3-13-1933/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-13-1933 Määruse kuupäev 5. veebruar 2014 Kohtunik Mare Krull Kohtuasi V.Ti (Tšernjajev) kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Kinnitada kaebaja V.Ti ja vastustaja Tallinna Vangla vahel sõlmitud järgmine kompromiss: Tallinna Vangla kohustub tasuma V.Tile mittevaralise kahju hüvitisena 522 eurot, mis tuleb kanda V.Ti vanglasisesele arvelduskontole nr SEB Pangas viitenumbriga ja selgitusega V.T V . 2. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-13-1933. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. V.T esitas 12. septembril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nimelt hoidis Tallinna Vangla kaebajat vastuvõtuosakonnas kauem, kui seadus lubab. Seetõttu ei saanud kaebaja kasutada oma õigust õppida, töötada, tegeleda kehakultuuriga ja kasutada neljatunnist vaba aega kambriväliseks tegevuseks.

2. Vastustaja tegi 17. detsembri 2013. a vastuses kaebusele kaebajale ettepaneku sõlmida kompromiss mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 522 eurot, s.o 3 eurot iga õigusvastaselt vastuvõtuosakonnas viibitud ööpäeva eest.

3. Kaebaja teatas 16. jaanuari 2014. a avalduses kohtule, et on nõus vastustaja poolt pakutava kompromissiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg 1 sätestab, et pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled soovivad sõlmida järgmise sisuga kompromissi: Tallinna Vangla kohustub tasuma V.Tile mittevaralise kahju hüvitisena 522 eurot, mis tuleb kanda V.Ti vanglasisesele arvelduskontole nr SEB Pangas viitenumbriga ja selgitusega V.T Vladimir .

Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud kompromiss ei ole õigusvastane, ei riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita.

5. HKMS § 155 lg 4 viies lause sätestab, et enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi.

Kohus selgitas kaebajale Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 2014. a määruse p-s 9, et kui kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse määrusega HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel, ei ole lubatud samal isikul sama nõudega samal alusel enam halduskohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).

6. HKMS § 155 lg 4 esimese lause kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Eeltoodu alusel kinnitab kohus käesoleva määrusega poolte kompromissi ja lõpetab haldusasjas nr 3-13-1933 menetluse.

7. HKMS § 108 lg 7 teine lause sätestab, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda.

Kaebaja leidis 28. jaanuari 2014. a seisukohas, et tema menetluskulud peab kandma Tallinna Vangla, kuna viimane tekitas talle mittevaralist kahju ja tema on kannatanu. Tallinna Vangla ei ole menetluskulude jagamiseks ettepanekut teinud, mistõttu käsitab kohus seda soovina juhinduda HKMS § 108 lg 7 teisest lausest. Kohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud menetluskulusid. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 9. detsembri 2013. a määrusega. Kuna puudub pooltevaheline kokkulepe menetluskulude jagamise osas, jäävad võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 7 teise lause alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Krull kohtunik