2-13-5217/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 5. veebruaril 2014.a. kell 14.00 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-5217 Tsiviilasi

Hagihind XXX ja XXX hagi XXX vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks

5097,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja XXXseaduslik esindaja XXX Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadi vanemabi Kelli Ristal ja advokaat Mari-Liis Mets (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ, registrikood 11034261, asukoht Tornimäe 5, 10145 Tallinn) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Nigul Saar (Advokaadibüroo VARUL AS, registrikood 10288628, asukoht Kaluri 2, 51004 Tartu)

Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2014.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Lugeda tuvastatuks, et XXX XXX.a. sündinud tütar XXX (sünd registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, dokumendi nr XXX) XXX. 3. Välja mõista XXXelatis tema alaealise tütre XXX ülalpidamiseks perioodi 01.02.2013.a. kuni 31.01.2014.a. eest 1937,50 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend seitse eurot ja 50 senti)

Lk 2 (6) eurot ja alates 01.02.2014.a. 177,50 (ükssada seitsekümmend viis eurot ja 50 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära kuni XXX täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni. 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud rahalised kohustused täitma XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX Norde Bankis, kusjuures tagasiulatuvalt väljamõistetud elatis kuulub tasumisele viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ning jooksev elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 1. (esimeseks) kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“.

Menetluskulude jaotamine. 5. Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldus esitatakse esimese astme kohtule, sellele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning avaldusega tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõuded.

1. Hagiavalduse kohaselt sündis XXX XXX.a. tütar XXX . Isa kohta kannet XXXsünniakti tehtud ei ole.

2. Hageja XXX väidetel on lapse isaks XXX , kellega lähedased suhted olid hagejal alates 2005. aastast.

3. Kostja lubas küll esialgu XXX lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel toetada ning ka end lapse sünniakti XXX isana kanda, kuid hiljem loobus oma lubadustest ning on käinud last vaatamas vaid paaril korral ning mõnel üksikul korral on ta maksnud lapse ülalpidamiseks ka elatist.

4. 01.02.2013.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus XXX tuvastada, et XXX XXX.

Lk 3 (6)

XXX palub XXX välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates tema sünnist ühekordse summana 1770.- eurot kuni hagi esitamiseni ja alates 01.02.2013.a. ehk hagi esitamisest miinimumsummas, milleks on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast.

5. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena XXX sünni tõendi, XXX ja XXX vahel peetud elektroonilise kirjavahetuse ning XXX pangakonto väljavõtte kahe kostja poolt teostatud ülekande kohta XXX pangakontole. XXX taotles määrata käesolevas vaidluses ka DNA- ekspertiis tõendamaks, et kostja on XXX isa.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

6. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja sõnul on kohtumenetluse käigus läbiviidud DNA ekspertiis jõudnud järeldusele, et kostja võib üksnes tõenäoliselt olla XXX isa, millest tulenevalt puudub kostjalt ka õiguslik alus välja mõista elatis XXX ülalpidamiseks.

7. Kostja ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused.

8. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, uurinud hagejate poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning käesolevas tsiviilasjas läbiviidud DNA- ekspertiisi tulemusi ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et rahuldamisele kuulub nii hagi põlvnemise tuvastamiseks kui ka hagi elatise väljamõistmiseks.

Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse (edaspidi PkS ) § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid – XXX ja XXX elektrooniline kirjavahetus, kus kostja lubab hagejaid korduvalt vaatama minna, tunneb huvi nii XXX kui ka XXX käekäigu ja tervise suhtes, lubab anda igakuiselt hagejatele raha ning XXX pangakonto väljavõte, millest nähtub, et XXX on XXX kandnud üle kahel korral raha (600 + 150 eurot) tõendavad asjaolu, et XXX võib olla XXXl sündinud tütre XXX isa. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbi viidud ekspertiisiaktis nr XXX on aga ekspert XXX andnud arvamuse, et XXX on XXX bioloogiline isa tõenäosusega 99,99998%. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kõigi eelpoolnimetatud tõenditega on leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist, et XXX XXX.

9. Materiaalõiguslikuks aluseks elatise väljamõistmise vaidluse lahendamisel on PkS § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt

Lk 4 (6) Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil.

Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

10. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2- 1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega – XXX pangakonto väljavõttega (t/l 20) on tõendatud, et kostja on kandnud XXX arvele 08.11.2011.a. 600.- eurot ja 10.02.2012.a. 150.- eurot. Kuna kohus asus kohtuotsuse punktis 8 seisukohale, et tuvastatud on XXX põlvnemine XXX st, on viimasel ka oma alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kuivõrd kostja on jätnud oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmata alates 10. veebruarist 2012. aastast, on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud, sest kostja on oma seaduses sätestatud alaealise lapse ülalpidamiskohustust rikkunud.

Lk 5 (6) 11. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist.

Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust minimaalse elatise nõude korral tõendada ning kohus asus kohtuotsuse p-s 10 seisukohale, et kostja on oma lapse ülalpidamiskohustust rikkunud, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele minimaalses suuruses, milleks on vastavalt PkS§ 101 lg 1 sätestatule pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, mille suuruseks 2013. aastal oli 160.- eurot ja alates 01.01.2014.a. on 177,50 eurot.

12. Lõpuks võtab kohus seisukoha selles alates mis asjast kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et XXX põlvnemine kostjast tuvastatakse alles käeoleva kohtuotsusega ja nõue elatise väljamõistmiseks on esitatud koos põlvnemise tuvastamise hagiga, puudus kostjal enne hagi esitamist juriidiliselt kohustus elatist lapse ülalpidamiseks maksta ning elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest kohtule ehk siis alates 01.02.2013.a.

13. Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Tulenevalt hagejate poolt taotletust tuleb kohustada kostjat elatise üle kandma XXX pangakontole XXXXXXXXXXXXXX Nordea Bankis iga jooksva kuu 1. kuupäevaks, sest elatis makstakse PkS § 100 lg 4 kohaselt ette. Enne kohtuotsuse tegemist välja mõistetud elatis kuulub kostja poolt tasumisele viivitamatult kohtuotsuse jõustumisel, sest selles ulatuses on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks.

Menetluskulude jaotamine.

14. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks ja XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks, väljaarvatud elatise nõue enne hagi esitamist, jätab kohus nii XXX kui ka XXX menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu oleks jätta osa menetluskuludest hageja kanda, kuna kohus enne hagi esitamist elatist kostjalt välja ei mõista, sest alaealisel hagejal puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks.

Tsiviilasja hinna määramine.

15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3500.- eurot. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal

Lk 6 (6) kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, mis on käesoleval ajal 1597,50 eurot (9 x 177,50) ning TsMS § 134 lõikest 1, mille kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis esitatud nõuded, on käesoleva tsiviilasja hind 5097,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik