2-13-54899/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-13-54899

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 31.jaanuaril 2014 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-54899 Menetluse ese

K. A. avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 170/2013/1031 Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Pooled ja nende esindajad Avaldaja K. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Keelduda K. A. avaldust täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 170/2013/1031 menetlusse võtmisest. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

1. K. A. esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palub ajatada täitemenetlus selliselt, et tema palgast arvatakse maha igakuiselt 75 eurot võlgnevuste katteks täitemenetluses.

2. Kohus leiab, et esitatud avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud vormija sisunõuetele. Avaldus täitemenetluse ajatamiseks kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras vastavalt TsMS § 475 lg-le 2 hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TMS §-le 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

2.1 Kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse tulenevalt TsMS § 338 lg 1 p-st 1 menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Käesoleva paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg; avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Maakohtusse pöördumisel esitatakse hagita menetluses kohtule avaldus, kusjuures TsMS §

198 lg 1 p 2 kohaselt on avalduse esitanud isik avaldaja ja ülejäänud menetlusosalised on asjast puudutatud isikud. Käesoleval juhul on avaldajaks K. A. . Avaldusest ei nähtu missuguse täiteasja ajatamist avaldaja taotleb. Kohus lähtub avalduses märgitud avaldaja soovist koostada maksegraafik, et „tasuda võlgnevused kohtutäituritele“ ja järeldab, et avaldaja soovib täitemenetluse ajatamist kõikides täitemenetlustes, sh täiteasjas nr 170/2013/1031. Kuna tulenevalt TMS §-st 45 peab kohus täitemenetluse peatamisel arvestama sissenõudja huvidega, on käesolevas asjas üheks puudutatud isikuks Raha 24 OÜ kohtutäituri kõrval. Kuivõrd avaldaja ei ole avalduses märkinud menetlusosaliste nimesid, isikuvõi registrikoode, aadresse ja sidevahendite andmeid, tuleb avaldajal täpsustada menetlusosaliste ring ning märkida kõigi menetlusosaliste (puudutatud isikute) andmed. TsMS § 338 lg 3 sätestab, et kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud.

2.2 TsMS § 338 lg 1 p 3, 6 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse asja põhisisu ja taotlust põhjendavad asjaolud. TMS § 45 kohaselt võib kohus täitemenetluse peatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane – kõnealuse paragrahvi kohaldamiseks annavad kohtupraktika kohaselt alust üksnes erandlikud asjaolud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-79-12). K. A. ei ole avalduses märkinud, mis põhjusel soovib ta täitemenetluse ajatamist ja milles seisneb nende erandlikkus (tl 3). Eelnevast nähtuvalt tuleb K. A. välja tuua asjaolude kirjeldus, miks menetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane ja selgitada, milles seisneb nende erandlikkus. TMS § 45 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arvestada muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega tuleb K. A. kohtule esitada avaldaja perekondliku ja majandusliku olukorra kirjeldus.

2.3 TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaatavas asjas riigilõivu

50 eurot. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. K. A. ei ole kohtule koos avaldusega esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu tasumist. Kuna avaldaja on esitanud avalduse kohtule posti teel, mitte veebilehe www.e.toimik.ee kaudu, siis tuleb avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot.

3. Tartu Maakohtu 22.novembri 2013 määrusega jäeti K. A. avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 170/2013/1031 käiguta ja määrati avaldajale tähtaeg avalduse puuduste kõrvaldamiseks, so oma nõude põhjendamiseks avaldusele ettenähtud vormis (nõuetekohane avaldus) ja avalduselt riigilõivu tasumiseks või riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavate andmete esitamiseks hiljemalt 14 päeva jooksul, alates käesoleva määruse avaldajale kättetoimetamisest. Kohus määras nimetatud tähtajaks esitada Võru kohtumajale riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus selgitas määruses avaldajale, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast (TsMS § 3401 lg 2). Avaldajale on 22.novembri 2013 määrus puuduste kõrvaldamise kohta isiklikult kätte toimetatud 30.detsembril 2013 (tl 14). Avaldaja ei ole määratud tähtajaks avalduse puudusi kõrvaldanud ja esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu laekumist. Seega puuduvad kohtul andmed avaldaja poolt riigilõivu tasumise kohta.

4. Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus on andnud K.Anderssonile tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks arvestades TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatut, kuid avaldaja ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p-de 10, § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik