2-13-27582/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

5. veebruar 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-13-27582

Hagi ese

OÜ Kinema hagi Mehis Adamsoni vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

284 eurot 68 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Kinema OÜ (registrikood 10123689; asukoht

Kesk tee 23, Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa),

esindaja: volikirja alusel Marko Jaani (e-post

marko@be.ee)

kostja: Mehis Adamson (isikukood 37008212718;

elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

27. jaanuar 2014

Protokollija

kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Kinema loobumine nõudest Mehis Adamsoni vastu 224 euro 59 sendi

väljamõistmiseks.

2. Rahuldada hagi osaliselt:

2.1. välja mõista Mehis Adamsonilt kahjuhüvitis 43 eurot 70 senti (nelikümmend kolm

eurot seitsekümmend senti) OÜ Kinema kasuks;

2.2. jätta välja mõista Mehis Adamsonilt viivis 16 eurot 39 senti OÜ Kinema kasuks.

3. Jätta menetluskuludest hageja kanda 85% ja kostja kanda 15%.

4. Välja mõista Mehis Adamsonilt menetluskulu 32 eurot 20 senti (kolmkümmend kaks

eurot kakskümmend senti) OÜ Kinema kasuks.

5. Mehis Adamsonil tasuda OÜ-le Kinema hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

7. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

2/5

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

8. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. 30. mai 2013 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 224

eurot 59 senti, viivise 16 eurot 39 senti ja kahjuhüvitise 43 eurot 70 senti. Kostja tellis 6.

juunil 2012 hagejalt uksega seonduvad remondi- ja hooldustööd, mille hageja ka teostas.

Hageja esitas 12. juunil 2012 kostjale arve nr 201202709 summas 224 eurot 59 senti

maksetähtajaga 19. juuni 2012. Kostja ei ole arvet tasunud oma lubadustele ja hageja

korduvatele pöördumistele vaatamata. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras perioodi 20. juuni 2013 kuni 30. mai 2013 eest 16 eurot 39 senti. Lisaks

on hageja kandunud kulu 43 eurot 70 senti seoses võla kohtueelse menetlemisega. Hageja

lepinguline esindaja Bene Est Law Office OÜ esitas kostjale 7. jaanuaril 2013 võlanõude ja

hagihoiatuse. Nimetatud kulu on käsitatav hageja kahjuna (tlk 2-7).

2. 21. juuni 2013 vastuses palus kostja jätta hagi rahuldamata.

Kostja tasus arve vastavalt hageja esindajaga saavutatud kokkuleppele 31. mail 2013

kohtumenetlusest sõltumata ja enne hagi menetlusse võtmist.

Hageja klienditelefonilt nr 12160 tellitud töömees tegi 6. juunil 2012 kostjale kuuluval

kinnistul tõstetava garaažiukse remondi. Kostja on tellinud hagejalt eelnevalt vähemalt

kahel korral hooldustöid ja siis pretensioone ei olnud. 6. juunil 2012 kulus kahe trossi, hinge

ja kruvide paigaldamiseks rohkem kui 4 tundi, mis on ilmselgelt palju. Kostjale jäi mulje, et

töömees ei oska oma tööd ja/või lihtsalt raiskab aega. Hageja koduleheküljel ega klienditoe

telefonil ei teavitatud kostjat eelnevalt hooldusteenuse tunnihinnast ega võimalikust teenuse

osutamise kestusest. Ka töömehe esitatud teostatud tööde aktil puudusid ühikuhinnad ja

normeeritud ajakulu. Nädala pärast sai kostja hagejalt arve summas 224 eurot 59 senti, mis

sisaldas ajakulu 4 h maksumusega 144 eurot. Kostja andis hageja klienditelefonil teada

pretensioonist ning soovist saada arvet mõistliku tööaja, ca 2 tunni kohta. Hageja poolt

ühendust võtnud Tarmo Kaju lubas asja uurida ja selgitada mõistliku ajakulu. Lahendust

kaebusele ei saabunud ning kostja sai ca poole aasta möödudes Bene Est Law Office kirja

maksenõudega. Kostja võttis meili teel kirja saatjaga ühendust ja selgitas olukorda. Seejärel

asus kostjaga kontakti uuesti Tarmo Kaju, kellega selgitati olukorda ja lepiti kokku, et kostja

tasub arve põhisummas. Viimane kontakt oli kostjal hagejaga 10. mail 2013, kui lepiti

kokku, et kostja tasub arve 2013. a mai lõpuks. Kostja tasuski hageja arve 31. mail 2013.

Kostja ei tunnista viivisenõuet, sest hageja oli 12. juunist 2012 kuni 10. maini 2013

viivituses kostja kui tarbija pretensiooni lahendamisega ja saavutas läbirääkimistel

kokkuleppe alles 10. mail 2013.

Kostja ei tunnista hageja kahjunõuet. Hageja ei teavitanud võimalikust hinnast või ajakulust

kostjat ei eelnevalt ega teenuse osutamise järel ning venitas kostja pretensiooni

lahendamisega kuni maini 2013. Hageja on rikkunud tarbijakaitseseadust ning tema

klienditeeninduses esinevad olulised puudused VÕS-i tarbijale müügi sätete osas. Sellises

olukorras kasutada õigusabi ainetu hagi esitamiseks kokkuleppe kestel ei ole mõistlikult

põhjendatav (tlk 28-30).

3/5

3. 12. juuli ja 5. septembri 2013 vastuses leidis hageja, et hagiavaldus on faktiliselt ja

õiguslikult põhjendatud. Hoolimata vastuväidetest, on kostja siiski arvet aktsepteerinud ja

selle hilinenult tasunud. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hageja osutatud teenust ega

esitatud arvet, vastutab kostja arve tasumata jätmise eest. Kuna kostja täitis pärast

hagiavalduse kohtusse esitamist põhikohustuse, loobub hageja põhinõude 224 eurot 59 senti

väljanõudmisest kostjalt.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli 12. juunist 2012 kuni 10. maini 2013 viivituses kostja

kui tarbija pretensiooni lahendamisega. Hageja lepingulise esindajaga telefoni ja e-kirja teel

suheldes tunnistas kostja oma võlga ja lubas selle korduvalt likvideerida, mida ta aga ei

teinud. Pretensiooni, et teenust osutama saadetud töömees oli oskamatu ning kulutas töö

teostamiseks põhjendamatult palju aega, ei ole kostja varasemalt hagejale esitanud, samuti

ei ole kostja esitanud ainsatki tõendit oma väidete tõendamiseks (tlk 35-40, 56-57).

4. 23. augusti 2013 vastuses leidis kostja, et hageja lepinguline esindaja ei ole hagi esitades

lähtunud poolte kokkulepetest. Kostja nõustub hagist loobumisega summas 224 eurot 59

senti, kuid ei nõustu põhistusega (hagi rahuldamine pärast hagi esitamist). Kostja sai hagi

menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 7. juunil 2013 ega pidanud enne seda

teadma hageja tegevusest.

Hagile ei ole lisatud kahju kandmist või tekkimist põhistavat tõendit. Õigusteenus arvest nr

1181 nähtub, et hagejale on teenust osutatud 0,41 h hinnaga 64 eurot/h, lisandub käibemaks.

Kostja saab väidetavaks kahjuks 26 eurot 24 senti, koos käibemaksuga 31 eurot 49 senti.

Pooled pidasid nii esindaja kui hageja tasemel läbirääkimisi ja puudus otsene vajadus

kallihinnalise õigusabi järele (tlk 46-48).

5. Hageja palus 22. novembri 2013 avalduses mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskuluna riigilõivu 60 eurot ja lepingulise esindaja kulu 431 eurot 97 senti

(käibemaksuta) ning viivise menetluskulult (tlk 71-72).

6. 18. detsembri 2013 vastuses leidis kostja, et menetluskulud tuleks hagist loobumise tõttu

jätta hageja kanda ning kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata, sest menetluskulud ei

ole põhjendatud ega vastavuses toiminguteks kulunud ajaga. Hageja esindaja lohaka

esinduse tulemusel tekkis olukord, kus nõue oli tasutud ja kohtule esitatud hagis võlanõuet

tegelikult ei esinenud (tlk 84-85).

7. Kostja 20. novembri 2013 taotluse (tlk 65) alusel kuulas kohus kostja vande all üle

27. jaanuaril 2014. Kostja kinnitas, et leppis 10. mail 2013 hageja esindaja Urmas Kajuga

kokku, et tasub arve 31. maiks 2013. Hageja istungile ei ilmunud. Hageja oli nõus hagi

läbivaatamisega enda osavõtuta või kirjalikus menetluses (tlk 91).

KOHTU SEISUKOHT

Menetluse osaline lõpetamine

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

Kohus leiab, et hageja loobumine nõudest Mehis Adamsoni vastu põhivõla 224 eurot

59 senti väljamõistmiseks tuleb vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada.

Viivise ja kahjuhüvitamise nõuete lahendamine

9. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja remontis kostja tellimusel 6. juunil 2012 kostja

garaažiust, esitas selle eest arve summas 224 eurot 59 senti maksetähtajaga 19. juuni 2012,

kostja sai arve kätte ja tasus selle alles 31. mail 2013 (tlk 2, 11, 28, 31).

4/5

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või

võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt

õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast

tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. Kostja vande all antud seletuse ning

poolte e-kirja vahetusega (tlk 12-15) on tõendatud, et hageja oli kostja kui tarbija

pretensiooni lahendamisega (tarbijakaitseseaduse § 19) viivituses ning poolte viimase

kokkuleppe kohaselt tuli kostjal tasuda arve 31. maiks 2013. Kostja vande all antud seletuse

kohaselt teatas ta hageja esindajale Tarmo Kajule 2012. a juunis, kohe pärast arve saamist,

et arve on ajakulu osas põhjendamatult suur, varem ei ole hagejal sellise töö peale kulunud

üle tunni. Tarmo Kaju lubas asja uurida. Ta tegi ühe vastukõne ja täpsustas asjaolusid,

rohkem suhtlust ei olnud. Jaanuaris 2013 võttis kostjaga ühendust hageja lepinguline

esindaja, kellele kostja teatas oma pretensioonidest ning sellest, et Tarmo Kaju ei ole

lahendanud tarbijakaebust. Uuesti suhtles kostja Tarmo Kajuga 10. mail 2013. Pooled

jõudsid kokkuleppele, et hageja ei suuda tuvastada, kas aeg on ebamäärane või liiga pikk,

kostja maksab põhiarve 31. maiks 2013 ja saab järgmisest arvest soodustust. Kostja tasuski

arve 31. mail 2013. Seega tuleb hageja viivisenõue perioodi 20. juuni 2012 kuni 30. mai

2013 eest summas 16 eurot 39 senti (tlk 4-5) jätta rahuldamata.

10. Riigikohus leidis 5. novembri 2008 otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-79-08 p-is 18, et VÕS

§ 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete

õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju

hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja

põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Arvestades, et poolte vahel oli vaidlus arve tasumise üle ja nüüdseks on kostja arve tasunud,

oli kohtu arvates põhjendatud hageja poolt võla sissenõudmiseks kohtueelselt juristi abi

kasutamine. Hageja on esitanud õigusabikulude kinnituseks Bene Est Law Office arve nr

1181 ja osutatud teenuse väljavõtte, mille kohaselt kulus materjalidega tutvumisele ja

võlanõude ning hagihoiatuse koostamisele 0,41 min hinnaga 64 eurot/h, millele lisandub

käibemaks (tlk 16-17). Kohtu arvates saab eeltoodust järeldada, et seoses kostja vastu

kohtueelse nõude esitamisega on hageja esindajal kulunud 41 minutit, mille eest on hageja

tasu suuruseks õigesti arvestanud 43 eurot 70 senti (käibemaksuta). Kostja on arvestuses ja

vastuväites (tlk 47) ekslikult lähtunud ilmselt sellest, et tegemist ei ole mitte 41 minuti, vaid

0,41 tunniga. Esindaja on koostanud võlanõude ja hagihoiatuse (tlk 18-19), samuti suhelnud

kostjaga e-kirja teel (tlk 12-15). Arvestades, et juhtumi asjaolud ei olnud keerulised ega

eeldanud keerulist õiguslikku analüüsi, peab kohus õigusabikulu taotletud ulatuses

põhjendatuks. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis 43 eurot 70 senti.

Menetluskulud

12. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse

määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui

hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub

hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas hagi 30.

mail 2013, kostja tasus põhivõla 31. mail 2013, misjärel hageja loobus oma põhivõla

5/5

nõudest. Samas tuvastas kohus käesolevas asjas, et pooltevahelise kokkuleppe järgi pidigi

kostja tasuma põhivõla (arve) hiljemalt 31. mail 2013. Seega esitas hageja hagi enne arve

tasumise tähtpäeva. Seetõttu ei ole alust jätta menetluskulusid seoses põhivõlaga kostja

kanda, vaid need tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb hageja ülejäänud nõuetega seotud menetluskulud jaotada

vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Eeltoodust lähtudes tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta 85% ja

kostja kanda 15% menetluskuludest

13. TsMS § 1741 lg 1 ja § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagihinnaks oli TsMS § 124 lg 1, § 133 alusel 284 eurot 68 senti, millelt tuli RLS § 57 lg 1

ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 60 eurot. Hageja on riigilõivu nõutud summas tasunud.

Tegemist on TsMS § 138 lg-s 2 sätestatud menetluskuluga.

Hageja esindaja kohtumenetluses oli Marko Jaani, kes vastab lepingulise esindaja nõuetele

(tlk 9, 20). Menetluskulude nimekirja ja Bene Est Law Office arvete (tlk 75-81) kohaselt on

osutatud hagejale õigusteenust 431 euro 97 sendi (6 h 45 minutit, 64 eurot/h, käibemaksuta)

ulatuses järgmiselt: 30. mail 2013 materjalidega tutvumine, hagi koostamine, lisade

skaneerimine ja hagi esitamine e-toimiku kaudu 1 h 58 min (arve nr 1261); 12. juulil 2013

kostja vastusega tutvumine, positsiooni kujundamine, seisukoha koostamine 2 h 57 min

(arve nr 1303); 30. augustil 2013 kostja vastusega tutvumine, positsiooni kujundamine,

seisukoha koostamine 1 h 3 min (arve nr 1317); novembris 2013 kohtu korralduse täitmine

ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine 47 min (arve nr 1362).

Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega

tsiviilasjas hinnaga kuni 640 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude

sissenõudmise piirmäär 320 eurot. Seega ületab hageja nõutav kulu piirmäära. Bene Est

Law Office on samas asjas ka kohtueelselt osutanud hagejale õigusabi, mille eest kohus

mõistab kostjalt välja kahjuhüvitise. Seega on hageja esindaja juba varasemalt asja

materjalidega tuttav. Arvestades eeltoodut ning hagi sisu, mahtu ja vaidluse vähest

keerukust, peab kohus arve nr 1261 järgi põhjendatuks ajakulu 45 minutit. Kostja

seisukohad, millega hageja esindajal tuli tutvuda, ei olnud mahukad. Oma seisukohtades

hageja võrreldes hagiga põhimõtteliselt midagi uut ei avaldanud. Kohus nõustub kostjaga, et

positsioon pidi hagejal olema kujundatud juba hagi kohtusse esitades. Arvete nr 1303 ja

1317 järgi peab kohus ajakulu põhjendatuks vastavalt 1 h ja 30 min ulatuses.

Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole keeruline ega aeganõudev, kohus peab hageja

esindaja ajakulu arve nr 1362 alusel põhjendatuks 10 min ulatuses. Eeltoodut ja TsMS § 175

lg-t 1 arvestades peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kulu 2 h

25 min, s.o 154 euro 67 sendi ulatuses.

Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu 32 eurot 20

senti (15% 154,67 eurost ja 60 eurost), nimetatud summa tuleb mõista kostjalt hageja kasuks

välja. Kostja ei ole kohtule teatanud, et tal menetluskulusid oleks.

TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda hagejale käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik