3-13-1395/22 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1395

Haldusasi

OÜ Eurowind kaebus Sauga valla tegevusetuse õigus-

vastasuse tuvastamiseks Sauga valla üldplaneeringu

menetlemisel ja Sauga valla kohustamiseks teha viivi-

tuseta Sauga Vallavolikogu 25.09.2009 otsusega nr 43

vastuvõetud Sauga valla üldplaneeringu menetluse lõ-

puleviimiseks vajalikud toimingud

Menetlusosalised ja nende esinda-

jad

Kaebaja – OÜ Eurowind, volitatud esindaja v.adv Jaa-

nus Tehver

Vastustaja – Sauga vald, volitatud esindaja Tuulikki

Laesson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2013. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Eurowind määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Eurowind määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-13-1395 ja

saata kohtuasi samale halduskohtule edasiseks menetlemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sauga Vallavolikogu algatas 23.02.2007 otsusega nr 46 Sauga valla üldplaneeringu koos-

tamise koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Sauga Vallavolikogu võttis

25.08.2008 otsusega nr 62 vastu Sauga valla üldplaneeringu projekti ja kohustas vallavalitsust

korraldama üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamise. Sauga vald ja Eurowind OÜ sõl-

misid 19.05.2009 planeeringu koostamise rahastamise lepingu, millega Eurowind OÜ võttis

endale kohustuse tasuda vallale üldplaneeringu muutmisega kaasnevad kulud, vald kohustus

koostama planeeringu. Lepingu objekti kirjeldusest nähtuvalt oli lepingu sõlmimise ajaks

valminud uuring tuuleenergia kasutamise võimaluste kohta elektrienergia tootmiseks Sauga

3-13-1395

2(7)

valla territooriumil, mille tulemusel on vajalik koostamise faasis oleva valla üldplaneeringu

muutmine.

2. Sauga Vallavolikogu võttis 25.09.2009 otsusega nr 43 vastu vallavolikogu 23.02.2007 ot-

susega nr 46 algatatud üldplaneeringu muudetud põhilahendusega üldplaneeringu projekti.

Kuna valla ja Pärnu maavanema vahel jäi menetluse käigus eriarvamus planeeringu osas, esi-

tas Sauga vald Siseministeeriumile taotluse lahendamata jäänud eriarvamuse lahendamiseks.

Siseministeerium andis 07.05.2012 seisukoha Sauga valla üldplaneeringu osas. Siseministee-

rium märkis, et Keskkonnaamet ei ole heaks kiitnud Sauga Vallavalitsuse tellitud analüüsi

„Sauga vallas, Urge, Rütavere ja Pulli külas paikneva tuulepargi keskkonnamõju strateegiline

hindamine Sauga üldplaneeringu koosseisus“. Keskkonnaamet selgitas, et üldplaneeringu

esmane põhilahendus ei sisaldanud tuuleenergeetika alade reserveerimist. Muudetud lahen-

dust ei ole Keskkonnaametiga kooskõlastatud. Samuti leidis Siseministeerium, et valla muu-

detud põhilahendusega üldplaneeringu lahendustest, mis on koostatud pärast planeeringu vas-

tuvõtmist, ei nähtu selgelt, millistel tingimustel ja millistes piirkondades valla territooriumil

tuuleenergeetikat arendada võib. Kuna planeeringu avalikust väljapanekust ja arutelust on

möödunud juba palju aega, tuleks planeering uuesti vastu võtta ja korrata avalikku väljapane-

kut.

3. Sauga Vallavolikogu 24.05.2012 otsusega nr 19 kooskõlastati Pärnu maakonna planeerin-

gu tuuleenergia teemaplaneering. Eurowind OÜ ja Pärnu Maavalitsuse vahel planeeringula-

henduse osas kokkuleppe mittesaavutamise tõttu Sauga vallas paikneva tuuleenergia arendus-

ala suuruse küsimuses edastas maavalitsus vastuväite Siseministeeriumile planeeringu üle

järelevalve teostamiseks. Siseministeerium esitas järelevalvemenetluse tulemusel oma seisu-

kohad antud küsimuses 19.06.2013 kirjaga OÜ-le Eurowind.

4. OÜ Eurowind esitas 27.06.2013 Tallinna Halduskohtusse kaebuse nõuetega tuvastada

Sauga valla tegevusetuse õigusvastasus Sauga valla üldplaneeringu menetlemisel ja kohustada

Sauga valda tegema viivituseta Sauga Vallavolikogu 25.09.2009 otsusega nr 43 vastu võetud

Sauga valla üldplaneeringu menetluse lõpuleviimiseks vajalikud toimingud. Kaebuse põhjen-

dused on järgmised.

Sauga valla üldplaneeringu kehtestamiseks vajalike toimingute tegemata jätmine on õigusvas-

tane ja rikub kaebaja õigusi. Kaebaja näol on tegemist ettevõtjaga, kes soovib Sauga valda

rajada elektrijaama (tuulepargi) ning on alustanud selleks ettevalmistusi: sõlminud elektrijaa-

ma põhivõrguga liitumiseks liitumislepingu võrguettevõtjaga ja lepingud maaomanikega ka-

vandatava tuulepargi maa-ala kasutamiseks ning teinud muid investeeringuid. Planeeringust

huvitatud isikuna kandis kaebaja otseseid kulutusi planeeringu koostamiseks vastavalt Sauga

valla ja kaebaja vahel sõlmitud lepingutele kokku summas üle 250 000 krooni.

Tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht tuleb planeerimiseseaduse (PlanS) §

292 lg 3 kohaselt valida üldplaneeringuga. Sauga valla tegevusetus valla üldplaneeringu me-

netlemisel rikub kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega. 25.09.2009 vastu võetud üldplaneering

nägi ette valda tuulepargi rajamise ning kaebajal tekkis õigustatud ootus, et pärast planeeringu

kehtestamist saab alustada tuulepargi rajamisega. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitas koha-

lik omavalitsus, et see vastab kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidele ja õigus-

aktidele.

Asjaolu, et üldplaneeringut ei ole ligemale nelja järgnenud aasta jooksul suudetud kehtestada,

on põhjustanud kaebajale majanduslikku kahju. Kaebajal on tuulepargi rajamise edasilükka-

misega jäänud saamata kavandatud tulu. Kuna kaebaja ei saanud alustada ehitustegevust, on

kahe kinnistu omanikud taganenud hoonestusõiguse seadmise lepingutest. Kui vastustaja jät-

kab tegevusetust planeerimismenetluses, tähendab see kaebajale kõigi investeeringute kaotust

ja kahju saamata jäänud tulu näol.

3-13-1395

3(7)

Kaebaja nõuded on suunatud sellele, et vastustaja teeks vastuvõetud üldplaneeringu menetluse

lõpuleviimiseks vajalikud toimingud, ning eesmärgiks on lõpetada õigusvastane tegevus üld-

planeeringu menetlemisel. Kohalik omavalitsus ei saa oma suva järgi otsustada, kas viia alus-

tatud planeerimismenetlus lõpule või mitte. Tegevusetus ja viivitus on halduskohtus vaidlus-

tatavad.

5. Sauga vald palus vastuses kohustamiskaebuse osas lõpetada menetlus kohustamiskaebuse

esitamise tähtaja rikkumise tõttu; alternatiivselt, kui kohus leiab, et kohustamiskaebus on

tähtaegne, siis jätta kohustamiskaebus läbi vaatamata; kui kohus peab võimalikuks asja sisuli-

selt lahendada, siis jätta kohustamiskaebus täies ulatuses rahuldamata. Tuvastamiskaebuse

osas palub vastustaja jätta tuvastamiskaebus läbi vaatamata; alternatiivselt, kui kohus peab

asja võimalikuks sisuliselt lahendada, siis jätta tuvastamiskaebus täies ulatuses rahuldamata.

Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebajal ei ole õigust nõuda üldpla-

neeringu kehtestamist. Üldplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooni-

otsus. Olukorras, kus üldplaneering ei vasta kehtestatud nõuetele ning on vaja läbi viia uus

menetlus, ei ole vastustajal võimalik planeeringulahendust kehtestada. Sauga Vallavolikogu

24.05.2012 otsusega nr 19 on määratud tuuleenergia arengut puudutavad asjaolud ning otsus-

tatud muuta 25.09.2009 otsusega nr 43 vastu võetud planeeringulahendust. Sauga Vallavoli-

kogu on 24.05.2012 kooskõlastanud koostatava maakonna tuuleenergeetika planeeringu.

Maakonnaplaneeringu kehtestamisel muutuvad tuuleparkide asukohad üldplaneeringu osaks.

Üldplaneeringu kehtestamisele peab eelnema õiguspärane menetlus ja lahendus peab lähtuma

maakonnaplaneeringust.

Üldplaneeringu koostamine vallas ei mõjuta kaebaja ettevõtlusega seonduvate õiguste reali-

seerimist. Tuuleparkide asukoht määratakse maakonnaplaneeringuga. Kaebaja ja vastustaja

sõlmisid 19.05.2009 planeeringu koostamise rahastamise lepingu. Nimetatud lepingust tule-

nevad võimalikud nõuded on kaitstavad tsiviilmenetluses. Kinnistud, mille osas on kaebaja

sõlminud hoonestuslepingud, on maatulundusmaad, mitte tootmismaad. Kaebaja pidi nimeta-

tud lepingute sõlmimisel arvestama maa sihtotstarbe muutmise vajadusega. Hoonestuslepin-

gute sõlmimise ajal oli kaebaja teadlik maakonna tuuleenergeetika planeeringu koostamisest.

Võttes endale hoonestuslepingute sõlmimisel tähtaegse kohustuse ehitustegevuse alustami-

seks, oli tegemist kaebaja enda äririskiga. Kaebaja ei ole kaebuses näidanud põhjendatud huvi

seoses esitatud nõuetega.

Menetlustoimingu peale saab esitada kaebuse koos lõpliku haldusakti vaidlustamisega. Antud

juhul ei ole kaebaja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlustatud toimingud

toovad endaga kaasa tehtava otsuse õigusvastasuse.

6. OÜ Eurowind esitas 23.09.2013 seisukohad vastustaja taotluste osas. Kohustamiskaebus

on esitatud tähtaegselt. Vastustaja on tõlgendanud vääralt kaebuse eesmärki ja seetõttu on

ebaõige vastustaja käsitlus kaebuse eesmärgi saavutamise võimatusest. Kaebaja huvid seon-

duvad tuulepargi rajamisega, mille asukoht tuleb määrata üldplaneeringu alusel. Olukorras,

kus 25.09.2009 otsusega nr 43 vastu võetud üldplaneeringus on tuuleparkide asukoht kajasta-

tud, puudub alus väita, et üldplaneering ei mõjuta kaebaja õigusi. Vale on vastustaja väide, et

tuuleparkide asukoht määratakse maakonnaplaneeringuga. Nimetatud planeering ei ole suuna-

tud tuuleparkide asukoha kindlaksmääramisele PlanS § 292 lg 5 tähenduses. Kuna Sauga valla

üldplaneering määrab kaebaja huviga seonduva tuulepargi asukoha, siis järelikult rikub üld-

planeeringu menetlemisega seonduv Sauga valla organite tegevusetus kaebaja õigusi ning

kaebajal on HKMS § 44 lg 1 alusel õigus esitada kaebus halduskohtule. Kaebus ei ole haldus-

kohtule esitatud tulenevalt lepingu rikkumisest. Kahjunõue, mille kaebaja kavatseb esitada

vastustaja vastu, rajaneb avalik-õiguslikus suhtes kahju tekitamisele. Hüvitamiskaebus ei ole

perspektiivitu. Ebaõige on vastustaja väide selle kohta, et kohustamiskaebuse esemeks olevad

3-13-1395

4(7)

otsustused on tehtud vallavolikogu 24.05.2012 otsusega nr 19. Nimetatud otsust ei saa lugeda

otsustuseks selle kohta, millisel viisil jätkatakse vastuvõetud üldplaneeringu menetlemist.

Maakonna teemaplaneeringu kooskõlastamine iseenesest ei too kaasa mingeid tagajärgi üld-

planeeringu menetlemisele. Teemaplaneeringut ei ole tänaseni kehtestatud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 23.10.2013 määrusega OÜ Eurowind kaebuse läbi vaatama-

ta, leides järgmist.

Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja on pöördunud tuvastamis- ning kohustamiskaebusega

kohtusse planeeringust huvitatud isikuna. PlanS § 26 lg 1 annab igaühele õiguse vaidlustada

üksnes planeeringu kehtestamist, mitte kehtestamata jätmist või menetluse jätkamiseks kohus-

tamist. Seega ei laiene igaühe kaebeõigus käesolevas kaebuses esitatud nõuetele.

Sauga vallas kehtib käesoleval ajal vallavolikogu 12.09.1997 otsusega nr 60 vastu võetud

üldplaneering (http://www.sauga.ee/UEldplaneering.220.0.html). Käesolevaks ajaks uut üld-

planeeringut vastu võetud ei ole. Seega ei ole Sauga Vallavolikogu 23.02.2007 otsusega nr 46

algatatud Sauga valla üldplaneering käesolevaks ajaks toonud endaga kaasa mingit muutust

Sauga valla ruumilises arengus ja planeerimises.

Kaebaja subjektiivseid õigusi võiks rikkuda tema kaasamata jätmine teda mõjutada võiva pla-

neeringulahenduse väljatöötamisse, kuid käesoleval juhul on kaebaja eesmärgiks kohustamis-

nõudes kohustada vastustajat viivituseta lõpule viima 25.09.2009 otsusega nr 43 vastuvõetud

üldplaneeringu projekti menetlus.

Kaebuse kohaselt soovib kaebaja rajada Sauga valda tuuleparki, mille rajamise võimaluse

nägi ette vallavolikogu 25.09.2009 otsusega nr 43 kinnitatud üldplaneeringu projekt ning mil-

lest kaebajal tekkis väidetavalt õigustatud ootus, et tuulepargi rajamist saab alustada pärast

planeeringu kehtestamist. Sauga Vallavolikogu 25.09.2009 otsusega nr 43 võeti vastu üldpla-

neeringu projekt ja kohustati vallavalitsust korraldama planeeringu ja KSH aruande avalikus-

tamine. Avalikustamisel esitletakse esialgset planeeringuprojekti ning lõplik planeering val-

mib alles koostöös avalikkusega, mistõttu ei saa avalikku väljapanekut käsitada valminud

planeeringulahenduse tutvustamisena.

Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et vastustaja poolt on antud kaebajale

selge lubadus tuulepargi rajamiseks vallas. Arvestades seda, et planeeringute koostamine on

avalik, ei saanud kaebajal ka valla poolt taolise lubaduse andmise korral olla alust arvata, et

seda ei muudeta. Ühtegi õigusnormi, mis annaks kaebajale õiguse nõuda vastustajalt viivitu-

seta üldplaneeringu projekti menetluse lõpuleviimist, ei ole.

Kaebaja väitel rikub vastustaja tegevusetus üldplaneeringu menetlemisel kaebaja õigust tege-

leda ettevõtlusega. Kaebaja selgituste kohaselt on tuulepargi rajamise edasilükkumine põhjus-

tanud talle majanduslikku kahju, mis seisneb elektrijaama opereerimisest saamata jäänud ka-

vandatud tulust.

Käesoleval juhul ei ole asjas esitatud väiteid selle kohta, et kehtiv valla üldplaneering kitsen-

daks seadusevastaselt kaebaja õigusi. Kohus nõustub kaebajaga selles, et planeeringutega ka-

vandatavad ümberkorraldused võivad olla seotud äriühingute ettevõtlusvabadusega ning mõ-

jutada (soodustada/kitsendada) nende majandustegevust ja selle tulemusi. Samas ei ole pla-

neerimisseaduse eesmärgiks menetlusõiguslike eeliste loomine äriühingutele, kelle käivet või

muid majandusnäitajaid võib mõjutada üldplaneeringu menetlemise aeg.

Kaebaja on vaidlustanud vastustaja toimingud planeerimismenetluses. Käesoleval ajal ei saa

olla ette kindel selles, et kohalik omavalitsus üldse kehtestab planeeringu vallavolikogu

25.09.2009 otsusega nr 43 vastuvõetud projekti alusel, ega selles, mil moel võtab vastustaja

arvesse järelevalvet teostanud isiku seisukohad. Samuti ei ole teada, kas kaebaja saab planee-

ringu alusel üldse tuulepargi rajamise õiguse. Kaebaja võimalike subjektiivsete õiguste tek-

3-13-1395

5(7)

kimisel ja nende rikkumisel ning olemasolevate subjektiivsete õiguste rikkumisel tulevikus

saab kaebaja oma õigusi kaitsta kohtu- või vaidemenetluses. Seega puudub vaidlustatud toi-

mingutel reaalne mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. OÜ Eurowind palub määruskaebuses halduskohtu 23.10.2013 määruse tühistada ja saata

asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud toimingutel puudub reaalne mõju kaebaja

subjektiivsetele õigustele. Kaebaja põhistas kaebuses üksikasjalikult seda, miks rikub kaebuse

esemeks olev tegevusetus kaebaja õigusi. Juba 2009. aastal vastu võetud, kuid siiani kehtes-

tamata üldplaneeringu menetluse tulemusest sõltub see, kas kaebaja saab ehitada enda poolt

planeeritud tuuleparki või mitte. Menetluse tulemuse kõrval mõjutab kaebaja õigusi vahetult

ka see, millise aja jooksul üldplaneeringu menetlust läbi viiakse. Kuna üldplaneering määrab

tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku, ei ole senikaua, kuni planee-

ringut pole kehtestatud, võimalik taotleda projekteerimistingimusi ja ehitusluba tuulepargi

rajamiseks. Vastuvõetud planeering, mis tuulepargi ehitamist lubab, annab planeeringust hu-

vitatud isikule õigustatud ootuse selles osas, et vald, kes on planeeringu vastuvõtmisega kinni-

tanud selle vastavust valla ruumilise arengu eesmärkidele ja kehtivale õigusele (PlanS § 18 lg

1), viib planeerimismenetluse ka mõistliku aja jooksul lõpuni ja siis selgub ka lõplikult tuule-

pargi rajamise võimalikkus või võimatus. Ettevõtjal, kes on huvitatud olulise ruumilise mõju-

ga objekti rajamisest, on põhjendatud huvi selle vastu, et menetlus, mille tulemusena otsus-

takse objekti rajamise võimalikkus, viidaks läbi mõistliku aja jooksul. Kui kohalik omavalit-

sus vastava menetlusega põhjendamatult viivitab, rikub see kaebaja õigust heale haldusele,

eelkõige haldusmenetluse seaduse § 5 lg-tes 2 ja 4 sätestatud põhimõtete osas.

Kaebaja viitab Riigikohtu 16.12.2008 lahendi nr 3-3-1-56-08 p-le 19 ja leiab, et viivitus (te-

gevusetus) planeerimismenetluse lõpuleviimiseks vajalike toimingute tegemisel võib kaebaja

õigusi rikkuda. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa siduda vaid planeerimismenet-

luse lõpptulemusega. Kaebaja rõhutab, et kaebus on esitatud kaebaja enda subjektiivsete õi-

guste kaitseks, kuna vastustaja tegevusetus rikub kaebaja õigust menetlusele mõistliku aja

jooksul ja ühtlasi takistab ettevõtlusvabadust ning põhjustab kaebajale kahju. Kaebus on suu-

natud vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisele ja selle lõpetamisele. Kaebajal on

kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes.

Vaidlustatud määruses nimetab kohus Sauga Vallavolikogu 25.09.2009 otsusega nr 43 vastu-

võetud planeeringut üldplaneeringu projektiks. Selline käsitlus on ebaõige ja eksitav, sest vas-

tuvõetud planeering ei ole planeeringu projekt. Loomulikult ei tähenda planeeringu vastuvõt-

mine iseenesest seda, et planeering ka kehtestatakse vastuvõetud kujul, kuid sellele vaatamata

on planeeringu vastuvõtmisel konkreetne õiguslik tähendus (PlanS § 18 lg 1) ning vastuvõe-

tud planeeringut ei saa lugeda lihtsalt planeeringu projektiks. Kaebaja hinnangul on oluline

see, et vastuvõetud planeeringu menetlus tuleb mõistliku aja jooksul lõpuni viia, olgu selle

tulemuseks planeeringu kehtestamine vastuvõetud kujul, muudetud kujul või planeerimisme-

netluse lõpetamine ilma planeeringu kehtestamiseta (s.o varasema üldplaneeringu muutmata

jätmine).

Halduskohtu seisukoht, et PlanS § 26 lg 1 lubab kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtes-

tamise otsust, on eksitav. Kaebaja leiab, et PlanS § 26 lg 1 ei võimalda asuda seisukohale, et

muude HKMS-s sätestatud nõuete esitamise võimalus seonduvalt planeerimismenetlusega

puudub.

3-13-1395

6(7)

Halduskohtu viidatud asjaolu, et kaebajal on oma õigusi võimalik kaitsta planeeringu kehtes-

tamise otsuse vaidlustamisega tulevikus, ei ole asjakohane. Esiteks ei saa praegusel juhul asu-

da seisukohale, et tulevikus kehtestatav planeering üldse kaebaja õigusi rikuks, ning teiseks

on ilmselge, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise võimalus ei muuda olematuks

tõsiasja, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine leiab aset juba praegu planeerimismenet-

luse põhjendamatu venitamisega ning seda rikkumist tulevikus planeeringu kehtestamisega

iseenesest ei kõrvalda.

Kohtule esitatud kaebuses oli nõuetekohaselt põhistatud kaebeõiguse olemasolu ning haldus-

kohtu määruse seisukohad kaebeõiguse puudumise kohta ei ole põhjendatud. Seisukoht, et

planeeringust huvitatud isikul ei ole kuni planeeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmiseni

mitte mingeid subjektiivseid õigusi planeerimismenetluses ning tal puudub HKMS § 44 lg 1

järgi kaebeõigus planeerimismenetluse ebamõistliku viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ja

viivituse lõpetamise kohustamiseks, ei ole kooskõlas planeerimisseaduse, HKMS ega laiemalt

õigusriigi põhimõttega.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamise tingimus on kaebajal kaebeõiguse „ilmselge“ puudumine.

Antud kaasuses ei ole alust konstateerida kaebeõiguse ilmselget puudumist olukorras, kus

halduskohus ei ole kaebust sisuliselt läbi vaatama asunud. Seega ei esine käesolevas asjas

HKMS § 121 lg 2 nimetatud asjaolusid ning järelikult on ebaõige kaebuse läbivaatamata jät-

mine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Sauga vald palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kohus on jätnud kaebuse läbi vaatamata õiguspäraselt ja järgides õigusakte. Vastustaja jääb

esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist.

Kaebaja on määruskaebuses käsitlenud kohtu seisukohti vääralt, sh samastades menetlusõigu-

se materiaalõigusega. Kaebaja on leidnud, et kuna Sauga üldplaneeringu menetlemine on toi-

munud pika aja vältel, siis on kaebajal sellest tulenevalt tekkinud kahju, sellega on rikutud

kaebaja õigusi menetlusele mõistliku aja jooksul ning ühtlasi takistatud ettevõtlusvabadust

ning et samadel seisukohtadel on olnud ka eelnevalt Riigikohus. Kaebaja selline seisukoht

eeldaks kaebaja õigust nõuda endale sobiva üldplaneeringu kehtestamist. Sellist nõudeõigust

ei saa kaebajal planeerimise põhimõtetest (avatud, demokraatlik, keskkonda arvestav) tulene-

valt olla.

Kohus on käsitlenud vastuvõetud planeeringu sisu õigesti planeeringu projektina, kuna pla-

neeringu avalikustamise, heakskiitmise ja ka nt ehituskeeluvööndi vähendamise raames võib

muutuda planeering oluliselt (erinevalt kehtestatud planeeringust) ja seega on planeerimisme-

netluses oleva planeeringu osas kohane kasutada nimetust planeeringu projekt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja peab õigusvastaseks Sauga valla üldplaneeringu menetluses aset leidvat tegevu-

setust ja taotleb kohtult valla kohustamist üldplaneeringu menetlemiseks vajalike menetlus-

toimingute tegemiseks. Asjaolu, et üldplaneeringu menetluses on huvitatud isikuid palju ning

planeeringuala hõlmab suure hulga isikute elukeskkonda, ei tähenda, et planeerimismenetluse

menetlusosalisteks ei võiks olla selliseid isikuid, kelle õigustele on planeeringul vahetu mõju.

Nende isikute puhul, kelle õiguste ja kohustuste ring sõltub menetletava üldplaneeringu sisust

ja kehtestamisest, selline mõju eksisteerib. Küsimus, millise taseme planeeringut kehtestatak-

se, ei ole oluline otsustamisel selle üle, kas planeeringuga rikutakse isiku õigusi või mitte –

see sõltub planeeringu sisust.

3-13-1395

7(7)

11. Käesolevas asjas sooviti üldplaneeringuga tuulegeneraatorite arendusala ettenägemist.

Selline ala nähti ette nii vastu võetud üldplaneeringu lahendusega, Siseministeeriumile järele-

valve teostamiseks esitatud planeeringulahendusega kui ka maakonna teemaplaneeringu la-

hendustes, mille menetlemine on aset leidnud pärast üldplaneeringu lahendusele Siseministee-

riumi poolt seisukohtade esitamist. Kaebaja väidetest ja lisatud tõenditest saab järeldada, et

tuulegeneraatorite püstitamise võimalus ja asukoht on kaebaja jaoks olulise tähtsusega tema

ettevõtlusvabaduse realiseerimisel.

12. PlanS § 26 näeb ette võimalused vaidlustada planeeringu kehtestamist. Viidatud säte ei

reguleeri planeerimismenetluse toimingute vaidlustamise võimalusi ega planeerimismenetlu-

ses aset leidvat õigusvastast tegevusetust või viivitust. Nende nõuete esitamisel tuleb juhindu-

da halduskohtumenetluse seadustiku regulatsioonist.

13. HKMS § 6 lg 2 ning § 37 lg 2 p-de 2 ja 6 koosmõjust tulenevalt saab kohus lahendada nii

planeeringu kehtestamisel tegevusetuse või viivituse õigusvastasuse tuvastamise kui planee-

ringu kehtestamiseks kohustamise nõuet. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et

kaebajal on võimalik oma eesmärk saavutada planeerimismenetluse lõpuks antava haldusakti

vaidlustamisega. Menetluse pikaajalisusega kaasnevaid tagajärgi ei ole planeeringu kehtesta-

mise otsuse või kehtestamata jätmise otsuse tühistamist nõudes võimalik kõrvaldada. Just

kiiremat otsustamist, kas planeering kehtestada või mitte, kaebaja aga saavutada tahab.

14. Tähtsust ei oma, kas planeerimismenetluse kiirendamist nõudes kaebaja lõpptulemusena

oma eesmärgi asuda arendada tuuleparki saavutab. Nagu kaebaja määruskaebuses õigesti vii-

tas, on kohtupraktikas korduvalt selgitatud, et õigus menetluse läbiviimisele mõistliku aja

jooksul on eraldiseisev subjektiivne õigus, mida haldusorgan ei tohi rikkuda. Planeerimisme-

netluse käiku selgitavatest tõenditest nähtub, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust,

et planeeringulahendus kehtestatakse sellisena, nagu see vastu võeti: Keskkonnaamet ei ole

keskkonnakaitse eesmärkidest ning maavanem paikkonna elanike huvidest lähtudes planee-

ringulahendusega nõustunud. Kaebaja peamine eesmärk saavutada planeeringu kehtestamine

nii, et sellega nähakse ette tuulegeneraatorite arendusala, ei ole õiguspärase ootuse põhimõtte-

ga kaitstav. Küll aga nähtub kaebusest, et käesoleva kaebuse eesmärgiks on menetluse kiirem

lõpuleviimine, et vältida vajadust teha ettevõtluse arendamiseks täiendavaid kulutusi olukor-

ras, kus nende kulutuste tegemisest saadav tulu pole ettenähtav.

15. Asjaolu, et valla, Keskkonnaameti, maavanema ja Siseministeeriumi vahelised erimeelsu-

sed tuleb enne planeeringu kehtestamist lahendada, selleks on läbi viidud arvukaid menetlus-

toiminguid küll mitte valla üldplaneeringu, vaid maakonna teemaplaneeringu raames ning

vajalik on planeeringu uue avaliku väljapaneku korraldamine – menetluse kiiruse seisukohast

ei oma tähtsust, kas seda tehakse maakonna teemaplaneeringu menetlemisel või valla üldpla-

neeringu menetluses –, viitab sellele, et planeerimismenetluse pikaajalisus on põhjendatud

ning vastustaja kaalutlusõiguse ulatust silmas pidades ei ole kaebuse eduväljavaated suured.

Kaebuse vähestest eduväljavaadetest ei saa aga järeldada, et kaebajal puudub kaebeõigus ja

õigus nõuda, et planeerimismenetlus viiakse läbi võimalikult kiiresti.

16. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu 23.10.2013 määrus tü-

histada ja saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman