3-12-1096/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 04.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1096 Haldusasi M.V. kaebus Viru Vangla 27.02.2012. a käskkirja nr 6.- 3/280-D tühistamiseks ja VangS § 11 lg 41, lg 5, lg 8 ning § 65 regulatsiooni põhiseadusega ja EIÕK-ga vastuolu tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.10.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.V. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.10.2012. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 6. märtsil 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav M.V. esitas 25.05.2012. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla käskkirja 27.02.2012 nr 6.-3/280-D tühistamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks, et tunnistada vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 4¹, lg 5, lg 8 ning § 65 regulatsioon vastuolus olevaks põhiseadusega (PS) ja Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK).

Kaebuse kohaselt anti 29.01.2012. a M.V. korraldus kartseris oleku ajal kella 09.45 paiku hakata koristama E7 osakonna üldkasutatavaid ruume, mis on ilmselgelt vastuolus VangS § 65¹ lg-ga 3 ja Viru Vangla direktori 26.01.2012. a käskkirjaga nr 1-1/16 kinnitatud päevakavaga. M.V. ei olnud võimeline antud töökohustust ja korraldust täitma ning põhjendas oma tööst keeldumist antud seletuskirjas. M.V.

suhtes algatati distsiplinaarmenetlus ning 27.02.2012. a käskkirjaga nr 6-3/280-D määrati M.V. distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 45-ks ööpäevaks. M.V. leiab kaebuses, et vaidlustatav käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ja põhimõtetele, on oluliste kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne ning nõuetekohaselt motiveerimata ja põhjendamata. Viru Vangla 26.04.2012. a vaideotsusega nr 6-12/118-1 jäeti M.V. vaie rahuldamata.

2. Tartu Halduskohus jättis 31.10.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt määrati M.V. tööle Viru Vangla 24.01.2012. a käskkirjaga nr 6.-2/90-T (tl 35), mida tutvustati kaebajale 26.01.2012. Kaebusest ei tulene, et M.V. oleks vaidlustanud tööle määramise käskkirja. Seega on Viru Vangla 24.01.2012. a käskkiri nr 6.- 2/90-T kehtiv ja selle adressaadile täitmiseks kohustuslik. On ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega rikkus M.V. vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Töö tegemise kohustuse eiramisel on tegemist olulise rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi asuda õiguskuulekale teele. Kaebaja ei vasta VangS § 37 lg-s 2 toodud kriteeriumitele, mis vabastaksid teda töö tegemise kohustusest. Samuti oli M.V. tööle määramine kooskõlastatud Viru Vangla arsti Juta Kogani poolt 23.01.2012 ning 29.01.2012. a tööle asumise korralduse täitmisest keeldumine tervislikel põhjustel ei olnud põhjendatud. Toimikus asuvate tõenditega on tuvastatud, et M.V. keeldus koristajana tööle asumast ja ta oli teadlik distsiplinaarmenetluse algatamisest, läbiviimisest ja määratud distsiplinaarkaristusest. Ohtu kaebaja tervisele ja elule, nagu väidab kaebaja, ei olnud. Viru Vangla julgeolekuosakond ei leidnud, et kinnipeetav M.V. julgeolek satuks ohtu, kui ta asuks tööle elusektsiooni koristajana. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja märgitud vägivalla juhtumid oleksid seotud konkreetselt kinnipeetavate tööle asumisega koristajana. Arvestades rikkumise raskust, kinnipeetava varasemat karistatust ja karistuse määramise eesmärki on määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne. Viru Vangla ei rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Kartserirežiim ei välista töötamist, seega kartserirežiimil olevale kinnipeetavale antud korraldus oli õiguspärane. M.V. taotleb kaebuses VangS § 1¹ lg 4¹, lg 5, lg 8 ja § 65 põhiseadusevastaseks tunnistamist. Ülalmärgitu alusel pole kaebaja subjektiivseid õigusi piiratud, kuna nimetatud sätted reguleerivad kohtusse pöördumise korda ja distsiplinaarkaristuse täideviimist ning vangla või Justiitsministeerium ei saa nendele sätetele tuginedes kaebaja õigusi piirata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. M.V. esitas Tartu Halduskohtu 31.10.2012. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus kohtumenetluse norme. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja esitatud taotlused tõendite väljanõudmise ja asja juurde lisamise osas ning on jätnud põhjendamata, miks on otsuse tegemisel arvestatud ainult vastustaja seisukohtadega.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht kaebaja tööle määramise käskkirja mittevaidlustamise kohta, kuna kaebaja on vaidlustanud oma tööle määramise käskkirja. Kaebaja on järjekindlalt väitnud, et ta ei saanud töökohustust ja korraldust täita julgeolekukaalutlustel ning tervislikel põhjustel. Kaebaja seisukohad ja väited on jäetud otsuses käsitlemata. Kohus ei käsitlenud üldse kaebaja tõstatatud probleemi, et kaebajat karistati kaks korda – võeti ära kokkusaamine ning määrati ka kartseris viibimine. Kohus märkis, et see on kokkusattumus, mis ei ole õige. Tegemist on vangla teadliku ja sihipärase tegevusega. Halduskohus on jätnud käsitlemata kaebajale määratud karistuse – 45 päeva kartseris viibimist – proportsionaalsuse põhimõtted ning ei ole seda otsuses põhjendatud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kartserirežiim ei välista töötamist ja et antud korraldus oli õiguspärane. Seadused ja Viru Vangla kodukord kehtivad ka vanglateenistujatele ning kartseris viibimise ajal ei ole kinnipeetaval vaba liikumist osakonnaruumes ega õigust töötada. Ebaõige on halduskohtu põhjendus vangistusseaduse sätete põhiseadusele vastavuse osas ning arvestatud ei ole kaebaja esitatud väiteid sellel teemal ning kogumata jäeti taotletud tõendid. Samuti ei ole halduskohus käsitlenud kaebuses toodud väidet, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja on allkirjastanud pädevust ja volitust mitteomav vanglateenistuja.

4. Vastustaja palub jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Põhiseaduslik alus kinnipeetavate töökohustuseks tuleneb PS § 29 lg-st 2. VangS § 37 lg 1 piirab seega kooskõlas PS § 29 lg-ga 2 kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS-i § 38 lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema sõltumata sellest, kas see langeb tema vaba tahte valikuga kokku või mitte. Ka EIÕK välistab sunnitöö määratlusest kinnipeetavate töö, nähes art 4 lg 3 punktis a ette, et konventsiooni mõistes sunniviisiline või kohustuslik töötamine ei hõlma töid, mida harilikult vastavalt konventsiooni art-le 5 nõutakse kinnipidamisel või kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1-41 kehtestatud nõudeid. M.V. on kaebuses esitanud väited Viru Vangla 24.01.2012 käskkirja nr 6-2/90-T õigusvastasuse osas, kuid nimetatud käskkirja tühistamist ega õigusvastasuse tuvastamist käesolevas haldusasjas kaebaja taotlenud ei ole. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et kaebusest tulenevalt ei ole M.V. 24.01.2012 käskkirja nr 6-2/90-T vaidlustanud. Kohus hindas kaebaja väidetava julgeolekuohu ja tervisliku seisundi kohta esitatud tõendeid kogumis, mistõttu on alusetu kaebaja väide, et kohus jättis kaebaja selleteemalised väited kontrollimata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et M.V. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2012. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Halduskohus ei ole rikkunud materiaalõiguse ja kohtumenetluse norme. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole samuti otsuse tühistamise aluseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks Viru Vangla 24.01.2012. a käskkirjaga nr 6.-2/90-T, millega teda tutvustati

26.01.2012 (tl 35). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et ebaõige on kohtu seisukoht nagu ei oleks ta seda vaidlustanud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et ta esitas 10.02.2012 selle peale vaide (tl 1 pöördel). HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebajale anti korraldus asuda tööle 29.01.2012, siis sel ajal oli tööle määramise käskkirja näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik.

7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et ta ei saanud töökohustust ja korraldust täita julgeolekukaalutlustel ja tervislikel põhjustel. Halduskohus on kaebaja sellekohaseid väiteid arvesse võtnud ja on esitanud ka omapoolsed seisukohad, miks ta nende väidetega ei nõustu. Nähtuvalt spetsialist-õde I. Pavlova seletusest, oli ta 29.01.2012 kutsutud kaebaja juurde. Kaebaja kurtis valu kaela piirkonnas ning ta andis pipraplaastri ja valuvaigistava tableti ning registreeris kaebaja arsti vastuvõtule. Kaebaja tervislik seisund ei vajanud töölt vabastust (tl 66). Ka arst V. Pronevitš on kinnitanud, et kaebaja tervislik seisund lubab tal töötada. Ringkonnakohus nõustub, et valu kaelas võib tekitada mõningast ebamugavust, kuid tegemist ei ole sellise tervisliku seisundiga, mis nõuaks kaebaja tööst vabastamist.

8. Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks ei saa olla ka kaebaja seisukoht, et E7 osakonna koristamisel oleks olnud ohus tema julgeolek. Teise üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes A. Anslani õiendi kohaselt töötas E7 ja E8 osakonnas majandustöödel kokku

5 kinnipeetavat ning mingeid intsidente seoses töötamisega ei ole esinenud (tl 54). Julgeolekuosakonna peaspetsialist V. Tootsi õiendi kohaselt on ta juba varem kaebajaga vestelnud seoses väidetava julgeolekuohuga ja vestluse käigus selgunud faktide alusel ei ole alust arvata, et kaebaja julgeolek oleks ohus seoses töötamisega (tl 55). Sama on ta kinnitanud ka 22.02.2012 koostatud õiendis (tl 60). Riigikohus on oma 14.11.2012. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-44-12 selgitanud, et väidetav julgeolekuoht, mis takistab kinnipeetava töötamist, peab olema seotud konkreetse kinnipeetava endaga ja tööga, mida ta vanglas tegema on määratud. Seega ei oma Viru Vangla üldist või teiste kinnipeetavatega seotud võimalikke intsidente kajastavad kaebaja väited käesolevas asjas olulist ja sisulist tähendust. Asjakohased ei ole kaebaja viited ka sellele, et mitmeid kinnipeetavaid on rünnatud, kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, et rünnakud oleks seotud töötamisega koristajana. Kaebaja on kinnitanud, et E7 osakonna kinnipeetavate vahel eksisteerib kokkulepe, et kinnipeetavat, kes teeb osakonnas koristamistöid, võib oodata teiste kättemaks. Kinnipeetavate selline seadusevastane kokkulepe ei ole aluseks kaebaja tööst vabastamiseks. II üksuse inspektor-kontaktisik on kaebajaga läbi viinud vestluse, mille käigus kaebaja avaldas, et majandustöödel mittetöötamise põhjuseks on muuhulgas ka selle eest makstav väike töötasu ning tööst keeldumise põhjuseks on kaebaja põhimõtted (tl 61). See, et kaebaja ei soovi subkultuurilistel põhjustel töötada, ei saa olla aluseks, mis vabastab isiku tööst keeldumisega kaasnevast vastutusest.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud ka sellele, et teda on tööst keeldumises eest karistatud kahel korral – kartserisse paigutamisega ja kokkusaamise äravõtmisega. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kaebajat on 27.02.2012. a käskkirjaga nr 6-3/280-D karistatud kartserisse paigutamisega 45 ööpäevaks. VangS § 25 lg 4 kohaselt ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi muuhulgas distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Seega ei ole pikaajalise kokkusaamise keelamise puhul tegemist distsiplinaarkaristusega VangS § 63 lg 1 p 2 mõttes, vaid see tuleneb VangS § 25 lg-st 4.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei motiveerinud, millistel asjaoludel alusel ta loeb kaebajale määratud karistuse proportsionaalseks toimepandud distsipliinirikkumisega. Halduskohus on leidnud, et karistus on proportsionaalne arvestades rikkumise raskust, varasemat karistatud ja karistuse eesmärki. Kaebajat on varem viiel korral karistatud distsiplinaarkorras mitteallumise eest ametniku korraldusele asuda tööle. Viimati karistati teda selle eest 04.01.2012. Vaidlustatud käskkirjas on põhjalikult motiveeritud seda, miks kaebajat on vajalik karistada just kartserikaristusega ja sellises määras. Kuna varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ja kaebaja jätkas analoogsete rikkumiste toimepanemist, siis oli talle õigustatult määratud kartserikaristus maksimaalmääras. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja pani uue distsipliinirikkumise toime ajal, kui ta kandis karistus analoogse rikkumise eest.

11. Kaebaja vaidlustab ka halduskohtu seisukohta, mille kohaselt kartseris viibimine ei välista töötamist ja tööle asumise korraldus oli seetõttu õiguspärane. Seejuures on kaebaja viidanud Viru Vangla direktori 26.01.2012. a käskkirjaga nr 1-1/16 kinnitatud E-hoone osakondades E7 ja E8 paiknevate kinnipeetavate päevakavale (tl 51). Selle kohaselt on majandustöödel koristajatena töötavate kinnipeetavate tööaeg 20.45-22.00. Kuna kaebaja viibis kartseris, siis kehtis tema suhtes kartseris viibivate kinnipeetavate päevakava. Selles päevakavas ei ole kartseris viibivate isikute majandustöödel kasutamise kellaaegu ette nähtud. Seega on ebaõige kaebaja väide, et puudus alus tema tööle suunamiseks kell 9.45.

12. Kaebaja heidab halduskohtule ette ka seda, et halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja väidet, mille kohaselt on distsiplinaarmenetluse määramise käskkirja allkirjastanud pädevust ja volitust mitteomav vanglaametnik. Tõepoolest on halduskohus otsuses märkinud üksnes seda, et karistus on määratud pädeva isiku poolt. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmise ajal kehtinud VSkE § 15 sätestas, et üksuse juhi otsustuspädevuses või vangistusosakonna juhataja otsuspädevuses vanglates, kus ei ole üksusi, ja avavangla peaspetsialisti otsustuspädevuses Harku ja Murru Vanglas, on teha otsus „Vangistusseaduse“ §-de 30 lg 2, 31 lg 2, 64 lg 4, 65 lg 2, 651 lg 4 ja 93 lg 3 alusel ja anda üksikjuhtumit reguleeriv haldusakt § 46 lg 2 alusel. Kaebajale on distsiplinaarkaristuse määranud vanglaametnik, kellele olid pandud üksuse juhi teenistuskohustused ning vastav otsustuspädevus rajaneb VangS §-le 15..

13. Ringkonnakohus ei näe käesolevas asjas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise vajadust. Seadusesätete põhiseaduspärasust peab kohus hindama siis, kui see on põhivaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Piirav või kohustav norm on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks asja lahendades otsustama selle kehtetuse korral teisiti kui selle kehtivuse korral (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.10.2012 otsus asjas nr 3-4-1-14-12, p 41). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 03.03.2004. a lahendi nr 3-4-1-5-04, p-s 22 märkinud: „Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kolleegium on seisukohal, et kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud“. Seega on asjakohatud kaebaja väited VangS § 11 erinevate lõigete vastuolust põhiseadusega. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et puudub alus algatada ka VangS § 65 osas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. Distsiplinaarmenetluse käigus tehtud käskkirja koheselt täitmisele pööramine ei saa tekitada tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole hiljem võimalik. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamisel on isikul õigus nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist.

14. Kuna kaebaja oli nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus menetluskulude tasumisest vabastatud, siis puuduvad asjas menetluskulud, mida oleks võimalik välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Madis Ernits Agu Timmi