3-13-401/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-401 Haldusasi Egon Jaegeri (Jaeger) kaebus Tartu Vangla

22. novembri 2012. a käskkirja nr 6-1/548 ja

19. detsembri 2012. a käskkirja nr 6-2/1914 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Egon Jaegeri määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2013. a määruse resolutsioon muutmata ja määruskaebus rahuldamata, asendades halduskohtu määruse põhjendused osaliselt käesoleva määruse põhjendustega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 21. veebruaril 2013 laekus Tartu Halduskohtule E. Jaegeri kaebus Tartu Vangla

22. novembri 2012. a käskkirja nr 6-1/548 ja 19. detsembri 2012. a käskkirja nr 6-2/1914 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 1840 eurot. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. 25. veebruari 2013. a määrusega eraldas Tartu Halduskohus E. Jaegeri nõuded kahte iseseisvasse menetlusse. Kohus otsustas menetleda nõudeid haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks haldusasjana nr 3-13-401 ning mittevaralise kahju nõuet seonduvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega haldusasjana 3-13-426.

3. 26. veebruari 2013. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata E. Jaegeri taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-13-401 ning andis

E. Jaegerile tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohtu määruse kohaselt on

E. Jaegeri vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt tema sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul, so ajavahemikul 20.10.2012-19.02.2013 kokku olnud 77 eurot, millest on võimalik maha arvata kinnipidamised nõuete fondi ja kulutused elektrile summas 42,77 eurot. Muude kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on E. Jaegeri kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 17,12 eurot (s.o (77–42,77)/4x2). Kuna menetluskulud (riigilõiv

15 eurot) ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, siis pole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud ning E. Jaegeri taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei kuulu rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 13. märtsil 2013 saabus halduskohtule E. Jaegeri määruskaebus (tl 48-49), milles määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2013. a määruse.

E. Jaeger on seisukohal, et halduskohus on tema maksejõuetuse suhtes asunud ebaõigele järeldusele ning teinud ebaõiged arvestused. Halduskohus on tema maksejõetuse hindamisel arvesse võtnud ka Tartu Vangla poolt talle varalise kahju hüvitisena makstud summat

20 eurot. Halduskohus ei oleks tohtinud nimetatud summat arvesse võtta, kuna tegemist oli ühekordse sissetulekuga ning seda summat ei olnud kaebuse esitamise hetkel juba mitu kuud määruskaebuse esitaja isikuarvel. Seega on määruskaebuse esitaja vanglasisesele arvele laekunud 55 eurot, millest tuleks maha arvata vabanemisja nõuete fondi võetud summad ning tasu elektrienergia eest. Määruskaebuse esitajale on nelja kuu lõikes jäänud vabaks kasutamiseks seega 13,98 eurot, mis on väiksem kui 15 eurot. Lisaks on määruskaebuse esitaja arvesse võetaval ajavahemikul korduvalt soetanud vangla poest pesemistarbeid, kuna vangla hügieenipakid ei ole piisavad. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et kinnipeetavana ei sõltu tema majanduslik seisund temast ning 4 aastat kestnud karistuse jooksul ei ole vangla talle kordagi tööd võimaldanud, kuigi ta on selleks soovi avaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.02.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja E. Jaegeri määruskaebus rahuldamata, kuid halduskohtu määruse põhjendused tuleb

E. Jaegeri kahekordse keskmise sissetuleku summa osas asendada käesoleva määruse p-s 7 esitatud põhjendustega.

6. Halduskohus on E. Jaegeri menetlusabi taotluse lahendamisel õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega samuti maha arvatavad (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12).

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul esineb määruskaebuse esitaja puhul HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirang. Kuigi ringkonnakohtu poolt tehtud arvutuste tulemusel tuleb E. Jaegeri sissetulekust arvessevõetaval perioodil (77 eurot) arvestada maha summa 42,42 eurot halduskohtu poolt leitud 42,77 euro asemel, ei muuda see menetlusabi taotluse lahendamise tulemust. Ringkonnakohtu poolt tehtud arvutuste ((77-42,42)/4*2) tulemusel on E. Jaegeri keskmine kahekordne sissetulek 17,29 eurot, mis võimaldas tal kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

8. Määruskaebuses on E. Jaeger heitnud halduskohtule ette, et halduskohus on tema sissetulekuna arvesse võtnud ka Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitisena saadud ühekordset laekumist summas 20 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on sissetulekuga, mida halduskohus ei saa taotleja keskmise sissetuleku arvutamisel arvestamata jätta. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12). Seega tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu kontrollimiseks arvesse võtta ka määruskaebuse esitaja kontole vaatlusalusel perioodil laekunud Tartu Vangla poolt tasutud varalise kahju hüvitist, kuna seda summat oli tal võimalik kasutada seaduses ette nähtud riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja sissetulekust on halduskohus juba maha arvestanud ka tema poolt arvesse võetaval perioodil elektrienergia eest tasutud summad, mistõttu on asjakohatu määruskaebuses toodud väide selle kohta, et arvestada tuleks ka tema vajadusega tasuda elektri eest. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja väited seoses kulutustega pesemistarvete ostmisele, kuna HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda keskmise sissetuleku arvutamisel nimetatud kulutusi taotleja sissetulekutest maha arvestada ning nende kulutuste arvesse mitte võtmise poolt räägib ka määruskaebuse esitaja enda kinnitatud asjaolu, et vangla võimaldab kinnipeetavatele hügieenipakke. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Sellisel juhul saab kohus menetlusabi taotluse rahuldada üksnes erandlike tähendust omavate asjaolude esinemise korral (HKMS § 116 lg 2, TsMS § 186 lg 1). Halduskohtule esitatud menetlusabi taotlusest ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest selliste erandlike asjaolude esinemist määruskaebuse esitaja puhul ei nähtu.

9. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et määruskaebuse esitajat ei saa antud haldusasja asjaoludel pidada maksejõuetuks isikuks ning tema menetlusabi korras riigilõivust vabastamine ei ole põhjendatud.

Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/