2-13-6539/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.02.2014.a. Tallinn Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-6539 Tsiviilasi XXXhagi XXXja XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2700 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, aadress XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis (Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi 14-1, Tallinn, e-post viruab@uninet.ee)

Kostja 1: XXX(isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX) Kostja 2: XXX, aadress XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Külli Aas (City Õigusbüroo OÜ, Jõe 9/Ahtri 12, Tallinn, e-post kylli@cityoigusabi.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg 06.12.2013.a., edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta XXXja XXX`i menetluskulud XXXkanda ja XXXmenetluskulud (välja arvatud riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda) tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX (hageja) palus 11.02.2013.a. esitatud hagis mõista XXX (kostja 1) ja XXX`ilt (kostja 2) igakuiselt ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest kummaltki kostjalt elatusraha 150 eurot hageja kasuks kuni hageja elupäevade lõpuni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja pensioniameti 26.03.2012.a. otsusega tunnistatud töövõimetuks tähtajaga kolm aastat. Vastavalt sama komisjoni otsusele on hagejal puudest tulenevate takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus vajalik teha kulutusi ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele, majapidamisele ja kommunikatsioonivahendite kasutamisele. Alates 27.03.2012.a. on hagejale määratud töövõimetuspension 255,66 eurot kuus ja puuetega isiku toetus 53,7 eurot kuus. Hageja igakuine sissetulek 309,36 eurot ei ulatu ka elatusmiinimumini. Hageja vajab täiendavat materiaalset toetust. Hageja lähisugulasteks on kostjad – täiskasvanud poeg ja tütar, kes ei osuta hagejale materiaalset abi. Hageja elab ahjuküttega remonti vajavas korteris, ahjupuude ostmiseks ning küttepuude tuppa toimetamiseks vajab kaasabi, samuti vajab hageja abi ja transporti kord kuus perearsti poole pöördumiseks. Hageja arvestuste kohaselt kulub kuus üüri-ja kommunaalteenuste eest tasumiseks 120 eurot, ravimitele 40 eurot, takso kasutamine arsti külastamiseks 12 eurot, esmatarbekaupadele 50 eurot ja söögile 120 eurot. Küttepuud aastaks maksavad 600 eurot. Hageja igakuisest sissetulekust ei piisa kõikide vajaduste rahuldamiseks. Lisaks on hagejal tarvis osta hügieenivahendeid, riideid, jalanõusid, köögiriistu, samuti külastada sauna jms, milleks hagejal võimalusi ei ole.

Kostjate vastuväited

Kostja 1 oma 20.02.2013.a. vastuses (kd I, lk 33) märkis, et on hagejat toetanud nii kuidas majanduslikult võimalik ja toetab hagejat siiamaani. Kostja 1 saadab hagejale igaks talveks paki koos uute talveriietega väärtusega 500 USD, maksab iga talv hageja puude eest 450 USD. Kostja 1 maksab hageja rohtude eesti nii kuidas on võimalik. Hagejal oli korteriühistu ees võlg pangale summas 1600 eurot, mille kostja 1 tasus. Kostja 1 ei ole Eestis elanud 2003.aastast ja ei ole Eestis käinud, millest hoolimata on kostja 1 hagejat majanduslikult aidanud. Kostja 1 ja hageja suhted ei ole kõige paremad, aga kostja 1 ei ole hagejat hätta jätnud, on hagejaga kontaktis ja hageja helistab talle.

Kostja 2 vastuse kohaselt ülalpidamise saamise esmaseks eelduseks on hageja võimetus ennast ise ülal pidada. Hageja nõuab elatist mõlemalt kostjalt 150 eurot kuus kuni elupäevade lõpuni, kuigi töövõimetus on komisjoni poolt määratud kuni 28.02.2015.a. Kui kohus peaks üldse kostjatelt elatise välja mõistma, siis saab seda teha vaid otsuses märgitud kuupäevani. Hageja on rikkunud jämedalt ülalpidamiskohustust kostja 2 suhtes. Hageja viskas kostja 2 kodust välja, kui kostja 2 oli 12-aastane, alanduste ja vaimse vägivalla saatel, mõtlemata kuidas peab alaealine tütar edasi elama ja hakkama saama. Vägivalda ja alandusi pidi kostja 2 taluma hageja poolt ka enne kodust väljaviskamist. Kui hageja ei olnud võimeline vanemlikke kohustusi täitma, oleks ta pidanud taotlema kostjale 2 eestkostja määramist. Samuti ei täitnud hageja seadusest tulenevat kostja 2 ülalpidamiskohustust.

3 Hageja tõukas oma lihase lapse endast ja tema kodust eemale südametult ilma põhjuseta, vaid isiklikku heaolu silmas pidades. Kostja 2 oli sunnitud asuma elama isa juurde, kes samuti vahest tarvitas liigselt alkoholi, mistõttu pidi kostja 2 omakorda isa juurest aeg-ajalt lahkuma. Erinevalt emast ei olnud isa alkoholi tarvitades vägivaldne ning on kostjaga 2 väga heades suhetes tänapäevani. Kostja 2 väitel ei ole hageja kunagi ametlikult tööl käinud ning sissetulekuid on hageja väga kahtlasel ja isegi ebaseaduslikul moel hankinud. Kostja 2 mäletab liigagi valusalt, kuidas kostjad pidid taluma kodus lausalkoholi tarvitamist nii ema kui ka neid aeg-ajalt külastava Soome härra poolt. Hageja sundis kostjaid nende järgi koristama ja kasima. Samuti olid kooliealised lapsed sunnitud taluma öö läbi kestvat lärmi ning pidid tihti minema kooli magamata ja hooldamata. Kui hagejal oli joomise tsüklid, kasutas ta kostjate suhtes väga karmi füüsilist vägivalda, tirides kostjaid juustest nii et peod olid laste juukseid täis. Sageli olid hagejal kummalised tujud ning kui sel ajal lapsed „eksisid“ või tegid midagi mis hagejale ei meeldinud, võis hageja lapsi väga kõvasti lüüa. Kord lõi hageja kostjat 2 metalse mänguasjaga vastu nägu nii kõvasti, et kostjal 2 purunes esihammas (tükk esihambast on eluks ajaks väljas). Koolist koju tulles ei võinud uksele liiga kõvasti koputada kui ema magas, jälle saadi karistada. Kartes karistust ja teades, et emal on „paha“ olla ning koputada ei tohtinud, jäi kostja 2 ema ärkamist oodates ukse taha tukkuma, aga karistada sai ikkagi. Kord koolis tõukas hageja kostjat 2 avalikult kooli direktori ja kaasõpilaste nähes, et kostja 2 kukkus peaga vastu seina ning hageja tiris kostjat 2 juustest nii tugevalt, et kostja 2 vajus põlvili. Lisaks füüsilisele vägivallale talusid kostjad hageja poolt ka vaimset vägivalda. Nii kaua kui kostja 2 ennast mäletab, pidi ta emalt kuulma, kuidas ema kahetseb et ei teinud aborti ning et kostja 2 üldse sündis. Hageja ähvardas kostjaid, et poob ennast üles, kui lapsed ei käitu nii nagu vaja. Hageja näitas mitu korda poomiseks mõeldud nööri ning pööningul kohta, kus hageja seda teha kavatseb. Hageja ei ole kordagi kostjatelt nende lapsepõlves toimunu – kogetu eest vabandust palunud ega väljendanud mingisugustki kahetsust. Hagejale kuulub aadressil Kodu 9-7/Tare 10, Tallinna kesklinnas kahetoaline korter üldpinnaga 31,2 m², mis ei ole koormatud pangalaenuga.

Kostja 2 arvates hageja poolt esitatud tõendid kinnitavad veelkord, et hageja esitab kohtule oma majandusliku seisu kohta valeandmeid ning ta ei ole isikuks, kes on õigustatud ülalpidamist saama. Esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on lausa luksuslikku elustiili viljeleva isikuga, mida ei saa lubada endale ka täistöövõimelised inimesed. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on ilmselt väga suure sissetulekuga inimesega, kes ostab kalleid kaubamärke ning on võimeline sooritama oste Stockmannis, samuti on hagejal piisavalt võimalusi SPA protseduuride nautimiseks ja taksosõiduks. Hageja, kes ei suuda ennast ülal pidada, on 100% töövõimetu ning tema ainuke kuusissetulek on sotsiaaltoetused 309,36 eurot, kulutab kahe päeva jooksul 304,44 eurot vaid mitmete komplektide voodipesu ostmiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

XXX(hageja) palus 11.02.2013.a. esitatud hagis mõista XXX(kostja 1) ja XXX(kostja 2) igakuiselt ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest kummaltki elatusraha 150 eurot hageja kasuks kuni hageja elupäevade lõpuni.

Asjas on tõendamist leidnud, et 25.04.1982.a. sündinud XXXja 26.08.1985.a. sündinud XXX (varem X) on XXX täiskasvanud lapsed (kd I, lk 5-6).

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad maksma hagejale elatist ning samuti selle üle, kas on alust kostjad ülalpidamiskohustusest vabastada perekonnaseaduse (PKS) § 103 lg 1 alusel. Kostja 2 leidis, et hageja ei ole isikuks, kes ei suuda iseenda ülalpidamisega hakkama saama. Kostja 1 leidis, et on hagejat toetanud oma võimaluste piires ja esitas kohtule tõendid hagejale raha ülekannete kohta (kd I, lk 34-38). Hageja kinnitas, et poeg saatis novembris 2012 paki, kus olid jope, püksid, müts ja saapad. Samuti tasus kostja 1 hageja eest 1600 eurot, 2012.aastal küttis hageja poja makstud puudega. Samas kinnitas hageja, et poeg on teda aeg-ajalt abistanud, kuid see pole küllaldane (kd I, lk 45).

4

Perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lõikest 3 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis), kuid mõjuval põhjusel võib kohustatud isiku nõudel anda ülalpidamist ka muul viisil. PKS § 103 lg 1 kohaselt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondsete suhtes.

Elatise saamiseks peab hageja tõendama, et ta ei ole võimeline ennast ülal pidama, sh esitama täielikud andmed oma varalise seisundi kohta.

TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seejuures võib kohus TsMS § 230 lg 4 järgi kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet, mida kohus ka tegi.

Hageja püsiv töövõimetus on tõendatud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna Büroo 26.03.2012.a. otsustega nr XXX ja nr XXX, mille kohaselt on XXX töövõimetuse kaotuse protsent 100%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 28.02.2012 ja püsiva töövõimetuse kestus alates 28.02.2012 kuni 28.02.2015, XXX esineb raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud ja puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele. XXX määrati töövõimetuspension alates 01.05.2012.a. kuni 28.02.2015.a. 255,66 eurot kuus ja sotsiaaltoetusi 53,7 eurot igakuiselt (kd I, lk 7-14).

Hageja väitel tema sissetulekuks kuus on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused summas 309,36 eurot. Hageja väitel elamiseks puuduoleva raha saamiseks viis hageja oma asju pandimajja ja kasutas XXX poolt ülemöödunud aastal antud rahast jäänud sääste.

Hageja hinnangul on hageja vajadused kuus: toidule 120 eurot, millist kulu leiab hageja olevat üldtuntud asjaoluks, mistõttu hageja ei pidanud vajalikuks tõendada tehtud kulutusi. Hageja esitas kohtule tutvumiseks kaupluse ostutšekke, millest hageja sõnul nähtub, et hageja ostab tavapäraseid toiduaineid (kd II, lk 70); kommunaalteenuste (vesi, elekter, remondikulud ühistule) eest tasumiseks 120 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud kohtule arved ja maksekorraldused (kd II, lk 60, 63); ravimitele 40 eurot, mida tõendamiseks esitas hageja kohtule ostutšekid (kd II, lk 64-69), taksoga 1 kord kuus arsti külastamiseks 12 eurot, mille kohta on hageja esitanud ostutšekid (kd II, lk 58); tarbeesemetele 50 eurot kuus (ostutšekid kd II, lk 55-57); SPA teenused (kd II, lk 59), tasu Tele 2 ja STV teenuste eest (kd II, lk 61-62).

Lisaks kulub hageja väitel küttepuudele aastas 600 eurot. Hageja esitas tõendina XXXOÜ arve, millest nähtuvalt ostis hageja puid 360 euro eest. Hagejale kuulub korteriomand Tallinna linnas, XXX(kd I, lk 59).

Hageja sissetulekuid ja kulutusi tõendavad ka hageja konto väljavõtted (kd I, lk 124-125, lk 142- 145).

5 Hageja väitel ostab ta tavapäraseid toiduaineid. Hageja ostud kinnitavad, et tegemist on pigem rahaliselt heal järjel inimesega. Hageja esitatud tšekkidest nähtuvalt on ta 09.07.2013.a. ostnud korraga neli jäätist, 25.07.2013.a. üksteist jäätist, kaks Kinder Joy-d. Samuti hageja isikuna, kes ei saa enda väitel osta endale muuhulgas hügieenivahendeid ja käia saunas, ei peaks lubama endale 3 euro eest ajakirja Monster High, 3 euro eest Viking Lotot ja 6 euro eest Eurojackpoti, samuti 6,98 euro eest 0,5 liitrit Rummi Caribba Negro 37,5%, A LE COQ Pilsnerit ja Coca-Colat, novembrikuus 2012 korraga 4 jäätist. Samuti on hageja ostnud endale 07.08.2013.a. firma Guess käekella maksumusega 185 eurot, 08.07.2013 Stockmannist firma Villa voodipesu, tekikoti ja padjapüüri summas 103,60 eurot, 09.07.2013.a. Kaubamajast voodipesu 69,70 euro eest ja 131,14 euro eest. Samuti ei ole põhjendatud kulu telefonile igakuiselt ca 20 eurot. Hageja on väitnud et helistab arstile, aga ka tuttavatele. Kohus peab põhjendatuks helistamist arsti vastuvõtule registreerimiseks. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud kulud eluasemele (maksed ühistule, elekter, vesi, küttepuud) ja telefonile kokku 120 eurot kuus.

Kostja 1 poolt esitatud tõenditest, CD ja fotod (kd I, lk 104-110, kd II, lk 27), tunnistaja XXX ütlustest (kd II, lk 11) ja XXX kirjalikest selgitustest (kd I, lk 176, kd II, lk 29) nähtub hageja võimekus liikuda, tassida kaste ning seetõttu ei ole kohtu arvates vajalik kulu taksole 12 eurot kuus.

Hageja esitatud Kalev SPA Hotelli veekeskuse tšekkidelt nähtub, et 10.07.2013.a. on hageja ostnud piletid kahele ujumiseks summas 13,80 eurot, 27.07.2013.a. kell 14:53 on hageja ostnud kaks piletit summas 19 eurot ja kell 16:41 summas 2,40 eurot, 08.08.2013 piletid kolmele isikule summas 28,50 eurot. Kohus leiab, et kui hageja vajab tervislikel põhjustel veeprotseduure, mille vajadust hageja küll ei ole tõendanud, võib hageja põhjendatud kuluks olla 10 eurot kuus.

Hageja kulu ravimitele 40 eurot kuus on kohtu arvates ülepaisutatud. Hageja esitatud tšekkidelt nähtuvalt kulub hagejal ravimite ostmiseks kuus 2012.a. keskmiselt 6-7 eurot, 2013.a. keskmiselt 4,50 eurot. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on hagejale makstud 2012.a. Tallinna Linnakantselei poolt toetust retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks kokku summas 37 eurot. Kostja 2 peab põhjendatuks kuluks ravimitele 10 eurot kuus. Kohtu arvates on lisaks linna poolt kompenseeritule 10 eurot kuus mõistlik ja vajalik kulu ravimitele.

Hageja oma väiteid asjade pandimajja viimise kohta ei tõendanud.

Kostja 1 esitas kohtule tõendid (fotod ja CD plaadid) tõendamaks hageja töötamist müüjana Keskturul 2013.a. augustis (kd I, tl 104-110, kd II, lk ). Hageja tegutsemist Keskturul kinnitasid ka tunnistaja XXX ja XXX kirjalikud selgitused. Hageja ütlused olid vastuolulised. Kui 12.11.2013.a. kohtuistungil väitis hageja, et oli Keskturul ostja mitte müüja, siis 16.12.2013.a. kohtuistungil väitis hageja, et sõbranna palus end turul aidata, hageja aitas sõbrannat ca poolteist tundi sorteerides praake ja tasuks sai puuvilju.

Arvestades eeltoodut jõuab kohus järeldusele, et hageja varaline seisund võib olla tunduvalt parem, kui ta kohtule avaldas. Usutavad ei ole hageja väited pojalt saadud rahast järelejäänud säästude kasutamise kohta, kuna hageja ise kinnitas, et poeg on teda aeg-ajalt aidanud, kuid see pole küllaldane.

Seega ei ole hagejal õigust kostjatelt elatist saada, kuna tavapäraseid kulutusi tehes on hageja võimeline end ise ülal pidama.

Kuna kohus eespool tuvastas, et hagejal on võimeline end ise ülal pidama, ei hinda kohus väiteid ja tõendeid hageja väidetava ülalpidamiskohustuse rikkumise/ täitmise kohta (kd II, lk 1-6, 14-16, 36- 44, 46-48).

Menetluskulude jaotus

6

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Riigi õigusabikulud jäävad riigi kanda.

Kostjad võivad kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik