3-12-228/80 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-228 Haldusasi Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks trenažööride tagasitoomiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.10.2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Nikiforovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Nikiforov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.10.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Nikiforov esitas 11.11.2011 Viru Vanglale pöördumise (tl 73), milles soovis teada, miks eluhoone S8 osakonnast S10 viidi ära trenažöörid. Viru Vangla 02.12.2011. a vastuses (tl 73p) selgitati talle, et S8 hoone kinnipeetavatel võimaldatakse kasutada spordisaali ja –väljakut ning sellega on täidetud kohustus võimaldada tegeleda kehakultuuriga.

2. A. Nikiforov esitas 12.12.2011 vaide (tl 11) Viru Vangla tegevusele, millega eemaldati eluhoonest S8 (kollasest majast) trenažöörid ning nõudis trenažööride tagasipanekut. Viru Vangla 13.01.2012. a vaideotsusega nr 6-12/478-3 (tl 10) jäeti A. Nikiforovi 12.12.2011. a vaie täies ulatuses rahuldamata. Otsusest selgus muu hulgas, et trenažöörid eluhoone S8 osakondadest eemaldati ajavahemikul 11.10.2011 kuni 13.10.2011 ning seda tehti julgeolekukaalutlustel, sest kinnipeetavad lõhkusid trenažööre ning kasutasid neilt eemaldatud osi distsipliinirikkumiste toimepanemiseks.

3. A. Nikiforov esitas 31.01.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et kohus kohustaks Viru Vanglat äraviidud trenažööre tagasi tooma. Kaebuse kohaselt on kaebaja jäetud ilma võimalusest spordiga tegeleda ning üks kord nädalas spordisaalis palli mängida ei ole piisav. Seetõttu kaebas ta kollasest majast trenažööride

2 äraviimise peale ning nõudis neid tagasi, et tema ja teised kinnipeetavad saaksid vabal ajal spordiga tegeleda.

4. Tartu Halduskohtu 29.02.2012. a määrusega tagastati kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Määruse kohaselt ei riku trenažööride äravõtmine kaebaja õigust kehakultuuriga tegelemiseks, kuna kaebajal on lubatud kasutada spordisaali ning vanglale ei tulene ei vangistusseadusest (VangS) ega Viru Vangla kodukorrast kohustust luua täiendavaid spordiga tegelemise võimalusi. Eelneva tõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda trenažööride paigaldamist.

5. A. Nikiforov esitas 22.03.2012 Tartu Halduskohtu 29.02.2012. a määruse peale määruskaebuse.

6. Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2013. a määrusega halduskohtu 29.02.2012. a määrus tühistati ning saadeti asi tagasi halduskohtule. Määruse kohaselt ei ole käesoleva kaebuse puhul võimalik asuda seisukohale, et varem elusektsioonis olnud trenažööride puudumine kindlasti ei riku kaebaja õigust tegeleda spordiga ja ei piira tema vabadust tegeleda spordiga samas mahus nagu enne. Seetõttu ei olnud halduskohtul õigust kaebust kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Määrus jõustus edasikaebamata.

7. Tartu Halduskohus koostas 05.09.2013 Viru Vanglale kohtunõude (tl 79), milles küsis selgitusi selle kohta, kas trenažööride äraviimine võis riivata kaebaja õigust kehakultuuriga tegelemiseks. Vangla 20.09.2013. a vastuses (tl 82) selgitati, et kaebaja suhtes kohaldati 25.08.2011. a käskkirja alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ning nende kohaldamist pikendati 25.11.2011. a käskkirjaga veel kuni kolmeks kuuks (vt tl 83-86). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal alates 25.08.2011, sealhulgas ka ajavahemikul 11.10.2011 kuni 13.10.2011, puudus kaebajal võimalus sportimiseks, sest julgeolekupiirangute kohaldamise ajal kinnipeetavaid sportima ei viida.

8. Tartu Halduskohtu 18.10.2013. a määrusega tagastati A. Nikiforovi kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Määruse kohaselt lähtuti Tartu Halduskohtu 29.02.2012. a määruse ning Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2013. a määruse tegemisel eeldusest, et kaebaja viibis trenažööride äraviimise ja kaebuse esitamise ajal eluhoones S8, kus tal oli võimalik trenažööre enne nende äraviimist kasutada. Asja materjalidest nähtuvalt asus kaebaja aga alates 25.08.2011 kuni vähemalt 27.08.2013 kartseriosakonnas P2 (tl 72). Kohus on palunud vastustajal selgitada, kas trenažööride äraviimine sai riivata kaebaja õigust tegeleda kehakultuuriga. Vangla selgitas 20.09.2013. a vastuses, et kehakultuuriga tegelemine oli kaebajal alates 25.08.2011 igatahes keelatud, ning esitas ka selle piirangu õiguslikud alused. Nimelt 25.08.2011. a käskkirja alusel kehtis kaebaja suhtes liikumisja suhtlemispiirang, mis ei võimaldanud tal ka kehakultuuriga tegeleda. 25.11.2011. a käskkirjaga keelati koos seniste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamisega lisaks veel kehakultuuriga tegelemine. Nimetatud käskkirjade peale pole kaebaja ka kaevanud. Eeltoodust ilmneb, et trenažööride äraviimise ja kaebuse esitamise ajal kehtisid kaebaja suhtes piirangud, mis välistasid tema õiguse viibida hoone S8 eluosakonnas ja kasutada seal asuvaid trenažööre. Seega ei saanud trenažööride äraviimine riivata kaebaja õigust tegeleda kehakultuuriga. Samuti ei ole kaebajal praegusel juhul õigust esitada kaebust teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks.

3

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. A. Nikiforov esitas 27.10.2013 Tartu Halduskohtu 18.10.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 95, tõlge tl 96), milles palub halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja kohtusse pöördunud enda õiguste kaitseks ning kartseriosakonnas viibimine ei tähenda midagi. Kaebaja saab lõpuks sealt välja ning sel juhul peab tal olema võimalus trenažööri kasutamiseks. Kaebaja ei nõustu kohtu informatsiooniga, et ta ei kaevanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjade peale, sest tegelikult ta esitas selles osas vanglale vaideid. Seda, et kaebajal kehakultuuriga tegelemise keeldu ei ole, kinnitab ka kohus. Liikumisja suhtlemispiirang kaebaja suhtes küll kehtib, kuid seda mitte igavesti. Kaebaja teab, et aja möödudes saab ta minna tagasi avatud sektorisse ning seetõttu nõuabki trenažööride tagasitoomist, pidades silmas tulevikku. Kaebaja planeerib minna tagasi elusektsiooni ja kasutada trenažööri. 28.10.2013 esitatud täienduses (tl 97, tõlge tl 99) märkis kaebaja, et ei mõista, miks ta ei või juba enne avatud sektsiooni naasmist muretseda selle eest, et tema naastes seal trenažöör oleks. 30.10.2013. a täienduses (tl 107, tõlge tl 108) selgitas kaebaja veel, et trenažööride äraviimise ajal ei olnud tal tingimata vajalik viibida S8 hoones ning ei ole põhjendatud, et kohus sellest asjaolust lähtub. Kuna kaebaja on arvel S8 hoones, siis sinna läheb ta ka tagasi. Kui kaebaja esitab trenažööride äraviimise peale kaebuse alles S8 hoonesse tagasi minnes, siis öeldakse talle, et kaebamise aeg on juba mööda lastud. Teiseks võtavad kohtuasjad kaua aega ja kaebaja ei mõista, miks ta oleks pidanud kohtusse pöördumisega ootama. 31.10.2013 ja 03.11.2013 esitas kaebaja veel täiendusi.

10. Viru Vangla 02.12.2013. a vastuses (tl 134) palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on vaidlustatud kohtumäärus õige ning kohus on õigesti leidnud, et kuna kaebaja ei viibinud trenažööride äraviimise ajal eluosakonnas S8, siis ei saanud antud toiming tema õigusi rikkuda, sest trenažööri kasutamise võimalus oli välistatud. Vastustaja märgib, et kohtule vastuse koostamise hetkel viibis kaebaja ikka osakonnas P2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.10.2013. a määrus muutmata.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

13. Halduskohus leiab õigesti, et HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Haldusasja materjalidest nähtuvalt asus kaebaja alates 25.08.2011 P2 osakonnas, kus viibides ei olnud kaebajal võimalik eluhoones S8 asuvaid trenažööre kasutada (tl 72). Kaebus halduskohtusse on esitatud P2 osakonnas viibides. Seetõttu on õige halduskohtu järeldus, et trenažööride äraviimine eluhoonest S8 kaebaja õigust kehakultuuriga tegelemiseks riivata.

14. Kaebaja väitel saab ta aja möödudes minna tagasi avatud sektorisse ning kaebus on esitatud selleks, et tal oleks tulevikus võimalik seal trenažööri kasutada. Ringkonnakohus ei välista, et kaebajal tekib tulevikus võimalus avatud sektorisse naasta, kuid kaebaja tulevikku suunatud väide, põhjendamaks oma õiguste riivet, ei ole piisav vangla vastu kohustamisnõude esitamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on haldusakti andmiseks või toimingu

4 sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, mitte vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal (vt RKHK 16.12.2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-56-08, p 22). Nimetatud seisukoht ei ole kohaldatav vaid juhul, kui kohustamisnõude rahuldamine tooks kaasa kohtulahendi, mida ei ole kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt võimalik täita. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine, seega lähtus halduskohus õigesti asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel. Halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel kaebaja eluhoones ei viibinud ning tal puudus trenažööride kasutamise õigus ja võimalust. Seetõttu puudus kaebajal ka kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks.

15. Asjakohatu on kaebaja väide, et pärast eluhoonesse naasmist kaebuse esitamisel võib kaebuse esitamise tähtaeg olla mööda lastud. Ringkonnakohus märgib, et kaebajal on võimalik ka pärast eluhoonesse naasmist taotleda vanglalt sportimiseks eluhoones S8 trenažööride võimaldamist ning pöörduda pärast keeldumise kohtueelses menetluses vaidlustamist kaebusega halduskohtusse. Vanglale taotluse esitamist ei välista see, kui pikk aeg on trenažööride äraviimisest möödunud.

Maili Lokk Agu Timmi Tiina Pappel