3-13-677/30 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-677

Määruse kuupäev 4. veebruar 2014

Kohtunik Roby Koik

Menetlusosalised Kaebaja – Rohelohe OÜ, esindaja Eiko Keeman Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), esindaja Anne Lepik

Kohtuasi OÜ Rohelohe kaebus PRIA peadirektori 16. jaanuari 2013 otsuse nr 13-6/98 ( p 40) ja PRIA 1. märtsi 2013 vaideotsuse nr 13-4/105 tühistamise ning uue otsuse tegemiseks kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 2. oktoober 2013, 10. detsember 2013

Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Tühistada PRIA peadirektori 16. jaanuari 2013 otsus nr 13-6/98 (p 40) ja osaliselt PRIA 1. märtsi 2013 vaideotsus nr 13-4/105 ning teha PRIA-le ettekirjutus OÜ Rohelohe taotluse (viitenumber 310012671731) suhtes uue otsuse tegemiseks. 3. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 6. märtsini 2014. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Rohelohe OÜ esitas PRIA-le taotluse (viitenumber 310012671731) kehale kinnitatavate minikaamerate paarides 3D võtte jaoks ostmiseks, köögitehnika ja iPodide ostmiseks, 3D videokaamerate ostmiseks, virtuaalreaalsuse lahenduse ostmiseks, valguse liikuvpeade ostmiseks, mitmik-kuvariühenduste ostmiseks, peegelkaamerate ostmiseks, lumepuhuri Husqvarna ostmiseks, mururaideri (koos lõikekorpusega) ostmiseks, induktsioonahju

2 ostmiseks, esitlusarvuti ostmiseks, valguspuldi ja dimmerite ostmiseks, rehielamu-lauda renoveerimiseks, televiisorite ostmiseks, videoprojektsiooni lahenduse tehnika ostmiseks. Taotluse kohaselt planeeriti seminarikeskuse rajamist.

2. PRIA peadirektori 16.01.2013 otsusega nr 13-6/98 (tl 6) jäeti rahuldamata Rohelohe OÜ taotlus (jrk nr 40) (tl 6 p) põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel. Taotlus jäeti rahuldamata määruse nr 119 § 12 lg 2 alusel, kuna taotlus ei saanud hindamise alusel moodustatud paremusjärjestuses toetuse määramiseks nõutavat arvu hindepunkte. Paremusjärjestuses kuulusid eelarve piires rahuldamisele taotlused, mis said vähemalt 72 hindepunkti. Rohelohe OÜ taotlus sai 62,5 hindepunkti.

3. PRIA 01.03.2013 vaideotsusega nr 13-4/105 (tl 13-14) jäeti rahuldamata Rohelohe OÜ vaie PRIA peadirektori 16.01.2013 otsusele nr 13-6/98. Vaideotsusega anti Rohelohe OÜ taotlusele PRIA peadirektori otsusega antud hindepunktidele lisaks 3 hindepunkti.

4. 26.03.2013 esitas Rohelohe OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 16.01.2013 otsuse nr 13-6/98 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas, 01.03.2013 vaideotsuse nr 13-4/105 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks teha kaebaja suhtes uus otsus.

5. Tartu Halduskohtu 02.10.2013 osaotsusega (tl 53) rahuldati seoses vastustaja poolt selles osas kaebuse õigeksvõtuga kaebus osaliselt hindamiskriteeriumi 9 eest kaebajale 1,5 hindepunkti andmata jätmise osas.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

6. Otsuses puudus info hindepunktide andmise põhjenduste kohta. Rohelohe OÜ 24.01.2013 teabenõudele vastati 19.02.2013 vahepeal teavitamata, et teabenõude täitmist on pikendatud, millega rikuti avaliku teabe seaduse §-de 18 ja 19 nõudeid. Teabenõue jättis vastamata hindamiskriteerium 4 põhjenduste osas.

Rohelohe OÜ 01.02.2013 vaide osas tehti vaideotsus 01.03.2013 eirates HMS § 84 lg 1 sätestatud tähtaega.

6.1.Hindamiskriteeriumi 10.2 osas unustati vaideotsuses teha lahend või anda põhjendused.

6.2. Vaie rahuldati kriteeriumi 7 hindamise osas, kus tuvastati PRIA poolne eksimus hindamisel (taotleja kompetentsus taotluse valdkonnas), muude kriteeriumide osas jäeti vaie rahuldamata.

7. PRIA peadirektori otsus ei ole õiguspärane, sest vaidlustatud haldusaktil puudus HMS § 56 nõutud põhjendused hindepunktide määramise kohta ning need ei olnud kättesaadavad avaliku teabe seaduses teabenõuedele vastamiseks sätestatatud tähtaja jooksul. Otsus ei ole kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.07 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-06 väljendatud seisukohtadega.

8. Vaideotsus on tehtud HMS § 84 tähtaegu rikkudes ning info otsuse põhjenduste kohta anti samuti 33 päeva peale haldusakti andmist. Sellega rikuti isiku tõhusa kaitse nõuet.

3

9. PRIA ei ole taotluste hindamisel lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest ja õiguskindluse põhimõttest, sest Rohelohe OÜ 2011 ja 2012 esitatud sama meetme taotluste samadele asjaoludele on antud sama õigusakti järgi erinevad hinnangud (hindamiskriteeriumites 7, 10.2 ja 11 on erinevad tulemused).

10. Taotluse hindamisel on hindepunktid määratud valesti alljärgnevalt.

10.1. Hindamiskriteerium 4 osas. KOV tõendit selle kohta et ehitisregistris elumajana registreeritud elamus (EHR kanne nr 103023484) KOV andete alusel ei elata PRIA ei aktsepteerinud tõendina. Tõendi arvestamisel tuleks selle kriteeriumi eest anda 3 hindepunkti, 0 hindepunkti asemel.

10.2. Hindamiskriteerium 7 osas muudeti vaideotsusega hindamistulemust antud kriteeriumi osas ning uues hindetulemuseks määrati 3 punkti.

10.3. Hindamiskriteerium 9 osas on esitatud vaideotsuse ebapädev selgitus valitud sätte tõlgenduse osas. Lause määruse lisas 6 punktis 9 ütleb „Kui investeeringu tulemusel luuakse rohkem kui üks täistööajaga töökoht, siis antakse 3 punkti.“ Sellel lausel on kaks võimaliku tõlgendust, mida vaides ei ole käsitletud: 1. tõlgendus - lause tähendab, et 3 hindepunkti saavad ainult taotlused, milles on loodud vähemalt 2 täisajaga töökohta; 2. tõlgendus - lause tähendab, et 3 hindepunkti saavad ainult taotlused, mis loovad ühest täisajaga töökohast rohkem töökohti. PRIA ei ole vaideotsuses põhjendanud, miks lähtutakse esimesest tõlgendusest ning tehakse teise sama punkti tekstiga vastuolus olev otsus. Rohelohe OÜ on teinud selgitustaotluse Põllumajandusministeeriumile kui määruse autorile ning selgitustaotluse vastuses, mille kohaselt määruse andja lähtub tõlgenduses 2, mis tähendab, et PRIA määrusest valest aru saanud ja hindepunktid valesti andnud.

Riigikohus on andnud nõude tõlgendada õigusakte selliselt, et õigusakti tõlgendamisel ei tekiks õiguslikke auke. Riigikohtu ja Põllumajandusministeeriumi selgituste kohaselt tuleks lähtuda tõlgendusest 2 ning esitatud taotlust hinnata selle kriteeriumi alusel 3 hindepunktiga 1,5 asemel.

10.4. Hindamiskriteerium 10.2 osas oli vaides ekslikult 10.1, kuid 19.02.2012 esitatud vaide täienduses viidati vaidlustamisel punktile 10.2. Vaides olevatest viidetest eelmisele taotlusele, kus hinnati 10.2 kolme hindepunktiga selgub, et viidatakse tegelikult hindamiskriteeriumile 10.2. PRIA jättis vaides toodud väidetele vastamata. Hindamiskriteeriumid 10.1 ja 10.2 on samade tekstide, argumentide ja põhjendustega. HMS § 6 kohaselt oleks PRIA pidanud vaide lahendamisel andma vastuse 10.2-le, sest oli selge, et see oli tegelikult vaidlustatud hindamistulemus. PRIA jättis vaidemenetluses täitmata oma kohustuse anda vastus vaidele.

PRIA ei ole põhjendanud, miks valla territooriumil pakutav seminariteenus ei klassifitseeru ei mõiste maaturism (mis ei ole legaaldefinitsioon) ega ole Turismiseaduse mõistes konverentsiteenus (taotluse osa A p 9 taotluse eesmärk – multifunktsionaalse seminarikeskuse rajamine).

Turismil on Riigikogus kinnitatud õigusaktides kaks legaaldefinitsiooni: 1. Turimiseaduses toodud definitsioon, millele viitab PRIA päringu vastuses.

4 2. Turismiarengukava, mis on kinnitatud turismiseaduse alusel Riigikogu poolt ja mis kasutab teistsugust definitsiooni ning turism ja turismitoode sh maaturismitoode võib olla toode, mida ei paku turismiettevõte turismiseaduse tähenduses.

PRIA ei ole põhjendanud, mis ta lähtub turismiseaduse definitsioonist ning jätab arvestamata turismi arengukava definitsioonid, mis viitab otseselt erasektori turismiettevõtete toetamisele, maaelu arengukavale ja PRIA ülesannetele.

Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi (turismi eest vastutav ministeerium ja eelnimetatud õigusaktide ettevalmistaja) arvamuse kohaselt tuleb termini maaturism sisustamisel lähtuda turismi arengukava definitsioonidest, mitte turismiseadusest, sest vastasel juhul töötaks PRIA Riigikogus kinnitatud turismiarengukava poolt antud ülesannetele vastu.

Turismiarengukava definitsioonide kohaselt on Rohelohe OÜ taotlus kindlasti maaturismiga investeeringutele suunatud. Seminaride korraldamine on üks osa konverentsiteenusest, mistõttu Rohelohe OÜ vastab ka turismiseaduse mõistes turismiteenuse pakkuja nõuetele (nt Lennusadam, AHHAA Keskus, Otepää ja Valgeranna Seikluspark, Pokumaa, Lotte Leiutajatemaa ja Leigo Talu Järvemuusika, Viljandi Folk ning maakohtade suvelavastused (näiteks Alatskivi mõisas toimunud etendus Vihurimäe, mis tõi sinna 10 000 vaatajat 2009 a suvel) turismiteenus ning seega ei tegele need isikud maaturismiga – kuigi turismiarengukava definitsioonide kohaselt ei ole see nii.

PRIA asus 31.01.2012 peadirektori otsuses nr 13-6/226, sama meetme sama taotleja st Rohelohe OÜ 2011 a taotluse samade asjaolude juures seisukohale, et tegu on maaturismiga ning hindamisel anti 3 punkti, mistõttu selle punkti hindamisel on rikutud võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid.

Eelnevast tulenevalt tuleks anda taotluse hindamisel antud kriteeriumi eest 3 punkti 0 punkti asemel.

10.5. Hindamiskriteerium 11 osas antakse 5 hindepunkti taotlejale, kellele lisandub investeeringu tulemusel uus tegevus, mis leevendab taotleja ettevõtlustegevuse hooajalisust.

Vaidlust ei ole küsimuses, et lisanduv tegevus on taotleja jaoks uus tegevus.

Meetme määrusega kinnitatud taotluse hindamiskriteeriumites puudub igasugune viide sellele, et mõeldakse aastaaegadest tingitud hooajalisust. PRIA ei ole ei 19.02.2013 hindamispunktide põhjendustes ega ka vaideotsuse punktis 5 toonud välja põhjendusi, miks taotleja ettevõtlustegevust ei peeta hooajaliseks, sest analüüs esitatakse tegevusvaldkondade kohta, mis on üldisemad ja seega ka laiemad, kui taotleja ettevõtlustegevus, mis on kirjeldatud taotlusele lisatud äriplaanis ning ettevõtte majandusaasta aruannetes, millest PRIA on käesoleval juhtumil lähtunud ainult 2011. a andmetest.

Vaideotsuses ja hindepunktide selgituses on märgitud paljasõnaliselt, et nende EMTAK koodidega tegevusaladega on võimalik tegeleda aastaringselt, mis ei vasta tõele, kui lugeda taotleja ettevõtlustegevuseks taotluses ja majandusaasta aruannetes kirjeldatud tegevused. Vaideotsuses on öelnud, et hooajalisteks tegevusteks saab lugeda näiteks põllumajandust.

5 Kuid valdkonnana põllumajanduses saab samuti tegutseda aastaringselt, kui tegeletakse loomakasvatusega ning taimekasvatuse valdkonnas kasvuhoones kurkide, tomatite ja tilli kasvatamisega – mistõttu ka põllumajanduse EMTAK kood tegelikult sisaldab mittehooajalisi tegevusi. Kui tegu on põllumajanduses saab kurgi- ja tomatikasvatusega tegelda aastaringselt, kui kasutada kasvuhooneid, siis ei ole asjakohane väide, et põllumajandus on EMTAK valdkonnast lähtuvalt hooajaline. Sama on ka PRIA poolt näiteks toodud mesindusega, kus on olemas mittehooajalised tegevused. PRIA ei viita ühelegi uuringule või analüüsile, mis annaks hinnangu Rohelohe OÜ tegevusalade sees erisuste ja hooajalisuse puudumisele või muule andmeallikale.

Taotleja esitas vaidemenetluses andmed oma käibedeklaratsioonide kohta 2011. aastal, millest on näha taotleja käibe hooajalisus. PRIA on vaide otsuse tegemisel jätnud selle asjaolu täiel määral arvestamata ning otsust ei põhjendanud, kuigi HMS § 56 nõuab otsuse põhjendamist.

Põlumajandusministeeriumi selgituste kohaselt peab PRIA lähtuma hindamiskriteeriumi 11 osas ettevõtte eelnevast majandustegevusest (sh ettevõtte põhi- ja kõrvaltegevusalad), projekti sisust ning ettevõtjapoolsetest selgitustest. Hinnete põhjendustest ja vaideotsusest selgub, et PRIA ei ole arvestanud ega andnud hinnanguid ei arvesta ettevõtte tegelikku majandustegevust ega ka taotleja antud selgitusi.

PRIA asus 31.01.2012 peadirektori otsuses nr 13-6/226, sama meetme sama taotleja st Rohelohe OÜ 2011 a taotluse samade asjaolude juures seisukohale, et taotleja tegevus on hooajaline, seega on PRIA-l olnud sama asjaolu suhtes täpselt vastupidine hinnang ning selle punkti hindamisel on rikutud võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid. Miks samadel asjaoludel on PRIA teinud erinevad hinnangud ei ole põhjendatud.

Taotleja on olnud eksperdiks rahastustaotluste hindamisel Rahandusministeeriumile, SA-le Innove ja SA-le Keskonnainvesteeringute Keskus ca 150 taotlusele, mistõttu võib eksperdikogemuse tõttu väita, et PRIA poolt rakendatav metoodika on vale ning ei anna hinnangut määruses toodud hindamiskriteeriumi kohaselt.

2011 a majandusaasta tegevusaruanne ja taotlusele lisatud äriplaani tabelid 2 ja tabel 7 p 14 räägivad ettevõtte tegevustena EL struktuurifondide taotlusvoorudest ja rahastatud taotluste infrastruktuuri investeeringute projektijuhtimisest sh projekti käigus läbiviidavatest riigihangetest. Samuti kajastub äriplaanis info, mille kohaselt 2013. aastal ja võimalik, et ka 2014. aastal vastavas valdkonnas käive kaob ära nii 2007-2013 perioodi projektide lõppemise tõttu, kui ka meetmete eelarvete lõppemisest tulenevalt taotlusvoorude puudumise tõttu nendel aastatel.

Vaideotsuses märgitud võimalus tegeleda nende tegevustega aastaringselt ei võta arvesse seadusandlusest tulenevaid piiranguid, mille tulemusel võib tegevus olla võimatu – näiteks taotlusvoorude puudumisel ei ole võimalik ei taotluste koostamise ega ka hindamisteenust osutada ning seda aastaajast sõltumatult. Projektide abikõlblikkuse tähtaja saabumisel ei ole võimalik osutada projektijuhtimise teenust. Need teenused moodustasid 61% taotleja 2011. a käibest.

Vaideotsuses viitab PRIA kohtupraktikale antud küsimuse tõlgenduses, mis on eeldatavalt asi nr 3-12-564. Antud lahendis ei andnud kohus hinnangut (otsuse p 14), et PRIA pakutud tõlgendus hooajalisusele oleks õige. Samuti oli tolles kohtuasjas oleva taotleja käive 2509

6 eurot aastas (2010. a), mis on vähemalt 10 korda väiksem kui Rohelohe OÜ käive, mistõttu on selge, et kohtuasja 3-12-564 ei üritanudki alalist tegevust, samas kui Rohelohe OÜ on alaliselt tegutsev ettevõte.

Samas PRIA väidab, et hooajaliseks saab lugeda tegevust, kus õigusaktidest tulenevalt on hooajaline tegevuspiirang. Palun lugeda õigusaktidest tulenevateks hooajalisteks ka järgmised juhtumid: - meetme määrusest tulenevalt on võimalik mingit tegevust teostada ainult projekti esimese 18 kuu jooksul st aastani 2011. Aastatel 2012 – 2014 antud tegevust finantseerida ei saa. - meetme määruses, meetme eelarvest ja rakendusüksuse kinnitatud tegevuskavast tulenevalt tehakse investeeringutoetuse ja õppekavade arenduse taotlusvoorud üks kord aastas esitamise perioodiga 1 või 3 kuud sõltuvalt rakendusüksusest.

Esitatud andmete kohaselt on Rohelohe OÜ käive olnud hooajaline (kuude ulatuses oluliselt kõikuv, PRIA tegevusaladel põhnev hinnang on asjakohatu ning planeeritud investeering seminariteenuse osutamiseks äriklientidele tõmbekeskusest 30 km kaugusel tagab kindlasti väiksema hooajalisuse taotleja käibele, kui taotleja 2011. a käibe kõikumine kuude lõikes, mistõttu on täidetud kõik hindamise nõuded. Samuti PRIA on eelneval korral asunud seisukohale, et tegevus on hooajaline.

Eelnevast tulenevalt tuleks anda taotluse hindamisel kriteeriumi 11 eest 5 punkti 0 punkti asemel.

11. Eeltoodud hindepunktide muutmisel lisanuks vaideotsuse tulemusel olevale 65,5 hindepunktile 3 + 1,5 + 3 +5 = 12,5 hindepunkti, mis annaks koondtulemuse 78 hindepunkti, mille alusel kuuluks taotlus rahuldamisele, sest rahuldati taotlused, mis said tulemuseks vähemalt 72 hindepunkti.

Vastustaja vastuväited

12. Vastustaja ei pea kaebust õigeks. 13. Otsus ei ole ebapiisavalt motiveeritud. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.07 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-06 on leitud, et haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Samas lahendis märgitakse, et lisaks rahaliste vahendite puudumisele tuleb põhjenduses märkida punktisumma, koht paremusjärjestuses ja rahuldatud taotluste arv. Kohtulahendis märgitakse, et sellisel juhul oleks taotlejal võimalik taotleda PRIA materjalidega tutvumist ning oleks võimalus otsus sisuliselt vaidlustada (selle õiguse on kaebaja ka realiseerinud). PRIA on taotluste rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel ka nimetatud Riigikohtu lahendis toodud nõuetest lähtunud ja seega täitnud vajalikus määras motiveerimiskohustust. 14. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. 15. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 98 lg 3 kohaselt lahendatakse vaie 30 kalendripäeva jooksul väide vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega ei ole rikutud.

7 16. Määruse nr ll9 § 8 lg 3 p 7 kohaselt esitab taotleja lisa 6 punkti 4 puhul kohaliku omavalitsusüksuse tõendi selle kohta, et hoone on olnud täies ulatuses kasutusest väljas taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kuu jooksul. Lisa 6 hindamiskriteeriumi 4 kohaselt eelistatakse taotlejat, kelle kavandatav investeeringuobjekt on seotud mahajäetud hoone kasutusele võtmisega. Tori Vallavalitsuse tõendit selle kohta, et hoone omanik ei ela antud elamus/pole sinna sisse registreeritud, ei saa käsitleda tõendina selle kohta, et tegemist on mahajäetud hoonega. Kui keegi hoones ei ela, ei ole veel tegemist mahajäetud hoonega. Seetõttu selle kriteeriumi eest hindepunkte ei anta. Vaideotsuses on sellekohane põhjendus olemas 17. Hindamiskriteerium 9 kohaselt antakse 3 hindepunkti kui investeeringu tulemusel luuakse rohkem kui üks täistööajaga töökoht. 1,5 hindepunkti antakse juhul kui investeeringu tulemusel luuakse 0,5-1 töökoht. Taotleja on taotlusdokumendina esitanud töökohtade ja tööülesannete loetelu, mille kohaselt luuakse 1 täistööajaga töökoht ja 2 osalise tööajaga (0,5) töökohta. Kuna investeeringu tulemusel ei looda rohkem kui üks täistööajaga töökoht, siis kolme hindepunkti ei anta. Kriteeriumi 9 eest jääb hindepunktide arv samaks (1,5 hindepunkti). 1 täistööajaga töökoht ja 2 osalise tööajaga töökohta ei ole rohkem kui 1 täistööajaga töökoha loomine. 18. Hindamiskriteerium 10.1 alusel hinnatakse põllumajandustootjaid. Kuna Rohelohe OÜ on mikroettevõtja, siis taotlejat selle kriteeriumi alusel ei hinnata (0 hindepunkti). 19. Vaideotsus oli tehtud enne täiendava vaide saamist, seega kriteeriumi 10.2 vaideotsuses ei käsitletud. Hindepunktide kohta antud vastuses on PRIA samas juba põhjendanud, miks ei ole kriteeriumi 10.2 eest hindepunkte antud. Taotleja taotleb toetust seminarikeskuse rajamiseks. Kriteeriumi 10.2 kohaselt eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeeringuobjekti tegevusvaldkond on seotud kohaliku ja traditsioonilise toote või teenusega. Eelistatud tegevusvaldkonnaks on maaturism (maa- ja loodusturismitoodete väljaarendamine), käsitöönduslik ettevõtlus, rändkauplus, põllumajandustootja toodangu töötlemine. Äriplaanist nähtuvalt ei planeerita seminarikeskuse rajamise läbi maaturismiteenust. Koolituste korraldamine ei ole seotud kohaliku traditsioonilise toote või teenusega. Asjaolu, et seminarikeskus saab asuma Tori vallas, st maapiirkonnas, ei tähenda veel seda, et koolituste jaoks seminarikeskuse rajamise näol oleks tegemist maaturism iga. 20. Hindamiskriteerium 11 kohaselt eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeeringuobjekti tegevus vähendab ettevõtlustegevuse hooajalisust. Investeeringu tulemusena peab lisanduma uus tegevus, mis leevendab taotleja ettevõtlustegevuse hooajalisust. Taotleja eelnev tegevus 2011. a (haridust abistavad tegevused, mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused, muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge) ei ole oma iseloomult hooajaline tegevus, nende tegevusaladega on võimalik tegeleda aastaringselt. Seega ei pea paika kaebaja väide nagu poleks PRIA põhjendanud, miks ei peeta taotleja ettevõtlustegevust hooajaliseks. Tavapäraselt saab hooajaliseks (talialad, suvealad) tegevuseks lugeda kalapüüki, põllumajandust, mesindust, teenindus- või toitlustusettevõtlust väljaspool siseruume suvel, metsandust, kus õigusaktidest tulenevalt on hooajaline tegevuspiirang. Hooajalisus saab tuleneda kaebajast

8 sõltumatutest välistest asjaoludest. See seisukoht on kinnitust leidnud ka möödunud taotlusvooru kohtupraktikas (mitte kaebaja poolt viidatud haldusasjas nr 3-12-564, vaid haldusasjas nr 3-12-487 otsuse p 9 ja 3-12-796 otsuse p 12). Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus on mõeldud eelkõige põllumajandustootjatele (teises järjekorras muud mikroettevõtjad), vähendamaks läbi majandustegevuse mitmekesistamise nende tegevuse hooajalisust. Samas ei väida vastustaja ka seda, et kogu põllumajanduslikku tegevust saaks lugeda hooajaliseks. Seetõttu on PRIA hindamisel lähtunud ka ülaltoodud hooajalisuse mõiste definitsioonist, andmaks hinnangu taotleja eelneva ettevõtlustegevuse hooajalisusele ja sellele, kas kavandatav investeeringuobjekt hooajalisust vähendab või mitte. Vastustaja on hooajalisuse mõiste käsitlemisel lähtunud ka määruse eesmärgist ja kaalumisel on arvestatud asjakohaseid aspekte. Käibe suurenemine või vähenemine teatud ajahetkel ei näita tegevuse hooajalisust. Ka projektide ja taotlusvoorude lõppemine ei ole hooajalisuse määratlemisel kriteeriumiks. Asjaolu, et projektikirjutajal kaob taotlusvooru lõppemisega töö, ei muuda projektide koostamist hooajaliseks tegevuseks.

Kohtu seisukoht

21. Vaidlustatud otsusega (tl 6) sai kaebaja taotlus 62,5 punkti. Toetuse said taotlejad, kes said vähemalt 72 punkti. Kaebaja leiab, et ta pidanuks saama tegelikult 78 punkti. Seega tuleb poolte vahelise vaidluse lahendamisel esmalt võtta seisukoht, kas kaebaja väited annavad alust seisukoha võtuks, et kaebaja taotlus võinuks PRIA-lt saada vähemalt 72 punkti. Sellisel juhul kuuluks vaidlustatud otsus tühistamisele ja vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks, kuna vastustaja diskretsioon ei ole asja uuel läbi vaatamisel käesoleval juhul redutseeritud nullini. Teiseks, tuleb kohtul võtta seisukoht, kas vaideotsus (tl 13-14) saab rikkuda kaebaja õigusi algsest otsusest sõltumatult. Kui küsimusele saab kohus vastata jaatavalt, tuleb vaideotsus tühistada sõltumatult kaebuse edukusest seonduvalt esialgse haldusakti vaidlustamise perspektiivikusega. Kolmandaks, võtab kohus seisukoha vaidlustatud haldusaktide formaalse õiguspärasusega.

22. Kohus ei nõustu kaebajaga, et hindamiskriteeriumi 4 eest on kaebajal õigus hindepunkte saada. Kohus nõustub vastustajaga, et Tori Vallavalitsuse 03.09.2012 tõend (tl 50) ei tõenda, et ehitise puhul, kuhu taotluse kohaselt planeeritakse rajada seminarikeskus, on tegemist mahajäetud hoonega, mis investeeringu tulemusel saaks kasutusele võetud. Ehitisregistri andmetel on Pärnumaal Kuiaru külas asuva elamu- rehealuse-lauda puhul tegemist üksikelamuna kasutusel oleva ehitisega, mis on kasutusel juba 1909. aastast {http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=0197&pageNr=1, 04.02.2014}. Kohus möönab registriandmete informatiivset iseloomu, kuid vastupidist tõendavate tõendite puudumisel ei näe kohus takistust ehitisregistri andmetele tuginemiseks. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud tõend ei tõenda, et vaidlusalune investeeringuobjekti puhul oleks tegemist mahajäetud hoone kasutusele võtmise juhtumiga, kuna ehitisregistri andmete ebatäpsust või ekslikkust selles küsimuses kaebaja tõendanud ei ole. Kohaliku omavalitsuse tõend tõendab ainult seda, et tõendis nimetatud perioodil ei ole kaebaja Marko kinnistut oma elukohana registreerinud. Vaidlust ei saa olla selles, et mingi osa elamu-rehealune-laudast võib vajada tervikuna elamuna kasutamiseks renoveerimist, kuid samas on registri kohaselt tegemist elamuna kasutatava ehitisega. Kohus osundab, et

9 kohaliku omavalitsuse tõend tugineb samuti registriandmetele, mille tõendamisväärtus ei ole käesoleva vaidluse aspektist suurem võrreldes ehitisregistri andmetega.

23. Hindamiskriteeriumi 7 osas on vastustaja vaideotsuses oma seisukoha ekslikkust tunnistanud, seega on koos selle kriteeriumiga tõendatud kaebaja õigus 65,5 hindepunkti saamisele.

24. Hindamiskriteeriumi 9 eest ei ole kohtueelses haldusmenetluses kaebajale hindepunkte antud. Tartu Halduskohtu 02.10.2013 osaotsusega (tl 53) rahuldati seoses vastustaja poolt selles osas kaebuse õigeks võtmisega kaebus osaliselt hindamiskriteeriumi 9 eest kaebajale 1,5 hindepunkti andmata jätmise osas. Seega on käesoleva kohtulahendi tegemise ajaks tõendatud kaebaja õigus 67 hindepunkti saamisele.

25. Hindamiskriteeriumi 10.2. eest ei ole kaebajale hindepunkte antud. Vastustaja kaebaja poolt osundatud võimalikku eksitust seoses kriteeriumiga 10.1. ei tunnista. Vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuse kohaselt (tl 24) ei ole vastustaja selle hindamiskriteeriumi kohta esitatud täiendava vaide kohta sisulist vaideotsust teinud. PRIA ei vaidlusta samas täiendava vaide saamist kaebajalt ja leiab, et teabenõudele antud vastuses toodud selgitus selle kriteeriumi osas on piisav.

Kohus selles osas vastustajaga ei nõustu. Kuna vastustaja ei ole täiendavas vaides puudusi tuvastanud ja sel motiivil täiendavat vaiet tagastanud, pidi vastustaja täiendava vaide osas tegema haldusmenetluse seaduse 5. peatüki 4. jaos vaide läbivaatamiseks sätestatud toimingud ja langetama HMS §-de 85-87 kohase otsuse. Kuna vastustaja seda teinud ei ole, on sellega rikutud kaebaja õigusi, kuna tegemist on kohtu hinnangul objektiivselt õigusvastase olukorraga, kuna täiendav vaie on seadusega sätestatud korras kohtueelses menetluses lahendamata. Seega ei välista kohus kaebaja õigust 3 hindepunktile ehk kokku 70 hindepunktile, vaatamata sellele, et kohus saab vastustajale teha selles osas ettekirjutuse asja uuesti läbi vaatamiseks, mitte aga asumata haldusorgani asemele ja otsustada asja sisuliselt vastustaja eest.

Kohus peab siiski vajalikuks vastuseks pooltele märkida, et nõustuda tuleb kaebajaga, et varasema halduspraktika muutmine vajab vaideotsuses sellekohaste kaalutluste esitamist. PRIA ametniku vastuses toodud selgitused kaebaja järelepärimisele (tl 8-9) kohut ei veena. Ametniku kaalutlustest ei nähtu, miks on õige ametniku, mitte aga varasematel aastatel teistsugune analüütiku seisukoht. Pealegi pole kaalutlused esitatud vaide lahendamise käigus selleks pädeva isiku poolt ja ka esitatud selleks sätestatud korras. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja kaalutlused asja uuel otsustamisel peavad olema kooskõlas nii turismiseaduses sätestatuga, kui ka Riigikogu 22.11.2006 otsusega kinnitatud Eesti riiklikus turismiarengukavas aastateks 2007-2013 sätestatud põhimõtetega. Muuhulgas tuleks lähtuda maaturismi tavakasutuses olevast mõistest (vt nt http://cmsimple.e- uni.ee/maaturism/?Maaturismi_m%F5iste, 04.02.2014).

26. Hindamiskriteeriumi 11 eest ei ole kohtueelses haldusmenetluses kaebajale hindepunkte antud. Kohus on ka selle kriteeriumi osas taas kohustatud nentima, et PRIA ei ole veenvalt varasema halduspraktika muutmist põhjendanud, õigemini, seda ei ole vaideotsuses (tl 13 p) üldse tehtud. Kohus peab vajalikuks vastuseks vastustajale märkida, et vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuses viidatud (tl 24) kohtuasjade (3-12-487, 3-12- 796) asjaolud ei ole sarnased käesolevale asjale. Nendes kohtuasjades ei vaieldud ettevõtlustegevuse hooajalisuse tõlgendamise üle ettevõtte käibe hooajalisuse aspektist.

10 Nendes kohtuasjades tõlgendati kriteeriumi kohaldamist valdavalt asjakohase määruse seletuskirja pinnalt. Kaebaja on asja tundva isiku arvamuse kui kirjaliku tõendiga (tl 40) tõendanud, et Tartu Ülikooli ettevõtluse professor Tõnis Mets peab võimalikuks kaebaja kui ettevõtte senist majandustegevust pidada hooajaliseks, tulenevalt tema peamiste teenuste tellijate tegevuse hooajalisusest. Vastustaja selle tõendiga tõendatu kummutamiseks omapoolseid tõendeid esitanud ei ole. Nenditakse paljasõnaliselt, et projektikirjutaja kui füüsilise isiku töökoormuse võimalik vähenemine ei saa olla aluseks hindepunktide saamisele. Kohus peab seda vastuväidet suunatuks subjektiivselt kaebaja seadusliku esindaja kui füüsilise isiku vastu, mis pole kohtu hinnangul asjakohane kaalutlus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid hindamaks, kuidas kaebaja seaduslik esindaja oma tegevuse projektikirjutajana õiguslikus mõttes on korraldanud, kas ta teeb seda füüsilise isikuna sõlmitud lepingute, läbi ettevõtte või FIE-na. Õigeks saab lugeda kaebaja seisukoha, et investeeringu tulemusel seminarikeskuse rajamine vähendab ettevõtte tegevuse hooajalisust, sh eelduslikult käibe tekkimise aspektist aastaringselt ühtlasemalt. Vastuses on vastustaja rõhutanud, et hooajalisus saab tuleneda kaebajast sõltumatutest välistes asjaoludest. Nimetatud asjaolule on aga tuginetud muuhulgas ka kaebaja poolt esitatud asja tundva isiku arvamuses. Seega ei saa kohus välistada, et asja uuel läbivaatamisel, kus kaalutakse hooajalisust käibe tekkimise hooajalisuse vähenemise aspektist, tekib kaebajal õigus selle kriteeriumi eest 5 hindepunkti saamisele. Seega aga kokku 75-le hindepunktile, mille saamise järgselt kvalifitseeruks aga taotlus toetuse saamisele.

27. Seega saab kohtu poolt tõstatatud esimesele küsimusele vastata jaatavalt. Vaidlustatud otsuse puhul on tegemist diskretsiooniveaga ebaseadusliku otsusega, kuna vastustaja ei ole kohases korras kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid kaalunud.

28. Kaebaja õigusi on rikutud ka vaideotsusega PRIA peadirektori esialgsest otsusest sõltumatult. Vaideotsuse kohaselt (tl 13-14) on kaebaja vaie jäetud rahuldamata, mis ei vasta aga vaideotsuse tegelikule sisule. Kaebaja vaie on kohtu hinnangul tegelikult rahuldatud osaliselt. Kohtule jääb vastustaja vastupidine seisukoht tulenevalt HMS § 85 punktis 1 ja § 86 lõikes 1 sätestatust täielikult arusaamatuks. Nimetatud sätted ei seo vaide rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist taotluse lõpliku edukuse kriteeriumiga. Kuna vastustaja ei ole vaideotsuses viidanud materiaalõiguse sättele, mis seob taotluse edukuse vaidemenetluses tehtava otsuse resolutsiooni sisuga, on tegemist kaebaja õigusi rikkuva õigusvastase vaideotsusega, kuna vastustaja poolt vaideotsuses kohaldatud materiaalõiguse sätted ei sätesta taolise otsuse tegemist ja vormistamist, nagu vastustaja on seda käesoleval juhul teinud. Kuna vaideotsuses hinnatakse sisuliselt ka teisi hindamiskriteeriume selle kriteeriumi kõrval, mille osas on tehtud kaebajale soodustav otsustus, on see täiendavaks aluseks vaideotsuse tühistamisele peadirektori otsuse tühistamise kõrval.

29. Kaebaja poolt osundatud otsuste formaalne õigusvastasus ei ole iseseisvaks kaebuse rahuldamise aluseks seonduvalt tähtaegade eiramisega ja avaliku teabe seaduse väidetava eiramisega, muus osas nõustub kohus üldjoontes kaebajaga otsuste formaalsest õigusvastasusest.

30. Neil asjaoludel tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus tulevad tühistada (HKMS § 5 lg 1 p 1). Vastustajale tuleb teha ettekirjutus kaebaja taotluse uuesti läbi vaatamiseks, arvestades muuhulgas ka Tartu Halduskohtu 02.10.2013 osaotsusega (tl 53) käesolevas kohtuasjas.

11

31. Seoses kaebuse osalise rahuldamisega, peaks vastustaja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega kandma kaebaja menetluskulud. Kuna kaebaja ei ole HKMS § 109 lg 1 sätestatud tähtajaks menetluskulu nimekirja ja kuludokumente menetluskulu kandmise kohta esitanud, on kaebaja kaotanud õiguse menetluskulu hüvitamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik