2-11-64876/51 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-64876

Tsiviilasi

XXXhagi AS XXXvastu juhatuse liikme tasu nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts

(Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, Tallinn

10141, e-post menetlus@lplaw.ee)

Kostja XXXOÜ (endise nimega AS XXX; registrikood

XXX, asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor

Särgava (Advokaadibüroo Laus&Partnerid, Rävala pst 4,

Tallinn 10152, e-post viktor@lauspartners.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista XXX välja XXX OÜ (endise nimega AS XXX) kasuks

menetluskulud summas 1989 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend üheksa)

eurot.

2. Jätta rahuldamata XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks summas 1219 (üks tuhat kakssada

üheksateist) eurot.

3. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohus jättis XXX hagi 30.04.2013 kohtuotsusega rahuldamata ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2013 otsusega jäeti Harju

Maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muudeti osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kõik

esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäeti XXX kanda. Riigikohtu

Tsiviilkolleegium jättis oma 04.12.2013 kohtumäärusega XXX kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Kohtuotsus jõustus 04.12.2013.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

18.12.2013 esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 3208 eurot

km-ga.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud

tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri.

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos

menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse

päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS §

lg-st

toimetas

20.12.2013

kohtumäärusega

kohus

kostja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte hagejale ja

andis talle aega seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete

esitamiseks.

XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks

õigusabikulud summas 3208 eurot km-ga. XXXOÜ (endise nimega AS XXX) poolt esitatud

menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulude koosseis järgmine: 1) 14.01.2013. a arve nr

1/13 - 595 eurot; 2) 13.02.2013. a arve nr 1/13/Parsum - 1833 eurot; 3) 02.07.2013. a arve nr

4/13/Parsum - 780 eurot.

TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, siis on ta antud juhul õigustatud nõudma menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle,

võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks

suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja menetluskuludele järgmised

vastuväited, mille kohaselt:

1) puudub alus kostja seadusliku esindaja tegevusega seotud kulude väljamõistmiseks;

2) kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat V. Särgava töö maht on põhjendamatult

suureks paisutatud;

3) põhjendatud ei ole kostja lepingulise esindajana asjas tegutsenud vandeadvokaat V.

Särgava poolt osutatud õigusabiteenuste tunnitasu 156 eurot (sisaldab käibemaksu).

Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2013 kohtumäärusele

tsiviilasjas nr 2-10-41784, milles kohus on asunud seisukohale, et hageja esindaja tunnitasu

määr 156 eurot on õigusteenuse osutamisel tavatult kõrge juhul, kui esindaja ei ole advokaat.

Kohus märkis, et ka advokaadi teenuse puhul ei ole tasu 156 eurot tund tavapärane ja sellist

tasu tuleb maksta eriti kõrge kvalifikatsiooni ja suure praktilise kogemusega juristi teenuse

eest.

Kohus, juhindudes eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusest ning arvestades

Viktor Särgava kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on

põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 156 eurot tunnis km-ga s.o 130 eurot

tunnis km-ta.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008

määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 17 875,23 euro

suuruselt hagihinnalt arvutatuna 6400 eurot.

Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kogusummas 3208 eurot km-ga. Seega kostja

poolt nõutud menetluskulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse

vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud

vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Kohus leiab, et XXXOÜ-le (endise nimega AS XXX) esindaja poolt osutatud õigusteenuse

vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt

õigustatud. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli poolte vahel võlaõiguslik vaidlus, nõue tulenes

käsunduslepingust.

XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks

14.01.2013. a arve nr 1/13 - 595 eurot. Hageja on eelnimetatud arvele esitanud vastuväite,

mille kohaselt puudub alus kostja seadusliku esindaja tegevusega seotud kulude

väljamõistmiseks.

Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et

menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla

vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-

142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka

sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja

materjalidest kostja lepingulise esindaja olemasolu 14.01.2013. a arve nr 1/13 nähtuvate

toimingute teostamisel s.o 10.01.2013 kohtuistungiks ettevalmistamisel ja täiendavate

menetlusdokumentide esitamisel. Kohus juhib kostja tähelepanu, et TsMS § 394 lg 3 kohaselt

juhul, kui kostjat esindab menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed.

TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel

toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et

juhul, kui menetlusosalist esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse

kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole hagejale kostja õigusabikulu tsiviilprotsessi

kestel ettenähtav. Antud juhul nähtub kohtule tsiviilasja materjalidest, et XXX on menetluse

kestel s.h 10.01.2013 kohtuistungil osalenud kostja seadusliku esindajana s.t juhatuse liikmena.

Riigikohus

on

tsiviilasjas

nr

3-2-1-80-11

selgitanud,

et

õigusabikulusid

tuleb

tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud

hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kostja poolt

14.01.2013. a arves nr 1/13 väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad menetlusosalisele

menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Toimikust ei

nähtu, et XXX, oleks menetluses osalenud kostja lepingulise esindajana, seega ei ole

põhjendatud õigusabikulu väljamõistmine 595 euro ulatuses.

XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks

13.02.2013. a arve nr 1/13/Parsum - 1833 eurot. Hageja on eelnimetatud arvele esitanud

vastuväite, mille kohaselt on kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat V. Särgava töö maht

põhjendamatult suureks paisutatud. Põhjendatuteks ja vajalikeks ei saa pidada Advokaadibüroo

Laus & Partnerid 13.02.20013. arves 1/13Parsum kajastatud kostja lepingulise esindaja

vandeadvokaat V. Särgava toiminguid, mis väidetavalt seisnesid kohtumises kliendiga (0,75

tundi), kohtumaterjalidega tutvumises (5,5 tundi) ja kohtule 30.01.2013. esitatud seisukoha

koostamises (5,5 tundi). Maksimaalselt põhjendatuks saab hageja hinnangul pidada töömahtu

1,5 – 2 tunni ulatuses.

Kohus on seisukohal, et põhjendatuks tuleb pidada kliendiga arutelu ja kohtumise ajakulu 0,75

h summas 97,50 eurot km-ta s.o 117 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on tavapärase

ajamahuga kliendiga konsulteerimisel. Samuti peab kohus põhjendatuks tsiviilasja

materjalidega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud ajamahtu 5,5 h ulatuses, summas 715

eurot km-ta s.o 858 eurot km-ga. Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud tõendite mahtu ning

asjaolu, et alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.01.2013 seisukoha esitamiseni oli

tsiviilprotsessis esindaja olnud kostja juhatuse liige, siis pidi lepinguline esindaja end kurssi

viima kogu senise tsiviilasja käiguga, millele lisaks kujundama tsiviilasjas positsiooni ka kostja

perspektiivi osas. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on tsiviilasja materjalidega tutvumisele

ja analüüsimisele kulunud ajamaht 5,5 h ulatuses, summas 715 eurot km-ta s.o 858 eurot km-

ga, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Samas ei nõustu kohus 30.01.2013 koostatud

menetlusdokumendi koostamisele kulunud ajakuluga 5,5 h, summas 715 eurot km-ta s.o 858

eurot km-ga. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule dokumendi

sisulises osas ca 2 lk, millest nähtuvad m.h tsiviilprotsessis varasemalt korduvad seisukohad.

Lisaks märgib kohus, et juhul, kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kellel on kõrge

õigusalane kvalifikatsioon, ei saa menetlustoimingute tegemisele kuluda üleliia palju aega.

Kohtule ei nähtu, et kostja oleks esitanud koos vastusega täiendavaid tõendeid. Kohus peab

antud juhul põhjendatud ajakuluks kohtule 30.01.2013 seisukoha koostamisel 2,5 h, seega tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista 325 eurot km-ta s.o 390 eurot km-ga.

XXXOÜ (endise nimega AS XXX) avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks

02.07.2013. a arve nr 4/13/Parsum - 780 eurot. Hageja on eelnimetatud arvele esitanud

vastuväite, mille kohaselt on kostja 01.07.2013.a vastus hageja apellatsioonkaebusele

tavapärast tähefondi suurust ja reavahet arvestades reaalselt maksimaalselt 2,5 – 3 lk pikkune.

Eeltoodud asjaoludel peab hageja ka avaldusele lisatud Advokaadibüroo Laus & Partnerid

02.07.2013.a arves 4/13/Parsum kajastatud hageja apellatsioonikaebusele vastuse koostamiseks

väidetavalt kulunud aega põhjendamatult suureks ja sellisena ülepaisutatuks. Maksimaalset

saaks eeltoodud asjaoludel vastava töö mahuks pidada 2-3 tundi.

Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse

koostamise ajakulu 5 h ulatuses, summas 650 eurot. Arvestades, et apellatsioonkaebuse

pikkuseks on antud juhul sisuliselt ca 9 lk ja vastustaja vastus sisuliselt ca 3,5 lk on kohtu

hinnangul põhjendatud ajakulu 4 h ulatuses, seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 520

eurot km-ta s.o 624 eurot km-ga.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Kohus vähendab kostja lepingulise esindaja tasumäära 1219 euro km-ga võrra, seega

kostja taotlus kuulub rahuldamisele summas 1989 eurot km-ga. Hagejal tuleb alates määruse

jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult

viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik