatele nõuetele vastavat hoiatust, mis saaks olla täitekorralduse õiguspäraseks aluseks. Kaebaja väidetest ja taotlusest nähtuvalt on tal tuvastamisnõude rahuldamise eelduseks olev põhjendatud huvi olemas, sest tema eesmärgiks on juba tehtud täitekorraldusest tulenevate tagajärgede vältimine. Kuna ettekirjutus ei ole ka käesolevaks ajaks täies ulatuses täidetud ning seadus võimaldab niisugusel juhul korduvat sunniraha rakendamist, saab ta vastava kohtulahendi abil vältida ka seda, et edaspidi ei antaks enam välja sarnast õigusvastast täitekorraldust.

12. Lähtuvalt kaebaja väidetest peab kohus vajalikuks ära märkida järgmist. Menetlustoiming peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ja seda tuleb ka põhjendada, kuid isegi juhul, kui see sooritatakse kohaliku omavalitsuse organi haldusakti andmise vormis, ei ole haldusmenetluse seaduse § 56 sätestatud nõuded otseselt kohaldatavad. Täitmiskorraldusele kehtestatud sisu ja vorminõuded on loetletud asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 9 lg-s 1. Nende järgimine on piisav ning sunnivahendi rakendaja ei pea esitama lisaks veel mingeid täiendavaid põhjendusi ega kaalutlusi. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg 2 lubab sunnivahendit ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks ka korduvalt rakendada. Kuna seejuures ei ole seaduseandja ära määranud mingeid ajalisi piire, ei saa ettekirjutuse adressaadil tekkida õiguspärast ootust, et sunnivahendi kohesel kohaldamata jätmisel seda enam ei kohaldatagi. Seega ei ole alust kaebaja väidetel, et sunniraha tuli rakendada koheselt peale hoiatuses märgitud viie päeva möödumist ning selle hilisem kohaldamine pole proportsionaalne ja rikub õiguspärase ootuse põhimõtet. Ta on oma esindaja seletuste läbi ja alles 16.01.2014 koostatud ehitusloa taotluse kohtule edastamisega ise kinnitanud, et tema suhtes tehtud ettekirjutus on täies ulatuses senini veel täitmata. Seega tuleb tal arvestada, et sunniraha kohaldamine on jätkuvalt võimalik. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg 2 lubab sunnivahendit muuta, kuid ei kehtesta vastavat kohustust ja selle kohaldamise tingimusi. Seetõttu ei ole alust ka kaebaja väitel, et sunniraha rakendaja pidanuks arvestama ettekirjutuse osalise täitmisega ja kaaluma sunniraha vähendamist. Eelnevalt on kohus juba märkinud, et mitme kohustuse panemise korral tuleb määrata iga kohustuse kohta eraldi sunniraha. Seega ei saa niisuguse kaalumise vajadust üldreeglina üldse tekkidagi.

III

13. Eeltoodud järeldustel kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. Jõhvi Vallavalitsuse 17.09.2013 korraldusega nr 3499 teostatud täitetoiming tuleb tunnistada õigusvastaseks, kuid muus osas jäävad kaebaja nõuded rahuldamata. Kaebuse osalisest põhjendatusest tulenevalt saab kaebaja poolt riigilõivude ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 230 euro suuruse menetluskulu hüvitada halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 2 kohaselt pooles ulatuses. Jõhvi Vallavalitsus peab kandma kohtuotsuse jõustumisel menetluskulude katteks kaebuse esitaja arveldusarvele nr EE342200221015131730 115 eurot, oma kulude kohta ta taotlust ja kuludokumente ei esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane