2-14-799/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2014 Tartu Tsiviilasja number 2-14-799 Tsiviilasi Eve Raeste kinnistamisavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna 16. detsembri 2013 kandemäärus nr 1272612013 kinnistamisasjas nr XXX Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eve Raeste määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Eve Raeste (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Vastustaja (puudutatud isik): Alari Oja (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

16. detsembri 2013 kandemäärus nr 1272612013 muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Eve Raeste kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Eve Raeste esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale 15. novembril 2013 kinnistamisavalduse, milles palus kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade nr XXX, asukohaga XXX, ja XXX, asukohaga XXX, teise jakku korteriomandi omanikuna Eve Raeste (isikukood: XXX) ning kustutada nimetatud jaost kanne Alari Oja (isikukood: XXX) kohta. Eve Raeste tugines notar Anne Priks-Toom poolt

9. veebruaril 2011 tõestatud asjaõiguslepingule (notari ametitegevuse raamatu registri nr 183).

2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakond jättis 16. detsembri 2013 kandemäärusega nr 1272612013 kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kinnistamisavaldus jätta rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 64 lg 1 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping). Vastavalt AÕS § 120 lg-le 1 peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. 10. veebruari 2011 avaldusega palusid avaldajad A. Oja ja E. Raeste notaril kinnistusosakonnast tagasi võtta avaldajate vahel

9. veebruaril 2011 sõlmitud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr 183).

10. veebruari 2011 avaldusega on Tartu notar Anne Priks-Toom nimetatud 9. veebruari 2011 lepingu tagasi võtnud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. E. Raeste esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

16. detsembri 2013 kandemääruse nr 1272612013 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kinnistamisavaldus rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et

10. veebruari 2011 avaldus ei ole notariaalselt tõestatud, vaid notar on kinnitanud allkirjad notariaalselt. Eeltoodu on notari poolt tehtud A. Oja taotlusel ja A. Oja isikus E. Raeste eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tehingut, millele seadus on kehtestanud notariaalselt tõestatud vorminõude, saab muuta ainult samas vormis. 9. veebruari 2011 asjaõigusleping on notariaalselt tõestatud AÕS § 120 lg 1 alusel ja seda saab muuta ainult notariaalselt tõestatud vormis. 10. veebruari 2011 avaldusel on vaid notariaalne allkirja kinnitus, mis ei muuda ega tühista notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. A. Oja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

16. detsembri 2013 kandemääruse nr 1272612013 muutmata ja jätta menetluskulud E. Raeste kanda.

Seisukoha kohaselt on asjakohatud määruskaebuse esitaja viited 10. veebruari 2011 kinnistamisavalduste tagasivõtmise avalduse vormile. Kuivõrd A. Oja ja E. Raeste

9. veebruari 2011 kinnistamisavaldused on notar Anne Priks-Toomi poolt 10. veebruaril 2011 kehtivalt tagasi võetud ning A. Oja ei ole pärast seda esitanud ega tema nimel ei ole esitatud kinnistamisavaldust või nõusolekut kõnealuste korteriomandite omandiõiguse ülekandmiseks

E. Raestele, on kandeavalduse jäetud põhjendatult rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kandemäärus on õige ja selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Käesoleval juhul on kinnistusosakond jätnud kande kinnistusraamatusse tegemata põhjusel, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) (AÕS § 64 lg 1).

A. Oja ja E. Raeste on 9. veebruaril 2011 sõlmitud lepingu 10. veebruari 2011 avaldusega tagasi võtnud.

7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses sisalduva seisukohaga, et kuna 10. veebruari 2011 avaldusel on tehtud vaid notariaalne allkirja kinnitus, siis see ei muuda ega tühista notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut. TsMS § 593 lg 3 kohaselt võib avaldust esitama õigustatud isik avalduse kuni selle kohta kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb esitada kohtule avaldusega samas vormis avaldus. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 21 kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Seega võib ka avalduse tagasivõtmise avaldus olla notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.

TsMS § 593 lg 4 kohaselt võib notar, kes tõestas või kinnitas avalduse, esindada avaldajat kohtus registriasja lahendamisel. Notar võib muu hulgas avaldaja nimel esitada avalduse tagasivõtmise avalduse. Ringkonnakohus leiab, et Tartu notar Anne Priks-Toomi poolt

9. veebruari 2011 lepingul põhinevate kinnistamisavalduste 10. veebruari 2011 tagasivõtmise avaldus on kehtiv.

8. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 3 kohaselt on asjaõiguse üleandmisel puudutatud isikuks asjaõiguse omaja, kelle õigus üle antakse. KRS § 341 lg 3 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Et A. Oja on kõnealuste korteriomandite omanik, on tema omandiõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust vajalik tema nõusolek või vastav kinnistamisavaldus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Oja ei ole pärast 10. veebruaril 2011 kinnistamisavalduse tagasivõtmist esitanud uut kinnistamisavaldust ega nõusolekut kõnealuste korteriomandite omandiõiguse ülekandmiseks

E. Raestele, siis ei ole kande tegemiseks piisav üksnes E. Raeste kinnistamisavaldus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks