2-12-55014/107 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-55014

Tsiviilasi

J.V. hagi S.S vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. juuli 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.V. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): J.V. (end. XXXX) (isikukood: XXXX),

esindaja advokaat Margus Kiir

Vastustaja (kostja): S.S. (isikukood: XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

14. jaanuar 2014

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 22. juuli 2013 otsus ja saata

J.V. hagi S.S vastu ühisvara jagamiseks maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse otsustab kohus asjas tehtavas

kohtuotsuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. J.V. (hageja) esitas hagi S.S (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.

Hagiavalduses märgitu kohaselt poolte abielu registreeriti 14.11.1987 ja lahutati 09.05.2011

Ida-Viru Maavalitsuses. Abielu jooksul pooled soetasid korteriomandi aadressil XXXX Narva

linn, ja kinnistu aadressil XXXX Narva linn, kus nad elasid abielu lahutuseni. Pärast abielu

lahutamist pooled ühisvara ei jaganud. Poolte kokkuleppel hakkas hageja elama korteris XXXX

ja kostja eramajas XXXX. Poolte ühiseks kohustuseks on pangalaen (kodulaenu leping nr

XXXX summas 71 947 eurot), mis võeti 2006. a kinnistu, aadressil XXXX Narva, ostmiseks.

Hagi täpsustuse kohaselt on Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ vara hinnanud järgmiselt: kinnistu

(XXXX Narva) 40 000 eurot; korteriomand (XXXX Narva) 28 800 eurot.

Hageja soovis, et kostja hüvitaks korteriomandiga seonduvad kulud summas (1 842,73/2=)

921,37 eurot. Eeltoodud summa ei sisalda kulusid seoses korteriomandi kasutamisega

(nn kommunaalkulusid). Kulud seonduvad korteriühistu halduskuludega ning on kantud hageja

poolt alates abielu lahutamisest ainuisikuliselt ja kuuluvad arvestamisele hüvitise määramisel.

Hagejapoolne ettepanek ühisvara jagamiseks oli järgmine:

• jätta hageja ainuomandisse kinnistu aadressil XXXX Narva linn turuväärtusega 41 000

eurot;

• jätta kostja ainuomandisse korteriomand aadressil XXXX Narva linn turuväärtusega

28 800 eurot;

• jätta kohustus (kodulaenu leping nr XXXX seisuga 10.04.2013) summas 58

827,21 eurot hageja kanda;

• välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 25 841,70 eurot.

Hageja selgitas, et tema abikaasa on andnud nõusoleku asuma hagejaga kaaslaenusaajaks ning

SEB Pank on teatanud suulises vormis valmidusest vabastada korteriomand hüpoteegist ja üle

anda laen hagejale ja hageja abikaasale, sh on hagejal võimalus refinantseerida laen uue laenuga

(SEB Pank ja Swedbank).

Hagejapoolne alternatiivne ettepanek ühisvara jagamiseks oli:

• müüa korteriomand aadressil XXXX Narva linn ja kinnistu aadressil XXXX Narva

avalikul enampakkumisel kohtutäituri korraldamisel;

• määrata kinnistu aadressil XXXX Narva linn, alghinnaks enampakkumisel 41 000 eurot;

• määrata korteriomandi aadressil XXXX Narva linn alghinnaks enampakkumisel 28 800

eurot;

• määrata, et kordusenampakkumisel võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem

kui 25 protsenti alghinnaga võrreldes;

• saadud rahast kustutada kodulaenu lepingust nr XXXX tulenev võlgnevus SEB Pank

ees;

• allesjääv rahasumma pärast poolte kohustuse täitmist jagada poolte vahel võrdsetes

osades;

• juhul, kui laekuvast rahasummast ei jätku kohustuse täitmiseks, jääb allesjääv kohustus

poolte kanda solidaarselt.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt vormistati poolte lahutus ametlikult 09.05.2011. Alates 09.05.2011 on

kostja ainuisikuliselt täitnud kohustusi vastavalt laenulepingule nr XXXX.

Kostja leidis, et XXXX asuva korteri väärtus summas 26 000 eurot on alahinnatud. Samuti leidis

kostja, et XXXX asuva kinnisvara väärtus summas 60 000 eurot on ülehinnatud.

Kostja palus kohtul tunnistada teda XXXX asuva kinnisvara ainuisikuliseks omanikuks.

Hageja alternatiivne pakkumine kogu kinnisvara müügiks, et tasuda laenu jääk ja allesjääva

summa jagamine pooleks, ei olnud kostja arvates mõistlik, kuid on võimalik.

Kostja nõudis hagejalt kompensatsiooni vannitoa ja WC väljaehitamise eest. Lisaks taotles kostja

pool summast, mida ta on tasunud pärast abielu lahutamist kodulaenu teenindamiseks.

Kostja alternatiivne ettepanek oli järgmine:

• kostja keeldub oma osast XXXX asuvast korterist notari juures ning tunnistab omandi

ainusikuliseks omanikuks hageja. Selle eest kannab hageja korteri maksumuse õiglasest

hinnast poole kostja arvele. Kostja võtab endale kohustuse iseseisvalt täita

laenukohustust;

• hageja keeldub XXXX kinnisvara osast ning tunnistab ainusikuliseks omanikuks kostja.

Kostja kannab hagejalt saadud korteri õiglasest hinnast poole pangale laenujäägi

vähendamiseks. Arvestades, et XXXX asuva korteri maksumusest pool on 15 000 eurot,

siis eluasemelaenu jäägiks jääb (60 000 -15 000) 45 000 eurot.

Kostja leidis, et hageja nõue korteriga seotud kulutuste kompenseerimiseks ei ole põhjendatud.

Kulutuste pooleks jagamine oleks olnud mõistlik, kui korter oleks seisnud tühjana. Samaväärselt

võiks kostja esitada nõude XXXX kinnistu koristamise ja prügi väljaveo teenustasude eest.

Kostja ei nõustunud hageja nõudega kompenseerida eluasemelaenu intresside tagastamine, kuna

kostjale on tagastatud tulumaksu vaid tulumaksuvaba miinimumi arvelt.

Kostja poolt makstud laenusummade suurus perioodil 09.05.2011-11.03.2013 oli 7 220,30 eurot.

Kostja palus kohtul nõuda hagejalt välja pool sellest ehk 3 610,15 eurot. Kindlustuskohustuse

kulutused peaksid olema samuti hageja ja kostja vahel võrdselt jagatud. Kostja kulutused

kindlustusele olid 186,53 eurot. Kostja palus kohtul nõuda hagejalt välja poole kostja poolt

kantud kindlustuskohustusest summas 93,27 eurot.

Kinnistu XXXX väärtuse määramisel peaks arvestama sellega, et kostja suurendas abielu

lahutamise järgselt kinnisvara väärtust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 22. juuli 2013 otsusega hagi osaliselt ning jagas J.V. ja S.S ühisvara

järgmiselt:

-

Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXX

kantud kinnistu asukohaga XXXX Narva jätta S.S ainuomandisse;

-

Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXX

kantud korteriomand asukohaga XXXX Narva jätta J.V. ainuomandisse;

-

J.S. (praegune perekonnanimi V. ) ja S.S ning SEB Pank AS-i vahel 07.12.2006 sõlmitud

laenulepingust nr XXXX tulenev laenukohustus 63 671,16 eurot jätta laenusaajate

omavahelises suhtes S.S kanda;

-

mõista J.V. lt S.S kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 29 293,60 eurot;

-

jätta rahuldamata J.V. nõue jätta hageja ainuomandisse kinnistu aadressil XXXXX

Narva linn;

-

jätta rahuldamata J.V. nõue jätta kostja ainuomandisse korteriomand aadressil XXXX

Narva linn;

-

jätta rahuldamata J.V. nõue jätta kohustus (kodulaenu leping nr XXXX seisuga

10.04.2013) summas 58 827,21 eurot hageja kanda;

-

jätta rahuldamata J.V. nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 25

841,70 eurot;

-

jätta täies ulatuses rahuldamata J.V. alternatiivne nõue;

-

rahuldada S.S nõue jätta ainuomandisse kinnistu aadressil XXXX Narva linn;

-

rahuldada S.S nõue jätta J.V. ainuomandisse korteriomand

asukohaga XXXX Narva;

-

jätta rahuldamata J.V. nõue jätta kostja ainuomandisse korteriomand aadressil XXXX

Narva linn;

-

rahuldada osaliselt S.S nõue jätta kohustus (kodulaenu leping nr XXXX) kostja kanda.

Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus parandas 24. juuli 2013 määrusega 22. juuli 2013 otsuse resolutsiooni punktis 2.4

esinenud vea J. V. lt S. S. kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse osas.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende abielu on sõlmitud 14.11.1987 ja lahutatud

09.05.2011. Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut ja varasuhet ei ole lõpetatud

kohtuotsusega.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-12 selgitanud, et perekonnaseaduse mõtteks on alates

01.07.2010 abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada

kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja

tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust.

Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja

toimingutele kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

Vastavalt PKS § 35 p-le 3 varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Poolte

abielulahutuse kanne oli tehtud 09.05.2011 (I kd tl 8), seega poolte varaühisus lõppes

09.05.2011. Ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga

(s.o 09.05.2011), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud

seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. Käesoleval juhul tuleb

ühisvara jagada alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 37 alusel.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et abielu kestel soetati järgmine kinnisvara (ühisvara):

• kinnistu aadressil XXXX Narva linn (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna

registriosa nr XXXX) (I köide, tl 9);

• korteriomand aadressil XXXX Narva linn (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva

jaoskonna registriosa nr XXXX) turuväärtusega 28 800 eurot (I köide, tl 20, 153-162);

• poolte ja AS SEB Pank vahel 07.12.2006 sõlmitud kodulaenu lepingust nr XXXX

tulenev laen summas 71 947 eurot lõpptähtajaga 07.12.2031. Laenujääk 09.05.2011

seisuga moodustas 63 671,16 eurot (I köide, tl 21, 180-181). Samuti puudub vaidlus

selles, et laen oli võetud kinnistu soetamiseks kinnistule ja korteriomandile kantud

hüpoteegi vastu.

Hageja leiab, et kinnistu turuväärtus on 41 000 eurot, kostja aga, et 40 000 eurot. Kohtu

määramisel Ober-Haus Kinnisvarafirma poolt tehtud ekspertarvamuse kohaselt (I köide, tl 140-

151) kinnistu turuväärtus seisuga 22.03.2013 on 40 000 eurot. Kohus lähtus eksperdi poolt

määratud turuväärtusest, seega kinnistu turuväärtus on 40 000 eurot.

Hageja palus jätta korteriomandi kostja ainuomandisse ja kinnistu hageja omandisse. Kostja

palus korteriomandi jätta hageja ainuomandisse ning kinnistu kostja ainuomandisse.

Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05 leidnud, et ühisvara jagades tuleb korteri

jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks vaidlusalune korter on.

Poolte vahel puudub vaidlus, et korteriomand on hageja ja poolte ühise lapse ainsaks elukohaks

ning kostja seal ei ela. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kinnistu on kostja ainsaks elukohaks

ning hageja seal ei ela. Pooled elavad niimoodi juba üle kahe aasta. Kohus leidis, et poolte

hariliku elamiskoha muutmine oleks ebaotstarbekas ja tooks pooltele kaasa täiendavad kulutusi.

Seega oli kohtu hinnangul põhjendatud jätta korteriomand hageja ainuomandisse, kuna hageja

elab käesoleval ajal seal koos poolte ühise lapsega. Kinnistu on põhjendatud jätta kostja

ainuomandisse, kes kasutab seda oma alaliseks elamiseks. Kohus leidis, et selline ühisvara

jagamise viis ei kahjusta kummagi poole huve ning selline jagamise viis koormab ühisomanikke

kõige vähem. Kohus jättis hageja alternatiivse nõude rahuldamata.

Pank on laenulepingu olemasolevat laenujääki, laenusaajate maksevõimet ja maksepraktikat

arvesse võttes nõus vabastama korteriomandi (registriosa nr XXXX) asukohaga XXXXX Narva

laenulepingu tagatiste hulgast (vabastama ühishüpoteegi alt) tingimusel, kui enne vabastamist on

laenulepingu tagasi maksmata põhiosa (laenujääki) tagastatud vähemalt summas 28 900 eurot, ja

selliselt, et kaaskoormatud kinnistule jääb hüpoteek olemasolevate tingimustega kehtima.

26.06.2013 seisuga on laenulepingu (nr XXXX) tagasimaksmata põhiosa (laenujäägi) suurus

58 118,87 eurot.

Maakohus leidis, et on põhjendatud jätta poolte laenukohustus kostja kanda, arvestades, et

kinnistu jäetakse kostja ainuomandisse, korteriomand jäetakse hageja ainuomandisse ja panga

seisukohti ning kostja kinnitust, et ta on võimeline täitma panga esitatud tingimusi.

Maakohus selgitas, et reeglina makstakse abielu ajal laenu tagasi ühisvara arvel. Abielu

lõppemise aja, s.o 09.05.2011, seisuga oli laenu jääk 63 671,16 eurot (I kd tl 21). Vaidlust ei ole

selles, et kostja on tasunud käesoleva ajani laenu tagasimakseid üksi. Abielu lõppemise järel on

kostja tasunud graafikujärgset tagasimakset ja 11.03.2013 seisuga oli tasutud kokku 7 220,30

eurot (I kd tl 112). Ajavahemikul 11.04.2013-10.06.2013 tasus kostja veel iga kuu 288,40 eurot,

kokku 865,20 eurot (II kd tl 19).

27.06.2013 kohtuistungil kostja nõustus hageja arvestusega ja tunnistas, et tasus alates

09.05.2011 käesoleva ajani laenumakse üldsummas 7 772,25 eurot (II kd tl 84).

Kui pärast abielu lõppemist on üks abikaasa tasunud laenu tagasimakseid oma lahusvara arvel,

võib laenukohustuse jagamisel arvestada abikaasa kasuks tema tasutud tagasimakseid (vt nt

Riigikohtu 21.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 14). Kuivõrd poolte abielu lõppes

09.05.2011, kuid kostja tasus laenu tagasimakseid edasi, arvestas kohus laenukohustuse

jagamisel kostja kasuks tema tasutud tagasimakseid summas 7 772,25 eurot laenukohustuse

jagamisel.

Samuti on kostja tasunud abielu lõppemise järel laenuga kaasnevat kohustuslikku kindlustust

186,53 eurot (II köide, tl 193-194, 195-196, 197-198).

Hageja on tasunud pärast abielu lõppemist üksi korteriomandiga seotud kulusid, millest pool ehk

921,37 eurot palub ta kostjalt välja mõista. Kohus leidis, et see hageja taotlus on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et ta ei pea korteriomandiga

seotud kulusid kandma, kuna ei ela korteris ega kasuta teenuseid. KÜ XXXX tõendite kohaselt

(II kd tl 20-22) ajavahemikul 06/2011-04/2013 oli arvestatud ja tasutud 1 842,73 eurot. Kostja

leidis, et märgitud teenused on vajalikud maja konstruktsioonide korrashoidmiseks, hageja jättis

arvestusest välja kaabeltelevisiooni teenused.

Kohus ei nõustunud hageja väitega, et tuleb arvestada korteriomandi väärtuse kasvu summas

2 700 eurot, mis on seotud pärast abielu lõppemist tehtud parendustega. Kohus ei arvestanud

hageja poolt esitatud tõendit (Pindi Kinnisvara 04.04.2013 eksperthinnang – II kd tl 6-13), kuna

ei ole arusaadav, kuidas alates 22.03.2013 (kui andis arvamuse kohtu poolt määratud ekspert)

kuni 04.04.2013 saaks korteriomandi turuväärtus väheneda 2 700 euro võrra. Samuti ei nähtu

hinnangust, millised parendused olid korteriomandis tehtud ja nende suurus ei ole tõendatud.

Kohus leidis, et poolte ühisvara väärtus on kokku 132 471,16 eurot (kostja ainuomandisse jääv

kinnistu turuväärtusega 40 000 eurot, kostja kanda jääv pangale laenu tagastamise kohustus

summas 63 671,16 eurot (seisuga 09.05.2011), hageja ainuomandisse jääv korteriomand

turuväärtusega 28 800 eurot), seega kumbagi abikaasa osa ühisvaras moodustab 66 235,58 eurot.

Kostja sai ainuomandisse kinnistu, mille turuväärtus ületab hageja ainuomandisse jääva

korteriomandi väärtust. Seega kohtul tuli eraldi määrata poolte osad kinnisvaras ning

kohustustes. Poolte osad kinnisvaras moodustavad 34 400 eurot [(40 000 + 28 800) : 2].

Kostja ainuomandisse jääva kinnistu turuväärtus ületab tema osa ühisvaras kinnisvara näol

5 600 euro võrra (40 000 - 34 400). Selle summa peab kostja tasuma hagejale hüvitisena.

Poolte ühisvaraks olevate kohustuste kogusumma on 63 671,16 eurot, seega iga abikaasa osa

kohustuses moodustab 31 835,58 eurot.

Poolte ühisvarana võetud kohustused jättis kohus kostja S. S. kanda, kuid see summa ületab tema

osa ühisvaras kohustuste näol 31 835,58 eurot võrra (63 671,16 - 31 835). Selle summa peab

hageja tasuma kostjale hüvitisena.

Tasaarvestades hüvitise summa, mida hageja peab tasuma kostjale, summaga, mida peab kostja

tasuma hagejale enamsaadud ühisvara (kinnistu näol) eest, peab hageja tasuma kostjale

hüvitisena 26 235,58 eurot (31 835,58 - 5 600).

Kohus tuvastas, et kostja on tasunud pärast abielu lõppemist graafikujärgsed tagasimaksed

summas 7 772,25 eurot. Samuti on kostja tasunud peale abielu lõppemist laenuga kaasnevat

kohustuslikku

kindlustust

üldsummas

186,53

eurot.

Nimetatud

summadest

(kokku

7 958,78 eurot) pool (3 979,39 eurot) saab kohus arvestada hüvitise suuruse määramisel.

Samuti kohus tuvastas, et hageja on tasunud ühisvarasse kuuluva korteriomandi teenusega seotud

kulud summas 1 842,73 eurot, nimetatud summast pool (921,37eurot) saab kohus arvestada

hüvitise suuruse määramisel.

Seega lõplik hüvitise suurus, mida hageja peab kostjale välja maksma, on 29 293,60 eurot

(26 235,58 + 3 979,39 - 921,37).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J. V. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. juuli 2013 otsuse

tühistamist osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata, ja selles osas uue otsuse tegemist,

millega jagada ühisvara järgmiselt:

1. Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXX

kantud kinnistu asukohaga XXXX Narva jätta J. V. ainuomandisse.

2. Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXX

kantud korteriomand asukohaga XXXX Narva jätta S. S. ainuomandisse.

3. J. S. (praegune V. ) ja S. S. ning SEB Pank AS-i vahel 07.12.2006 sõlmitud

laenulepingust nr XXXX tulenev laenukohustus summas 58 118,87 eurot jätta

laenusaajate omavahelises suhtes J. V. kanda.

4. Mõista S. S. lt J. V. kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 21 377,73

eurot.

5. Määrata otsuse täitmise kord:

-

J. V. kohustused: ühe kalendrikuu jooksul refinantseerida laen ja vabastada

korteriomand hüpoteegist. Vabastada korteriomand 15 kalendripäeva jooksul

hüpoteegi kustutamise kande tegemisest;

-

S. S. kohustused: vabastada kinnistu 15 kalendripäeva jooksul korteriomandil lasuva

hüpoteegi kustutamisekande tegemisest. Tasuda hüvitis 3 kalendrikuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest;

-

J. V. ja S. S. kohustus: valduse üleandmisega viivitamisel kuulub viivitanud

menetlusosalise poolt tasumisele leppetrahv summas 50 eurot iga viivitatud päeva

eest.

Alternatiivne nõue:

-

müüa korteriomand aadressil XXXX Narva linn ja kinnistu aadressil XXXX, Narva

linn avalikul enampakkumisel kohtutäituri korraldamisel;

-

määrata kinnistu, aadressil XXXX Narva linn, alghinnaks enampakkumisel 41 000

eurot;

-

määrata korteriomandi, aadressil XXXX Narva linn, alghinnaks enampakkumisel

28 800 eurot;

-

määrata, et kordusenampakkumisel võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte

rohkem kui 25 protsenti alghinnaga võrreldes;

-

saadud rahast kustutada kodulaenu lepingust nr XXXX tulenev võlgnevus SEB Pank

ees. Allesjääv rahasumma pärast poolte kohustuse täitmist jagada poolte vahel

võrdsetes osades. Juhul kui laekuvast rahasummast ei jätku kohustuse täitmiseks,

jääb allesjääv kohustus poolte kanda solidaarselt.

Apellant palus mõista apellandi maakohtus ja apellatsioonmenetluses kantud menetluskulud

välja vastustajalt ja vastustaja menetluskulud jätta vastustaja enda kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus ületanud haginõude piire. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu

asjaolule, et kohus menetleb TsMS § 4 lg 1 järgi tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud

korras on esitatud hagi või muu avaldus (lahend nr 3-2-1-119-09). Omal algatusel menetleb

kohus asja üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Hagimenetluses määravad pooled TsMS § 4 lg 2

järgi vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Kohus ei

või TsMS § 439 järgi ületada otsuses nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole

esitatud. Kohus peab juba eelmenetluses juhtima poole tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse

vastuses esitatud kostja nõudeid kohus ei menetle ning nende lahendamiseks tuleb esitada

vastuhagi. Apellant rõhutab, et antud küsimust arutati 27.06.2013 kohtuistungil (protokolli lk 4).

Kohus on ka ise selgitanud vastuhagi esitamise vajadust vastustajale ning kohus kinnitas

hagejale, et vastuhagi ei ole esitatud. Üllatavalt on aga kohus asunud kohtuotsuses lahendama

nõudeid, milliseid menetluses ei ole esitatud;

2) on maakohus ebaõigesti jaganud ühisvara vastuolus hageja nõudega ja menetlusnormidega

(Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-104-05; 3-2-1-45-06; 3-2-1-95-12). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi. Kostja nõustus hageja nõuetega osaliselt 11.06.2013 kohtuistungil, st ühisvara jagamise

viisi ja koosseisu osas (27.06.2013 kohtumäärus, protokolli parandamine). Pooltel jäi

vaidlusaluseks kostja poolt tasumisele kuuluva hüvitise suurus ja selle tasumise kord (st täpne

laenujääk, võimalikud kulud kinnistule, mahaarvamised). Nõustumus on ka protokolli kantud.

Kohus on eeltoodu täielikult tähelepanuta jätnud. Kohus pidi lahendi tegemisel arvestama, et

hagi on osaliselt õigeks võetud ja vastavad asjaolud omaks võetud. Kohtunik ise juhtis asjaolule

tähelepanu 27.06.2013 toimunud kohtuistungil (lk 4), kuid on eeltoodu jätnud tähelepanuta ja

eksitanud hagejat, kuna hageja oli seisukohal, et õigeksvõetud osa ei vaja tõendamist;

3) on maakohus ebaõigesti tuginenud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-61-05 toodud seisukohale ja

asjaolule, pooled on oma elukorraldusega harjunud. Apellandi jaoks on kinnistu elukohana

kasutamine tema jaoks ainuvõimalik viis sõltumatust saavutada. Pooled on kinnistu ühiselt

omandanud ja renoveerinud, neil on analoogne seotus kinnistuga ja apellandi poolt kinnistu

elukohana kasutamine on ühiste laste huvides. Kohtu poolt väidetud harjumus elukohaga on

põhjendamatu, kuna pooled ei ole sellist väidet esitanud. Vastupidi, hageja väitis, et tema

kasutatav eluruum oli kasutuskõlbmatu ning pooltel puudub elukoha osas harjumus. Lisaks

väärib rõhutamist, et pooled olid hageja pakutud variandiga nõus. Kohus on jätnud tähelepanuta

ja kohaldamata ka PKS § 68 lg-s 1 sätestatu, st kohus arvestab eelkõige laste heaolu ja muid

tähtsaid asjaolusid. Apellant tugineski eelkõige ühiste laste heaolule;

4) on maakohus ebaõigesti arvestanud kostja tõendit (26.06.2013 panga kinnitus). Apellant on

seisukohal, et nimetatud tõend tuleb jätta tähelepanuta. Vastustajal puudub tema enda kinnitusel

sissetulek ja tõendis nimetatud tundmatu kolmas isik ei ole andnud nõusolekut laenuga

ühinemiseks;

5) on maakohus vääralt arvestanud võimaliku hüvitise ning on ebaõigesti arvestanud lahusvara

arvelt tasutud laenumakseid ja põhjendamatult jätnud arvestamata korteriomandi väärtuse

juurdekasvu parendamise arvelt. Kohus on õigesti võtnud arvesse korteriomandiga seonduvad

kulud summas 1 842,73 eurot, nimetatud summast pool 921,37 eurot. Vaidlust ei ole kostja poolt

laenu iseseisva tagasimakse ja kindlustusmakse osas. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et ei

saa arvata välja hüvitise summast eluasemelepingu alusel tasutud intressidest tasutud tulumaksu

tagastust, kuna vastustaja poolt esitatud tõendist (II kd tl-d 43-46, 47-50) ei ole võimalik neid

arvutada. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et apellandi poolt esitatud arvestustele, millised

põhinevad vastustaja poolt esitatud tõenditele (tuludeklaratsioonid, pangaväljavõtted), ei ole

vastustaja vastuväiteid esitanud. Seega 2011. a on arvestamisele kuuluv intress summas

641,79 eurot (deklaratsiooni p 9.2 alapunkt 13.). Tagastatud mahaarvamisele kuuluva intressi

arvel 641,79x0,21= 134,79 eurot (mis on ka vastavuses tagastus deklaratsiooni andmetega).

2012.a on arvestamisele kuuluv intress summas 561,17 eurot (deklaratsiooni p 9.2 alapunkt 13.).

Tagastatud mahaarvamisele kuuluva intressi arvel 561,17x0,21= 117,85 eurot (mis on ka

vastavuses tagastus deklaratsiooni andmetega). Seega on ebaõige kohtu väide tagastuse

arvestamise võimatuse kohta. Kokkuvõtteks kuulub punktis 2.3.2 nimetatust mahaarvamise

tegemisel hüvitamisele 7 772,25-134,79-117,85 =7 519,61 eurot / 2 = 3 759,81 eurot. Maakohus

on poolte ühiskohustuse saldo arvestanud abielu lahutuse hetkest ja omakorda arvestanud

hilisemaid laenumakseid, seega on laenumaksete osa arvestatud topelt. Õige laenusaldo on

58 118,87 eurot;

6) on maakohus ebaõigesti jätnud tähelepanuta apellandi poolt esitatud tõendi (Pindi Kinnisvara

04.04.2013 eksperthinnang). Viidatud eksperthinnang määratleb koostoimes kohtu poolt tehtud

korteriomandi eksperthinnanguga korteriomandi turuväärtuse juurdekasvu. Kohtu poolt tellitud

hinnang on antud korteriomandile tänase päeva seisuga ja lähtudes tänase päeva seisundist

(28 800 eurot). Nimelt 04.04.2013 hinnang on antud arvestusega, et tänase päeva seisuga on

korteriomandi turuväärtus ilma parendusteta 26 100 eurot. Seega hageja poolt teostatud

parendused ja remont annavad korteriomandi turuväärtusele juurdekasvu summas 2 700 eurot,

millest pool on 1 350 eurot;

7) arvestades esitatud nõude piire ja apellatsioonkaebuse põhjendusi, on vastustaja poolt

hüvitatav lõplik hüvitise suurus ja vara jagamise viis järgnev:

• jätta apellandi ainuomandisse kinnistu, aadressil XXXX Narva linn, turuväärtusega

41 000 eurot (apellant jääb eelnevalt antud hinnangu juurde);

• jätta vastustaja ainuomandisse korteriomand, aadressil XXXX Narva linn, turuväärtusega

28 800 eurot;

• jätta kohustus (kodulaenu leping nr XXXX seisuga 10.04.2013) summas 58

118,87 eurot apellandi kanda;

• välja mõista vastustajalt apellandi kasuks hüvitis summas 21 377,73 eurot.

Apellant on hüvitise arvestamisel lähtunud alljärgnevatest tehetest:

Vara kokku 41 000 + 28 800 = 69 800 eurot.

Kohustus 58 118,87 eurot.

Menetlusosalisele kuuluv vara väärtuse osa 69 800 / 2 = 34 900 eurot.

Kohustuse jagamine 58 118,87/2 = 29 059,44 eurot (kohustuse jääk kohtuistungi seisuga).

Apellandile jääva vara väärtus kohustuseta 41 000 eurot (enamsaadud 41 000 – 34 900 = 6 100).

Vastustajale jääva vara väärtus kohustuseta 28 800 eurot (vähem saadud 28 800 – 34 900 = -6

100).

Kohustuseta vara väärtuselt tuleks vastustajale tasuda enamsaadu arvelt 6 100 eurot.

Arvestades poolte kohustust kuulub vastustaja poolt apellandile hüvitamisele 29 059,44 – 6 100

= 22 959,44 eurot.

Arvestades korteriomandi turuväärtuse juurdekasvu summas 2 700 eurot apellandi lahusavara

arvelt kuulub vastustaja poolt hüvitamisele 24 309,44 eurot (22 959,44 + 1 350).

Arvestades korteriomandiga seonduvaid kulusid kuulub vastustaja poolt hüvitamisele 24 309,44

+ 921,37 = 25 230,81 eurot, millest tuleb lahutada 93,27 eurot (kindlustusmaksete apellandi osa)

ja 3 759,81 eurot (arvestamisele kuuluvate laenumaksete osa) = 21 377,73 eurot.

5. S. S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 22.

juuli 2013 otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus õigesti leidnud, et kinnistu XXXX Narva tuleb jätta vastustaja omandisse.

Vastustaja on vaatamata oma väikesele sissetulekule kahe aasta jooksul ühiselt võetud

laenukohustust üksi kandnud, kinnistu väärtust tõstnud. Vastustajale on lihtsam olla olemasoleva

laenulepingu osapool ja maksta seda, kui saada uut laenu;

2) ei olnud tegemist vastuhagi esitamisega, vaid kostja selgitas hageja nõuete täitmise tingimusi;

3) on ebaõige apellandi seisukoht, et kohus ei võtnud ebaseaduslikult arvesse XXXX

korteriomandi väärtuse kasvu;

4) on tulumaksu tagastamata jätmine toimunud apellandi süül. Vastustajale jääb arusaamatuks,

kuidas apellant aastaid ei märganud, et talle tagastust ei ole makstud;

5) teisel eelistungil apellant tegi vastustajale ettepaneku saada XXXX korteri omanikuks ja

loobuda kinnistu XXXX omandiõigusest pärast seda, kui vastustaja on asendatud laenulepingus

nr XXXX apellandi esindajaga. Apellant tegi ettepaneku, et pärast tehingu vormistamist jääb

vastustaja apellandi perekonnale võlgu 28 000 eurot ja apellandi perekond võtab enda kanda

XXXX-ga seotud laenukohustused. Vastustaja ei andnud sellele pakkumisele oma nõusolekut,

vaid lubas selle üle järgi mõelda, kaaluda. Pärast pangaga suhtlemist sai vastustajale selgeks, et

vastustaja ei saaks sellist kohustust kanda ning kokkuleppega nõustumisel võib vastustaja

perekond jääda eluasemeta. Vastustaja esitas kohtule tõendi 27.06.2013. Eelistungid olid

lõppenud, kuid sisuline arutamine ei olnud veel alanud. Vastustaja kasutas talle antud õigust ja

esitas kohtule suulise taotluse lisada kõnealune tõend kohtumenetluse toimikusse. Apellant, kes

süüdistab maakohut tema arvates menetlustoimingute rikkumises, ei või apellatsiooniastmes

tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud

esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet (TsMS § 652 lg 6).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. juuli 2013 otsus tuleb tühistada

apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning J. V. hagi S. S.

vastu ühisvara jagamiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja arutamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi

ning see rikkumine ei ole kõrvaldatav apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata

TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.

7. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus täitnud olulises osas seadusest tulenevat

selgitamiskohustust ning see asjaolu on viinud ebaõige lahendi tegemisele asjas.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on olulisel määral jätnud täitmata TsMS §-s 392 sätestatud

eelmenetluse ülesanded. Maakohus ei ole arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid

vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Samuti on maakohus rikkunud

TsMS § 329 lg 3 ja § 351 lg 1, 2.

Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi kostja vastu ühisvara jagamiseks. PKS § 37 lg 3

kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes

osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on

kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel

jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine

kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise

tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse,

kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja

käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe

(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta

teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Antud juhul kuuluvad ühisvara hulka korteriomand ja kinnistu, mille jagamist pooled soovivad.

Poolte tahteavaldused, mille nad peavad vastastikku andma, sõltuvad ühisvara jagamisest

(s.o korteriomandi ja kinnistu jagamisest). Selleks, et hageja saaks kinnistu ainuomanikuks, on

vajalik kostja tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste

kannete tegemiseks (kui kostja saab kinnistu ainuomanikuks, siis on vajalik hageja vastav

tahteavaldus). Samasugune on olukord ka korteriomandi jagamisel. Asjaõiguslepinguga lepivad

pooled kokku, et ühe abikaasa osa kinnisasjast läheb teise abikaasa omandisse. Kinnistusraamatu

kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt

kinnistu (korteriomand) on poolte ühisomandis, kustutatakse ja tehakse ühe abikaasa kohta

ainuomaniku kanne.

8. Kuna kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab kostja (hageja) tahteavaldusi, mida on

võimalik kohtuotsusega asendada, siis tuleb anda hagejale (samuti kostjale, kui ta soovib

ühisvara erinevalt hagejast jagada) võimalus ühisvara jagamise nõuet täiendada (kostjal

vastuhagi esitada) ning seetõttu tuleb saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Hageja on esitatud hagis palunud jagada ka 07.12.2006 AS-iga SEB Pank sõlmitud kodulaenu

lepingust tulenev kohustus (lõpptähtajaga 07.12.2031). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

kõnealune laen võeti perekonna huvides (enne 01. juulit 2010 kehtinud PKS § 20 lg 2).

PKS § 38 järgi ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse

abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku

kohta sätestatut.

Tulenevalt PKS §-st 38 tuleb kohustuste jagamise puhul kohaldada VÕS-is kohustuste

ülemineku kohta sätestatut (VÕS § 175 jj). Kostjatel on pangaga kehtiv laenusuhe ning

käsolevas ühisvara menetluses ei ole võimalik otsustada selle ümberkujundamise üle. Võimalik

on jagada kohustust abikaasade kui solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes, kuid sellise jagamise

raames oleks võimalik otsustada, kuidas jaguneb kohustuse täitmine solidaarvõlgnike sisesuhtes

ning välja mõista ühelt abikaasalt teise abikaasa kasuks (s.o arvestada ühisvara jagamise käigus)

juba sissenõutavaks muutunud ja ühe abikaasa poolt täidetud kohustus, kuid ebaõige oleks

ühisvara jagamise juures panna ühele abikaasale kohustus tasuda teisele abikaasale kolmanda

isiku ees oleva kohustuste, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks, täitmiseks hüvitise ning

seda veel olukorras, kus kolmanda isikuga sõlmitud lepingu lõpptähtaeg on kauges tulevikus.

Antud juhul on maakohus vaidlustatud otsusega hagejalt välja mõistnud hüvitise, mis suures osas

tuleneb laenukohustusest, mille aluseks on 07.12.2006 AS-iga SEB Pank sõlmitud kodulaenu

leping lõpptähtajaga 07.12.2031. Hageja tasub küll omapoolse kohustuse osa kostjale ning seega

sisesuhtes jääb kohustatud isikuks vaid kostja, kuid see asjaolu ei vabastada hagejat kohustusest

panga ees ning samuti jääb talle ühisvara jagamise tulemusena jäänud korteriomand koormatuks

hüpoteegiga panga kasuks.

10. Hageja on maakohtule esitatud hagis alternatiivse nõudena taotlenud kaasomandi jagamist

viisil, et kinnistu ja korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel. Asja materjalide kohaselt

ei ole maakohus arutanud menetlusosalistega seda, kas arvestades laenukohustuse suurust oleks

mõistlik lõpetada kaasomand viisil, et kinnistu ja korteriomand müüakse avalikul (või

abikaasadevahelisel) enampakkumisel ning enampakkumise tulemist tasutakse laen pangale.

11. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et „Menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt (TsMS § 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja

tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud

eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1

p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks

eelmenetluse staadiumist.“

Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul on maakohus eelmenetluses rikkunud oluliselt

selgitamiskohustust, siis tulenevalt Riigikohtu viidatud seisukohast on õigustatud asja saatmine

maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.

12. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul

vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson