2-13-58255/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2014.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-58255 Tsiviilasi K.S. hagi isaduse vaidlustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 17. detsembri 2013.a määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.S. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): K.S. (IK: xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2013.a määrus muutmata ja K.S. ’u määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta K.S. ’u kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND 1. K.S. pöördus 11. detsembril 2013.a kohtusse hagiavaldusega isaduse vaidlustamiseks. Hageja märgib, et Viru Maakohtu 15.11.2011.a. otsusega mõisteti temalt välja elatis alaealise lapse A.S. (S) kasuks. Hageja soovib taotleda isaduse tuvastamist, kuna arvab, et ta ei ole lapse isa. Lapse ema on varasemalt keeldunud DNA testi tegemisest.

2 2. Viru Maakohus keeldus 17. detsembri 2013 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei olnud hagiavaldusele lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente. Hagiavalduses esinevad puudused, mida ei ole võimalik kõrvaldada ja mille tõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Viru Maakohtu 15.11.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-11-28587 mõisteti K.S. ’ult välja elatis A.S. ’u ülalpidamiseks. Kohtuotsusest nähtuvalt on K.S. menetluse kestel esitanud vastuväiteid, milles ei tunnista end A. K.S. ’u isaks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ka juhul, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PKS § 93 lg-te 1-3 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg. Viru Maakohtu 15.11.2011.a. otsusest nähtuvalt on hageja K.S. olnud isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadlik juba aastal 2011. Seega saabus isaduse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg juba 2012. aastal ja tähtaeg isaduse vaidlustamiseks on käesoleval juhul möödunud. Ka Viru Maakohtu 15.11.2011.a. otsuses märgiti, et elatise väljamõistmine ei välista õigust esitada hagi põlvnemise tuvastamiseks ühe aasta jooksul isaduse vaidlustamise aluseks olevate asjaolude teatavaks saamisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. K.S. esitas Viru Maakohtu 17. detsembri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja võtta tema hagi A. K.S. u isaduse vaidlustamiseks arutlusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebusest ei tulene aluseid maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et laps A.S. on sündinud 15.03.2011.a ning põlvnemise tuvastamisele ja selle vaidlustamisele kohaldub alates 01. juulist 2010.a kehtiv Perekonnaseadus. Maakohus keeldus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koostoimes PKS § 93 lg-tega 1 – 3. Perekonnaseaduse § 93 lg 1 järgi võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg, Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites nr 3-2-1-111-12 p 19 ja 3-2-1-48-12 p 14. Viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada.

3 PKS § 93 lg 3 sätestab, et kui alaealise lapse seaduslik esindaja (sh lapse vanem – isana lapse sünniakti kantud isik) ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, saab oma põlvnemist isast edaspidi vaidlustada ainult laps isiklikult ja seda pärast täisealiseks saamist. Kohtutoimikus olevast Viru Maakohtu 15.11.2011.a otsusest tsiviilasjas nr 2-11-28587 nähtub, et K.S. esitas tsiviilasja menetlemise käigus 2011.a väiteid, mille kohaselt ei ole ta lapse A. K.S. ’u isa. Seega on maakohus käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmisel põhjendatult asunud seisukohale, et hageja K.S. oli juba 2011. aastal teadlik isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest. Käesolevas asjas on hagi isaduse vaidlustamiseks esitatud kohtule 11. detsembril 2013.a, seega pärast kahe aasta möödumist kohtuotsuse tegemisest tsiviilasjas, mille menetlemise käigus hageja eitas oma isadust alaealise lapse A.S. ’u suhtes. Eeltoodust tulenevalt on K.S. kaotanud õiguse vaidlustada kohtus oma isadust A.S. ’u suhtes ning hagiavalduse menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/