2-13-6095/53 · Tallinna Ringkonnakohus

1(9)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi 2-13-6095 Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2014, Tallinn

Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav Kohtuasi

T A C i avaldus otsustusõiguse üleandmiseks lapse Alexander L C i elukoha määramise, välisreiside, hariduse ja lasteaeda minekuga seonduvates küsimustes

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.10.2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T A C i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja T A C (isikukood XXXXXXX, elukoht XXXXXXXX), lepinguline esindaja Grete Lüüs

Puudutatud isik I D G (isikukood XXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eva Tibar

Puudutatud isik II A L C

(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Annemarie Kunila

Eestkosteasutus Saue Vald Saue Vallavalitsuse kaudu, volitatud esindaja Sirli Sõstar-Peerna Eestkosteasutus Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu, volitatud esindaja Mari Tikerpuu

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Jätta Harju Maakohtu 01.10.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta T A C i kanda, v.a lapse määratud

2(9) korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. 3. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik 1. T A C (avaldaja) esitas 07.02.2013 Harju Maakohtule avalduse lapse Alexander L C i elukoha määramise, välisreisidel käimise ning hariduse ja lasteaeda minekuga seonduvates küsimustes otsustusõiguse üleandmiseks avaldajale. Avalduse kohaselt on avaldaja ja D G (puudutatud isik) kooselust sündinud lapsed A L C 10.07.2009 ja L T C 21.07.2012. Poolte kooselu on lõppenud. Avaldaja ja puudutatud isik leppisid kokku, et poeg A L elab alates 29.12.2012 koos isaga. Vanemate pingeliste suhete tõttu on siiski tekkinud erimeelsused A L alalise elukoha määramise ja lasteaeda mineku osas. Puudutad isik ei lähtu oma hooldusõiguse teostamisel vajalikul määral lapse huvidest ega heaolust. Kui esialgselt oli puudutatud isik nõus, et laps elab isa juures, siis tänaseks on tema soovid pidevalt muutunud seoses lapse elukohaga ja ka lasteaeda minekut puudutavates küsimustes. Selline pidev meelemuutus ei taga lapsele stabiilset elukorraldust, millega laps võiks harjuda. Lapsel on isaga hea kontakt ja läbisaamine. A L on avaldanud soovi jääda elama oma isa juurde. Lapse sõnade kohaselt on ema teda vööga löönud, mis tegelikult on keelatud (PKS § 124 lg 2) ning selline käitumine on muret tekitav. Samuti on ema andnud mõista, et tegemist ei ole kergesti kasvatatava lapsega. Kuivõrd lapse emal on lisaks A L le veel neli last, siis on lapse ema ühes oma e-kirjas viidanud asjaolule, et kuigi ta soovib last näha, ei soovi ta näha teda oma kodus ja võtta enda peale kogu lastega kaasnevat vastutust. Avaldaja soovib lapse panna lasteaeda, et ta saaks omaealistega aega veeta, mis aitaks kaasa ka tema igakülgsele arengule. Selleks on avaldaja palunud lapse ema nõusolekut, kuid ei ole seda saanud. Selline käitumine on ilmselgelt ebamõistlik ning lapse parimad huvid on jäetud tagaplaanile. Kuivõrd avaldajal puudub eeltoodu tõttu võimalus panna laps riiklikku lasteaeda, käib laps praegu eralasteaias. Samas majanduslikult jõukohasem ning mõistlikum oleks panna laps riiklikku lasteaeda. Avaldaja saab lapse eest hoolitsemisega hakkama, kuna on oma esimesest kooselust sündinud lapse üksi üles kasvatanud 6 kuu vanusest. Avaldaja on pärit Suurbritanniast ning soovib lapsega aegajalt külastada ka oma kodumaad, et kohtuda oma vanemate, vanema poja ja teiste sugulastega. Avaldaja soovib, et A L suhtleks ka edaspidiselt oma vennaga ning kasuõdede ja -vendadega. Otsustusõiguse üleandmine isale tagaks lapsele stabiilse elukeskkonna ning hoiaks ära võimalikud arusaamatused lapse emaga tulevikus. 2. D G vaidleb avaldusele vastu. Avaldaja taotlus ei vasta A L ega ka poolte teise lapse L T i huvidele. Pooled kohtusid juulis 2008 ning kuna avaldaja oli välisriigi kodanik, põhines kooselu visiitidel. Eestisse kolis avaldaja 2011. a augustis. Poolte kooselu lõppes septembris 2012, mil ilmnes, et avaldajal on suhe teise naisega ning ta lahkus kodust. Tõele ei vasta avaldaja väide, et vanemate kokkuleppel elab A L alates 29.12.2012 koos avaldajaga. Ettepaneku võtta poeg enda juurde menetluse ajaks tegi puudutatud isik soovist vältida pidevaid konflikte laste juuresolekul, kaitsta end avaldaja rünnakute ja manipulatsiooni eest ja võimaldada alustada asjaajamist, et kaasata olukorra lahendamiseks kolmandaid osapooli. Sellest ajast peale on poolte omavaheline suhe halvenenud veelgi. Puudutatud isikul ei õnnestunud avaldajaga saada kordagi kokkuleppele lapsega kohtumise osas, mille tulemusena ei saanud ema lapsega kohtuda üle kahe kuu. 04.03.2013 tegi ema etteteatamata visiidi lapse juurde isa koju, mille peale isa kutsus politsei. 08.03.2013 edastas Saue lastekaitse töötaja avaldajale ettepaneku, mille alusel sai puudutatud isik last näha ainult isa kodus kas kolmapäeval või pühapäeval, 24 h etteteatamise nõudega. Selle ettepanekuga nõustus

3(9) puudutatud isik ainult sellepärast, et muud võimalust last näha ei olnud. A L on emale igal kohtumisel kinnitanud, et tahab olla õe ja vendadega ning soovib elada ema kodus ja käia isal lihtsalt külas. Ka puudutatud isikule politsei poolt saadetud kirjast selgub, et A L avaldas soovi elada emaga ning lapse karistamine vööga ei leidnud kinnitust. Seda, et tegemist ei ole kergelt kasvatatava lapsega, on mõista andnud ka isa. Puudutatud isiku poolt avaldajale esitatud variandid laste elu korraldamiseks olid kui erinevate võimaluste pakkumised, mida oleks võinud koostöös rakendada. Seega ei ole õige, et puudutatud isik oleks oma soove pidevalt muutunud. Viidatud e-kiri, kus puudutatud isik väidetavalt kirjutab, et ta ei soovi last oma kodus näha, on teatis, mille sõnum oli järgmine: „Puudutatud isik tahab jätta endale võimaluse Beaniga (A) olemiseks, aga mitte minu kodus, sest ma tean sinu kaldumisest kättemaksule ja aegajalt silmapiirilt kaduda, jättes mulle kogu vastutuse.“ Avaldajal ei ole siiani olnud ühtegi pikemaajalist (üle 3-4 aasta) lähisuhet, mis võib tähendada, et elukorraldus, mis tal praegu on, võib lähitulevikus uuesti muutuda. Elumuutus võib aset leida ka põhjustel, et avaldaja elab üüritud pinnal. Puudutatud isik ei jaga ka avaldaja nägemust ei üldise korra-, hügieeni ega ka päevakorra osas. Puudutatud isik ei ole kunagi teinud isale takistusi lastega suhtlemisel ja on alati toetanud lapse külastusi Suurbritanniasse. Võttes arvesse, et puudutatud isik omab positiivset kogemust ühishoolduse korraldamise osas oma vanemate laste isaga ning soovist mitte lahutada lapsi, ei ole otsustusõiguse osaline üleandmine avaldajale põhjendatud. Puudutatud isik on poega kasvatanud siiani enamuse ajast ise, kuna avaldaja elas osaliselt Inglismaal, ja saanud sellega suurepäraselt hakkama, kaasa arvatud oludes, mis olid avaldaja tegemiste ja mittetegemiste tõttu väga keerulised. Stabiilseks elukorralduseks ei saa pidada ka avaldaja viisi lapsele alushariduse andmiseks, kus last viidi lasteaeda paaril päeval nädalas, sedagi kaootiliselt. Arvestades lapse kakskeelset peret on äärmiselt oluline, et laps saaks alusharidust regulaarselt ning eesti keeles. Alates 02.05.2013 elab A L puudutatud isiku juures. Avaldaja tuli 05.05.2013 lapsele järgi, kuid poeg keeldus isaga kaasa minemast ning isa nõustus lapse emaga jätma. Puudutatud isik on taganud kõigile lastele head elutingimused ja võimalused igakülgseks arenguks ning stabiilse elukorralduse. Eesmärgiga vabaneda ülejõu käivast laenust müüs puudutatud isik elamu Paikusel ning ostis 5-toalise kõigi mugavustega korteri Pärnusse. Pärnus on lastel lihtsam koolis käia ja huvitegevusega tegeleda. Vajadusel on aidanud lapsi hoida puudutatud isiku vanemad ja õde. A L l on emaga väga tugev emotsionaalne side, samuti on pere lastel omavaheline tugev side. A L lasteaeda registreerimiseks on vajalik tema elukoht registreerida puudutatud isiku ja lapse praegusel aadressil. Kuivõrd vaatamata korduvatele palvetele, ei ole avaldaja selleks nõusolekut andnud, siis ei ole elukoha registreerimine olnud võimalik. Seega on vajalik määratleda lapse suhtes otsustusõigus viibimiskoha üle kohtu poolt. Arvestades kirjeldatud asjaolusid tuleb otsustusõigus lapse viibimiskoha üle anda emale. 3. Lapse määratud korras esindaja leidis, et avaldaja avaldus tuleks rahuldada, kuna avaldaja tagab puudutatud isikust paremini lapsele stabiilsuse ja turvatunde. 4. 03.04.2013 esitatud Pärnu Linnavalitsuse arvamuse kohaselt võiks laps elada isa juures. 05.09.2013 toimunud ärakuulamisel avaldas Pärnu Linnvalitsuse esindaja, et neil puudub seisukoht, kus laps peaks elama. 5. 03.04.2013 esitatud Saue Vallavalitsus seisukoha kohaselt on vajalik määrata kindlaks lapse ja temast lahuselava vanema suhtluskord lähtuvalt sellest, kumma vanema juurde laps lõpuks elama jääb. 05.09.2013 toimunud ärakuulamisel avaldas Saue Vallavalitsuse esindaja, et puudub selge nägemus, kus laps peaks elama.

Maakohtu lahend

4(9) 6. Maakohus jättis 01.10.2013 määrusega T A C i avalduse rahuldamata. Kohus määras anda otsustusõigus lapse A L viibimiskoha ja lasteaiaga seonduvates küsimustes D G le. 7. Riigikohus on 07.06.2011 määruses nr 3-2-1-45-11 asunud seisukohale, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Seejuures PKS § 137 järgi võib kumbki vanem taotleda lahuselu korral, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumma vanema juures laps vanemate lahuselu korral elab, võib kohus viidatud sätte alusel säilitada vanemate ühise hooldusõiguse, kuid anda ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise küsimuses ainuotsustusõiguse. 8. Käesoleval juhul on avaldaja palunud anda ainuotsustusõigus lapse A L elamiskoha, välisreisidel käimise ning hariduse ja lasteaeda minekuga seonduvates küsimustes avaldajale. Puudutatud isik vaidleb avaldajale vastu ja leiab, et ainuotsustusõigus lapse A L elamiskoha ning hariduse ja lasteaeda minekuga seonduvates küsimustes peaks kuuluma puudutatud isikule. 9. Menetluse käigus on tõendamist leidnud, et mõlemad vanemad armastavad last ja soovivad lapse eest hoolitseda. Samas on laps suurema osa oma elust elanud koos emaga, kes on lapsega tegelenud, mänginud, viibinud lapse juures tema haiguste ajal jne. Avaldaja kolis Eestisse elama augustis 2011 ja enne seda viibis üks kuu Inglismaal ja seejärel kolm nädalat Eestis. Eeltoodust tulenevalt on tõenäoline, et lapsel on emaga hingelähedasem ja emotsionaalsem side. Lapsele on just tähtis kumma vanemaga ta on ajaliselt rohkem suhelnud. Menetluse käigus on ka tõendamist leidnud, et D G saab lapse kasvatamisega suurepäraselt hakkama ning väärtustab lapse suhtlemist isaga. Ühtlasi peab kinni kokkulepetest, samas kui avaldaja on teinud takistusi ema ja lapse kohtumisele, ei ole käitunud koostööaltilt ning on käitunud lapse juuresolekul ema kahjustavalt. Nii D G seisukohast kui Pärnu linna arvamusest nähtuvalt ei olnud D G i last pärast 29.12.2012 isa juurde kolimist paar kuud näinud ning ema sai lapsega kohtuda 04.03.2013, kui tegi etteteatamata visiidi avaldaja koju. Puudutatud isiku poolt avaldaja koju etteteatamata viisid tegemisel kutsus avaldaja välja politsei. Isa, kes takistab lapsel emaga kohtumist ning ema poolt lapsega kohtumiseks etteteatamata visiidi tegemisel kutsub välja politsei, käitub lapse huve kahjustavalt. Isegi olukorras, kus üks lapsevanem tuleb ilma teist vanemat eelnevalt ette teavitamata last vaatama, ei kutsu mõistlikult ja lapse huvides tegutsev vanem välja politseid, sest sellega traumeeritakse nii last kui teist lapsevanemat. D G väidete kohaselt on ta olnud sunnitud abi saamiseks pöörduma ohvriabisse ja naiste varjupaika ning õiguskantsleri poole. Kohtule on esitatud Õiguskantsleri Kantselei 25.04.2013 poolt D G le saadetud selgitav vastus vanemate hooldusõiguse küsimustes (tlk 110- 112). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on D G esitanud 21.01.2013 Pärnu Maakohtule riigi õigusabi taotluse, milles soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks, et määrata kahe noorema lapse suhtes suhtluskord laste isaga ning välja mõista elatis laste kasuks nende isalt. Eeltoodu tõendab, et D G poolt Pärnu Maakohtule riigi õigusabi taotluse esitamisel ja õiguskantsleri poole pöördumisel olid avaldaja ja D G vahel suured lahkhelid lapsega suhtlemise osas. Sellest tulenevalt ei pea kohus usutavaks avaldaja ärakuulamisel antud selgitusi, et ema ise ei soovinud last külastada ajal, kui lapse elas isa juures. Lapsele on oluline mõlema vanema osalus tema elus ning lapse huvides on elada selle vanema juures, kes seab lapse huvid enda huvidest esikohale. Tsiviilasja arutamise käigus on selgunud, et ema ei tee takistusi lapse ja isa

5(9) kokkusaamistele, tema jaoks on esmatähtis lapse heaolu mõlema vanemaga suhtlemisel. 10. Ekslik on avaldaja ja lapse esindaja seisukoht nagu oleksid avaldaja ja puudutatud isik kokku leppinud, et A L elab alates 29.12.2012 koos avaldajaga. D G on selgitanud, et pärast poolte teise lapse sündi olid muutunud poolte suhted väga halvaks ning selleks, et vältida pidevaid konflikte laste juuresolekul, samuti soovist kaitsta ennast avaldaja rünnakute ja manipulatsioonide eest, tegi ta avaldajale ettepaneku, et A L elab avaldaja juures kuni kohus lahendab lapse elukoha küsimuse. 08.10.2012 avaldajale saadetud e-kirjas pakub D G välja võimaluse kuidas A L elu korraldada seoses sellega, et mõlemad vanemad elavad lahus (tlk 13-15). 02.12.2012 avaldajale saadetud e-kirjas on teinud D G ettepaneku, et avaldaja saab lapse suhtes täieliku eestkoste ja ei maksa raha enne, kui poolte juristid on vaidluse lahendanud. Samas hoiab D G lapse lasteaia koha alles (tlk 16). Eelnimetatud tõenditest nähtub, et D G on otsinud võimalusi, kuidas lahendada tema ja avaldaja vahel olevaid lahkhelisid seoses ühiste laste hooldusõiguse teostamisega. Juhul kui D G sooviks oleks olnud, et lapse elukoht saab olema avaldaja juures, siis puudus tal igasugune põhjus alles hoida lasteaiakoht tema elukohas. Tsiviilasja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks avaldaja soov lahendada lahkhelisid D G ga ühiste laste hooldusõiguse küsimuses. 11. Puudutatud isikul on 4 alaealist temaga koos elavat last. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik taganud kõigile lastele head elutingimused. Puudutatud isik müüs elamu Paikusel ning ostis 5-toalise 122 m2 suuruse kõigi mugavastega korteri Pärnusse. Vajadusel saab puudutatud isikut laste eest hoolitsemisel aidata tema ema. Asjaolu, et D G on üksikema ja tal on 4 alaealist last, ei tähenda seda, et ta ei saa üksi nende kasvatamisega hakkama. Pooltel sündis 2012 juulis teine ühine laps ja kuni A L 29.12.2012 avaldaja juurde kolimiseni on puudutatud isik saanud 4 lapse üksi kasvatamisega hakkama. Ka avaldaja ise leiab, et puudutad isik on hea ema. Samas vaidlused avaldajaga nii lapsega suhtlemise kui laste ülalpidamisega seoses on kurnanud oluliselt puudutatud isikut ja on teinud laste ülalpidamise ja kasvatamise raskemaks. Asja materjalidest nähtuvalt oli D G l majanduslikult ja emotsionaalselt väga raske periood pärast poolte ühise lapse L T i sündi, kui tema ainus sissetulek oli vanemate laste isalt tasutud elatis, lastetoetused, vanemahüvitis ja maja üüritulu, kuid millest ei piisanud enda ja laste ülalpidamiseks ja tal polnud piisavat avaldaja poolset materiaalset ega emotsionaalset toetust poolte ühiste laste kasvatamiseks. Selles tulenevalt on mõistetav, miks D G on pidanud mõnel hetkel laste huvidest lähtudes paremaks, et A L elab isa juures. Selle otsuse on D G vastu võtnud eelkõige poolte ühise lapse huvides, et lapsel oleks üks elukoht ja laps ei peaks kannatama vanemate vaheliste konfliktide tõttu. 12. Saue Vallavalitsuse poolt esitatud arvamuse kohaselt on ka avaldaja juures lapsel head elutingimused, isa ja lapse suhe soe ja avatud ning laps saab hästi läbi isa elukaaslasega. Ärakuulamisel on avaldaja selgitanud, et ta kavatseb abielluda. Kohtule on hetkel teadmata, milliseks kujunevad lapse ja avaldaja ning viimase elukaaslase suhted pärast abiellumist. Kaheldav on avaldaja motiivide siirus saada endale ainuotsustusõigus A L t puudutavates küsimustes olukorras, kus avaldaja ei olnud 4 kuu jooksul külastanud poolte teist ühist last L T it. Hoolimata vanemate lahuselust külastaks iga tõeliselt hooliv isa võimalikult tihti oma last, eriti lapse esimesel eluaastal, kui lapse areng on igakuiselt märgatav. 13. Lapse ema D G juures on lapse kasvamine turvalisem ning tema tulevased elutingimised ja kasvukeskkond on stabiilsemad ja lapse huve rohkem arvestavad, kui lapse isa juures. Avaldaja ei ole välja toonud piisavalt põhjuseid, miks tuleks anda lapse elukoha määramise otsustusõigus avaldajale. A L C i huvides on elada koos oma

6(9) vendade ja õega. Kuna lapse elukoha määramise küsimuses tuleb ainuotsustusõigus anda D G le, siis on põhjendatud, et ka lapse lasteaia valikuga seonduvates küsimustes jääb ainuotsustusõigus D G le.

Määruskaebus 14. Avaldaja palub maakohtu 01.10.2013 määruse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema avaldus otsustusõiguse üleandmiseks lapse A L elukoha määramise, välisreisidel käimise ning hariduse ja lasteaeda minekuga seonduvates küsimustes rahuldada. 15. Maakohus on määranud, et A L viibimiskoha ning lasteaiaga seonduvates küsimustes antakse otsustusõigus üle D G le, kuigi D G menetluses vastavat taotlust ei esitanud. Kohtul tuleb määruse tegemisel lähtuda poolte poolt taotletust (TsMS §-le 439). Erisust ei saa tuua asjaolu, et tegemist on hagita perekonnaasjaga. Määruskaebuse esitaja jaoks oli kohtumäärus üllatuslik ning kohtumenetluses ei olnud tal võimalik sellest positsioonist lähtudes enda seisukohti kaitsta. Kohus on ilmselgelt ületanud oma pädevuse piire, lahendades taotlust, mida poole poolt esitatud ei ole. Perekonnaseaduse seletuskirja kohaselt võib vanema hooldusõigust piiravaid meetmeid rakendada kohus ning eelduslikult peab olema vanema hooldusõiguse piiramiseks ka põhjus. Maakohus on lapse isa hooldusõigust piiranud viisil, kus selleks ei ole põhjust ning lapse isalt on võetud ka võimalus võimalikele argumentidele omapoolseid seisukohti esitada. 16. Määruskaebuse esitaja on kohtumenetluses välja toonud mitmeid asjaolusid ning esitanud hulga tõendid, mis näitavad, et lapse huvidest lähtuv on tema senise elukoha säilitamine isa juures ning otsustusõiguse üle andmine lapse isale. Määruskaebuse esitaja on kohtule esitanud puudutatud isiku e-kirjad, milles puudutatud isik soovib, et A L kasvataks isa. Kohtuistungil põhjendas puudutatud isik selliseid otsuseid väidetega, et tal olid sel ajal väga keerulised ajad, mis sundisid teda selliseid meetmeid kasutama ja saatma lapse isa juurde ning et selliseid hetki tal enam ei tule. Oluline ei ole, milliste põhjenduste või argumentidega puudutatud isik hiljem oma teguviisi põhjendab, vaid oluline on fakt ise – kui puudutatud isikul on elus keerulised ajad, siis võib tekkida olukordi, kus ta ei soovi või tal ei ole võimalik lastele maksimaalset pakkuda. A L elas isa juures ning talle oli tagatud stabiilsus, turvatunne, kindlus. Laps ja isa on emotsionaalselt väga lähedased, laps soovib elada koos isaga. Nende asjaolude ja esitatud tõendite valguses ei ole kohus piisava põhjalikkusega otsustust kaalunud just A L huvidest lähtuvalt. 17. Selgusetuks jääb, mis tõendeid kaaludes on kohus jõudnud järeldusele, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et lapse ema saab lapse kasvatamisega suurepäraselt hakkama, väärtustab lapse suhtlemist isaga ning ei ole selleks takistusi teinud. Fakt, et ema raskel ajal ei soovi oma last kasvatada, ei ole tunnistuseks sellest, kui suurepäraselt ema lapse kasvatamisega hakkama saab. Lisaks ei ole kohus selgitanud, millele ta toetub, kui märgib, et lapse ema väärtustab lapse ja isa suhtlemist. Määruskaebuse esitaja selgitas juba kohtuistungil, kuidas D G on tal keelanud lastega suhelda ning seda isegi telefoni teel. On olnud perioode, kus laste isa ei ole lapsi kuude kaupa näinud. Kuivõrd laste ema on emotsionaalne inimene, kes ärritub väga kergesti, ei ole ka isa soovinud laste huvides neid ärritusi esile kutsuda ootamatute külastustega. Alates kohtumääruse tegemisest ei ole määruskaebuse esitaja last näinud. Laste isale ei ole võimaldatud ka telefoni teel lastega kontaktis olla. 18. Ekslik on kohtu hinnang, mille kohaselt on tõenäoline, et lapsel on emaga hingelähedasem ja emotsionaalsem side, kuna laps on suurema osa oma elust elanud koos emaga. Perioodil, kus lapse isa elas kahes riigis, veetsid mõlemad vanemad

7(9) lapsega enam-vähem võrdse aja. 4 nädalat (kui isa oli Inglismaal) oli laps emaga ning seejärel 3 nädalat (kui isa oli kodus) oli laps isaga. Ema soovis sellel ajal pühendada aega iseendale ja oma tööle. Peale poolte lahkuminekut on laps elanud peaasjalikult isaga. Kohus on jätnud mõistetamatul põhjusel arvesse võtmata lapse esindaja arvamuse, kes on isiklikult lapse ja isaga kohtunud ning saaks vastavaid hinnanguid anda. Lisaks ei saa alati anda ühest hinnangut, et kui laps veedab suurema osa oma ajast ühe vanemaga, siis on tal temaga kindlasti ka lähedasem suhe. D G l on lisaks A L le veel kolm alaealist last, D G töötab vahetustega tööl, kus ta peab tihti kodust eemal olema ka öösiti. Määruskaebuse esitaja on aga saanud täielikult pühenduda lapsele ning tema vajaduste rahuldamisele. Need on aga asjaolud, mis määravad emotsionaalse läheduse laste ja vanemate vahel. 19. Tõele ei vasta kohtu märgitu, et tsiviilasja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks avaldaja soov lahendada lahkhelisid D G ga ühiste laste hooldusõiguse küsimuses. Määruskaebuse esitaja on kogu aeg üritanud leida lahendusi poolte vahel tekkinud arusaamatustele. Ka enne kohtumenetluse alustamist proovis määruskaebuse esitaja leida kohtuväliseid kokkuleppeid. Kui poolte vahel toimus e-kirjavahetus, siis ainus, kellest puudutatud isik juttu tegi, oli A L , teise lapsega seotud küsimustele ei vastanud D G mitte kordagi. Kuna määruskaebuse esitaja soovis kohtuväliselt leida lahenduse mõlema lapse hooldusõigusega seonduvalt, siis andis ta ühes kirjas D G le teada, et ta ei kavatse vastata enam ühelegi kirjale, mis räägivad ainult A L st (lisa 1). 20. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kohtule on hetkel teadmata, milliseks kujunevad lapse ja avaldaja ning viimase elukaaslase suhted pärast abiellumist. Kohus ei põhjenda, miks ta antud küsimust oluliseks peab ning mida vastav teadmine annaks. Menetluse jooksul on korduvalt analüüsitud isa ja lapse suhteid ning kinnitatud ka lapse head läbisaamist isa elukaaslasega. Miks need suhted peaksid peale abiellumist erinevad olema, jääb aga mõistetamatuks. 21. Kohus ei ole tähelepanu pööranud lapse ema poolt esitatud valeväidetele, mille läbi on kohut eksitatud. Nimelt on lapse ema menetluses väitnud, et laps ei räägi enam eesti keeles. Kõik lapsega kokku puutunud isikud on kinnitanud, et laps suhtleb eesti keeles täiesti vabalt. Pigem peaks muret tundma lapse inglise keele oskuse pärast, kuna tegemist on lapsega, kellel on kaks kodumaad ning sugulasi mõlemast rahvusest. Lisaks sellele on D G esitanud valeväiteid lapse lasteaias käimiste kohta. 22. Kohtu rõhuasetus on taandunud sellele, et lapse ema saab nelja alaealise lapse kasvatamisega üksinda hakkama. Mitte ükski menetlusosalistest ei ole väitnud, et kumbki vanematest ei saaks hakkama lapse kasvatamisega, kuid arutluse all peaksid olema lapse huvid – kuidas on lapsel parem. Lähtudes esitatud dokumentidest ja arvamustest ning asjaolust, et laps on isa juures elanud alates 2012. a lõpust, ei ole kohtumäärus põhjendatud ega lähtu alaealise lapse parimatest huvidest.

Vastused määruskaebusele 23. Puudutatud isik leiab, et avaldaja määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 24. Saue Vallavalitsus märgib vastuses määruskaebusele, et lapse huvid on tagatud mõlema vanema hoolduse all. 25. Pärnu Linnavalitsus leiab, et kohtumäärus lähtub lapse huvidest ning kohtul tuleks määrata ka vanemate suhtluskord.

Ringkonnakohtu seisukoht 26. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 01.10.2013 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on

8(9) seaduslik ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel täielikult määruses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 27. Määruskaebuse väide, et maakohus on rikkunud menetlusnormi, kuna tegi nõudepiire ületades määruse nõude kohta, mida ei ole esitatud, on osaliselt põhjendatud, kuid see ei anna ringkonnakohtu arvates alust maakohtu määruse tühistamiseks. Käesolev tsiviilasi algatati hagita menetlusena avaldaja avalduse alusel, milles avaldaja taotles lapse suhtes otsustusõigust lapse elukoha määramise, välisreiside ning hariduse ja lasteaeda minekuga seonduvates küsimustes. Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas esitanud kohtule eraldi avaldust otsustusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha ja lasteaiaga seonduvates küsimustes puudutatud isikule, samas sisaldub puudutatud isiku vastav taotlus 07.07.2013 vastuses avaldaja avaldusele. Iseenesest oleks kohus pidanud tulenevalt TsMS §-st 351 selgitama, et selguse huvides tuleks puudutatud isikul esitada kohtule omapoolne taotlus lapse suhtes otsustusõiguse üleandmise osas. Lahendi õiget lõppjäreldust silmas pidades ei ole siiski määravalt oluline, mis vormis on puudutatud isik avalduse esitanud ja seetõttu on maakohus õigesti arvestanud puudutatud isiku vastuses esitatud seisukohtadega, sealhulgas ka avaldusega, et lapse suhtes otsustusõigus viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas jääks puudutatud isikule. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et perekonnaasjas laste üle vaidluse lahendamisel ja otsust tehes peab PKS § 123 lg 1 järgi kohus lähtuma lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvisid. Asja materjalidest nähtuvalt on menetlusosalised menetluses vaielnudki selle üle, kummale vanemale peaks jääma otsustusõigus lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku osas ja mõlemad menetlusosalised on saanud esitada oma seisukohad mõlemat valikut silmas pidades. Samuti on eestkosteasutused ja lapse kohtu määratud esindaja andnud oma arvamuse sellest lähtuvalt ehk kummale vanemale otsustusõigus anda. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt ei saa ringkonnakohtu arvates teha ka järeldust, et maakohtu määrus lapse suhtes otsustusõiguse andmiseks puudutatud isikule oli avaldajale üllatuslik. 28. Määruskaebuse väide, et maakohus on avaldaja hooldusõigust lapse suhtes piiranud ilma põhjuseta, ei ole põhjendatud. Hooldusõiguse piiramine on reguleeritud PKS 4-ndas jaos, kuid praeguses vaidluses ei ole sellekohased asjaolud küsimuse all olnud. Maakohus on põhjendatult toetunud Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-45-11, milles märgitakse, et tulenevalt PKS §-dest 119 ja 137 saab nõuda muu hulgas osaliselt hooldusõiguse üleandmist, kui vanemad ei suuda üksmeeles hooldusõigust teostada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja ja puudutatud isik suutelised vaidlusalustes küsimustes ühist hooldusõigust teostama ja seetõttu tuli kohtul määrata, kummale vanematest jääb otsustusõigus lapse viibimiskoha ja lasteaiaga seonduvates küsimustes. 29. Samuti ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega kaalunud otsustust just lapse huvidest lähtuvalt. Ringkonnakohtu arvates on maakohus piisava põhjalikkusega hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid ning teinud otsustuse, mis vastab kõige paremini lapse huvidele. Avaldaja väide, et puudutatud isik on ise soovinud, et last kasvataks avaldaja, ei ole põhjendatud. Maakohus on asjaolusid hinnates õigesti järeldanud, et väidetavat kokkulepet sellisel kujul nagu avaldaja väidab (et laps jääb avaldaja juurde elama), ei ole sõlmitud. Ringkonnakohtu arvates ei ole avaldaja poolt korrektne väita ka seda, et puudutatud isiku puhul ei saa olla kindel, et edaspidigi ei võiks tulla nö keerulisi aegu, mil ta ei soovi või tal ei ole võimalik lastele maksimaalset pakkuda. Viidatud

9(9) keeruline aeg puudutatud isiku jaoks oli seotud avaldaja ja puudutatud isiku teise ühise lapse sünniga, omavaheliste tülidega ja asjaoluga, et avaldaja perekonna juurest 2012 septembris lahkus ja asus elama Tallinnasse, s.o selliste asjaoludega, mis olid tingitud ka avaldajast endast. 30. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse väited, et maakohus on asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti hinnanud, ei anna põhjust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on põhjalikult hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid nende kogumis ja teinud ringkonnakohtu arvates õige otsustuse. Mis puutub kaebaja väitesse, et pärast maakohtu määrust ei ole ta last näinud, selgitab ringkonnakohus, et juhul, kui vanemad ei lepi kokku lapsega suhtlemise korraldamises, siis on võimalik lahus elaval vanemal taotleda kohtult lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist. 31. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav