Legislator Case Law & Legislation
3-13-70011/12 AI generated

3-13-70011/12 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 3-13-70011/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-13-70011/12 · Tallinna Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
denial of prosecutor recusal lack of prosecutorial standing substantiation of procedural defect modification of provisional measures refusal of provisional measures defective power of attorney
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70011 Haldusasi I Ai kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx esitatud ebaõige süüdistusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – I A Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus I Ai määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta I Ai määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-13-70011 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. I A esitas 07.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx esitatud ebaõige süüdistusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tunnistati Harju Maakohtu 15.03.2011 otsusega I. A süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) § 114 järgi 13 aasta vangistusega, KarS § 263 p-de 1 ja 3 järgi 2 aasta vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 13 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.05.2011 otsusega Harju Maakohtu 15.03.2011 otsuse I. Ai suhtes sisuliselt muutmata, kuid mõistis I. Ai süüdistuses KarS § 114 p 5 järgi õigeks ning jättis I. Ai süüdimõistmisest KarS § 114 p 1 järgi välja piinava viisi. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning jättis rahuldamata süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid. Kaebaja leiab, et eeluurimise ajal ei viidud läbi tunnistajate ütluste olustikuga seostamist ega süüdistatava kohtupsühholoogilist ekspertiisi. Seega ei saa teha järeldust kaebaja psühholoogilisest seisundist. Kaebajal olid uurimise ja kohtumenetluse ajal hingelised kannatused. Prokurör ei esitanud pärast kohtuliku uurimise lõpetamist uut süüdis-

3-13-70011 2(3) tust. Tapmise motiiv ei ole leidnud tõendamist, prokuröri tegevusetuse tõttu mõisteti kaebaja süüdi kohtuotsusega, mis ei ole õige materiaalses mõttes. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 30.12.2013 määrusega I. Ai kaebuse. Kohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse ilmselge puudumisega HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses on tegemist olukorras, kus kaebuses vaidlustatud haldusakt või toiming ei saanud objektiivselt kaebaja õigusi rikkuda. Haldusorgani tegevuse peale esitatud hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikest 1 tulenevalt eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2013 määrus haldusasjas nr 3-13- 990, p 16). RVastS § 7 lg 1 kohaselt saab kahju hüvitamise nõude esitada üksnes isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt on kannatanul võimalik nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Nendeks on väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine ning au või hea nime teotamine. Kuna RVastS § 9 lg 1 ei võimalda nõuda kriminaalasjas esitatud ebaõige süüdistusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, puudub I. Ail hüvitamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastada. 3. I. A esitas halduskohtu määruse peale 10.01.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 14.01.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. I. A palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 määrus tühistada. Halduskohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Riigikohus on leidnud, et RVastS § 7 lõiget 1 ei saa kohaldada kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-85-09, p 115). Samuti ei saa kohaldada RVastS § 9 lõiget 1 (vt viidatud Riigikohtu lahendi p 117). Seega on halduskohtu määruse põhjendused alusetud. Haldusasi tuleb sisuliselt läbi vaadata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Kaebaja tugineb mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel määruskaebusest nähtuvalt mitte riigivastutuse seadusele, vaid põhiseaduse §-le 25. Selle sätte kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kaebaja peab kriminaalmenetluses süüdistuse esitamist õigusvastaseks ning viitab seejuures asjaolule, et jõustunud kohtulahendiga ei karistatud teda sellise süüteo eest, milles prokuratuur teda süüdistas. Prokuratuuril oleks kaebaja arvates vajalik läbi viia veel menetlustoiminguid ning hinnata kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlusi teisiti. 6. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada kriminaalmenetluse toiminguid õigusvastaseks. Süüdistuse esitamine ei muutu isiku hilisema õigeksmõistmisega õigusvastaseks. Kaebaja peab õigusvastaseks tunnistajate ütluste olustikuga seostamata jätmist ja süüdistatava kohtupsühholoogilise ekspertiisiakti teostamata jätmist. Seetõttu oli esitatud süüdistus vale ning

3-13-70011 3(3) kaebajale tekitati mittevaralist kahju. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu kriminaalmenetluse seadustikust ega kaebuses viidatud kohtuotsusest, millega kaebaja osaliselt õigeks mõisteti, et kriminaalmenetluse toimingud oleksid õigusvastased. 7. Isegi kui asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse toimingud olid kaebuses väidetud osas õigusvastased, ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust. Ebaõige sisuga süüdistuse esitamisega ei tekitata sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Süüdistuse saanud isikul on võimalik oma õigusi kaitsta kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus. Mittevaralist kahju ei tekita pelgalt süüdistuse esitamine, milles isik kohtumenetluse käigus õigeks mõistetakse. Süüdistuse esitamine ei too kaasa selliseid tagajärgi, nagu kaebuses ja määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendite aluseks olnud asjades, kus kahju aluseks oli kriminaalmenetluse ülemäärane kestus, või kriminaalmenetluse käigus kohaldatud täiendavad piirangud (vabaduse võtmine, ametikohalt kõrvaldamine vms). 8. Kaebuse faktiliste väidete – märgitud menetlustoimingute tegemata jätmine kriminaalmenetluses – tõendatust eeldades ei ole seetõttu kaebajal kaebeõigust. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman