3-12-1546/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1546 Haldusasi Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla poolt õigusvastaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1460 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.03.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Erki Sommeri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Erki Sommer Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 07.03.2013. a otsus ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 03.03.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetava E. Sommeri suhtes kohaldati täiendava julgeolekuabinõuna 02.12.2011-13.02.2012 eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning 05.12.2011- 03.01.2012 väljaspool elukambrit liikudes käeraudade kasutamist.

2. Tartu Halduskohtu 21.05.2012 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-238 tunnistati E. Sommeri suhtes 05.12.2011-13.02.2012 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õigusvastaseks.

2

3. E. Sommer esitas 25.06.2012 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, milles taotles 1460 euro suurust hüvitist.

4. Tartu Vangla jättis 17.07.2012. a otsusega nr 1-13/122-1 (tl 10) taotluse rahuldamata, kuna julgeolekuabinõude kohaldamine ei evinud inimväärikust alandavat kvaliteeti asjakohase kohtupraktika valguses ning samuti olid E. Sommerile tagatud seaduses nõutavas ulatuses võimalused vanglaväliseks suhtlemiseks perekonnaga.

5. E. Sommer esitas 23.07.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles palus Tartu Vanglalt välja mõista kaebajale tekitatud mittevaraline kahju 1460 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat 02.12.2011-13.02.2012 lukustatud kambris ja 05.12.2011-03.01.2012 pidi kaebaja kandma väljaspool kambrit käeraudu. Kaebajalt võeti võimalus suhelda pere ja teiste kinnipeetavatega. Kaebajalt võeti põhjendamatult spordisaali kasutamise võimalus. Telefoni kasutamise võimaluse piiramisega rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet.

6. 05.02.2013 Tartu Halduskohtus toimunud kohtuistungil (tl 36) jäi kaebaja kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Nõude suuruse palus kaebaja vastavalt kohtu äranägemise järgi määrata. Tartu Halduskohus pakkus võimaliku kompromissina välja 10 eurot. Kaebaja leidis, et summa ei tohiks jääda alla 500 euro ning ei nõustunud kompromissiga. Samuti ei nõustunud kompromissiga vastustaja. 7. Tartu Halduskohus jättis 07.03.2013. a otsusega (tl 39-40) kaebuse rahuldamata. Tartu Halduskohus selgitas, et riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kahju hüvitamise nõude eeldusena tuleb kahju hüvitamise vaidluse lahendamisel eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. RVastS § 9 lg 2 kohaselt ei piisa süü hindamisel ainuüksi tuvastamisest, et vaidlusalune haldusakt või toiming on õigusvastane. Süülisust tuleb seaduse kohaselt hinnata eraldi. Tuginedes otsusele haldusasjas nr 3-12-238, rõhutas Tartu Halduskohus, et kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid ( kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja väljaspool elukambrit liikumisel käeraudade kasutamine) kohaldatud formaalselt õigusvastaselt. Tartu Halduskohus selgitas, et sellega ei ole tõendatud kaebajale vastustaja poolt mittevaralise kahju tekitamine. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja poolt toodud asjaoludel oleks vastustaja alandanud kaebaja väärikust. Suletud lukustatud kambrisse paigutamine ei oma vabaduse võtmise kvaliteeti RVastS mõttes, kaebaja õigust eraelu puutumatusele ei ole õigusvastaselt rikutud ja tema au või hea nime teotatud. Tartu Halduskohus rõhutas, et igasugune valu või kannatus ei tähenda moraalset kahju. Valu või kannatus peaks hüvitamiseks esinema teatud intensiivsusega. Rikkumise intensiivsus peaks õigustama valuraha maksmist. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et kaebajale tekitatud kannatused ja valu ei ole käsitatav hüvitamisele kuuluva moraalse kahjuna.

3

Tartu Halduskohus leidis, et kaebaja poolt kirjeldatud asjaoludel kaebajale valu ja kannatuste tekitamine on hüvitatud vastustaja tegevuse õigusvastasuse konstateerimise näol jõustunud haldusasja nr 3-12-238 kohtuotsuses, mis peaks kohtu hinnangul tagama vastustaja poolt tulevikus analoogsetes olukordades ka formaalselt õiguspärase tegevuse ja halduspraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 8. E. Sommer esitas apellatsioonkaebuse (tl 47-49), milles palub halduskohtu 07.03.2013. a otsuse tühistamist ja uue otsusega kaebuse rahuldamist. E. Sommer palub Tartu Vanglalt välja mõista 1460 eurot ja võimaldada kaebajal selle summa 100%-list kasutamist Tartu Vangla kaupluses. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Kaebaja rõhutab, et rikkumine, mille eest kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, oli nii kerget laadi, et kaebajat karistati vaid distsiplinaarkorras noomitusega. Seega ei olnud alust kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja ei nõustu seetõttu kohtu arusaamaga, mille kohaselt rikkus Tartu Vangla täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldades kaebaja õigusi vaid formaalselt ja väheintensiivselt ning mittevaralist kahju tekitamata. b) Kaebaja ei nõustu kohtu väitega, mille kohaselt Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine peaks vastustajat distsiplineerima edaspidi õiguskuulekalt käituma. Ilma otsest vastutust kandmata on Tartu Vanglal ka edaspidi võimalik ilma tõsisemaid tagajärgi kartmata õigusvastaselt käituda. Kaebaja on seisukohal, et kui vastustaja peaks hüvitama mittevaralise kahju, mõjutakse see Tartu Vanglat edaspidi õiguskuulekalt käituma. c) Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et käesolevas haldusasjas 05.02.2013 toimunud kohtuistungil tegi kohtunik ettepaneku, et Tartu Vangla maksaks kaebajale tekitatud kahju eest 10 eurot. Olgugi, et kaebaja selle summaga ei nõustunud, tunnistas kohus ettepanekut tehes, et kaebajale on kahju tekitatud. 9. Vastustaja palub ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 56-57) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kaebaja põhjendused: a) Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu otsusega, mille kohaselt ei ole RVastS § 9 lõikes 1 loetletud kahjulikke tagajärgi E. Sommerile tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise tagajärjel saabunud. Vastustaja rõhutab, et kui kamber vastab vangistusseaduse § 45 lõike 1 nõuetele, ei saa eraldatud lukustatud kamber alandada isiku väärikust ning helistada või muul viisil välismaailmaga suhelda sai E. Sommer vähemalt õigusaktides kõigile kinnipeetavatele ühtviisi ette nähtud mahus. b) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei distsiplineeri Tartu Vanglat õiguskuulekale käitumisele. Tartu Vangla soovib tegutseda üksnes õiguspäraselt ning õigusvastane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vanglale äärmiselt piinlik. c) Vastustaja rõhutab, et mittevaralist kahju hüvitades hüvitatakse siiski üksnes kannatanule tekkinud kahju ning Eesti õigusruumis ei ole mittevaralise kahju hüvitamine üldjuhul mõeldud mõjutama kahju tekitaja käitumist. Seda põhimõtet toetab selgelt ka RVastS § 9 lg 2, mille kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Vastustaja leiab, et järelikult ei oleks isegi RVastS § 9 lõikes 1 loetletud põhiõiguse rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamine automaatne, sest ka Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuse nr 3-3-1-44-06 punktis 13 pidanud võimalikuks väheintensiivsete üleelamiste hüvitamist õigusvastasuse tuvastamisega.

4

d) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks andis kohus sisuliselt mõista, et talle on kahju tekkinud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 122 lg 2 punktist 9 ning § 154 lõikest 4 lähtuvalt on halduskohtu ülesanne uurida menetlusosalistelt kompromissi võimalikkuse kohta. Seda kohustust halduskohus täitiski. Et aga kaebaja niisuguse kompromissiga nõus ei olnud, ei olnud võimalik Tartu Vanglal ega halduskohtul selle suhtes sisulist seisukohta võtta ning halduskohus pidi kohtuotsusega lahendama küsimuse rahas hüvitatava kahju tekkimise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Vastavalt HKMS § 199 lõike 2 p-le 2 võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et E. Sommeri suhtes kohaldati täiendava julgeolekuabinõuna ajavahemikus 02.12.2011 – 13.02.2012 eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ajavahemikus 05.12.2011-03.01.2012 ka väljaspool elukambrit liikudes käeraudu, välja arvatud jalutuskäigul. Tartu Halduskohtu 21.05.2012. a otsusega haldusasjas nr. 3-12-238 tunnistati Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.2011. a käskkirja nr. 1-4/2989 alusel E. Sommeri suhtes 05.12.2011 kuni 13.02.2012 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning väljaspool elukambrit liikumisel käeraudade kasutamine) õigusvastaseks, kuna nende kohaldamise vajadus ei olnud käskkirjas piisavalt motiveeritud. Halduskohtu otsus on jõustunud.

13. Vangla on käesolevas haldusasjas esile toonud (tl 20p), et halduskohus ei tuvastanud 21.05.2012. a otsuses julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasust perioodil 02.12.2011-04.12.2011, vaid alles alates 05.12.2011. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga. Eeltoodud asjaolule ei ole kaebaja tähelepanu juhtinud ka halduskohus. Toimikust puudub haldusakt, mille alusel E. Sommeri suhtes alates 02.12.2011-05.12.2011 täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, kohus ei ole julgeolekuabinõude kohaldamist analüüsinud käesolevas haldusasjas tehtud otsuses ega ka haldusasjas nr. 3-12-238 tehtud otsuses. Seega ei ole halduskohtu otsus vastavas osas põhjendatud.

14. Ringkonnakohus märgib, et toimikust puuduvad ka haldusasjas nr. 3-12-238 tehtud otsus ning Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.2011. a käskkiri nr. 1-4/2989, mille alusel E. Sommeri suhtes 05.12.2011 kuni 13.02.2012 täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati. Käskkirjale puudub juurdepääs ka kohtuinfosüsteemi kaudu. Ringkonnakohtu poolt Tartu Halduskohtust välja nõutud haldusasja nr. 3-12-238 toimikus on küll vastav käskkiri olemas, kuid sellest ilmneb vaid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine E. Sommeri suhtes alates 05.12.2011. Julgeolekuabinõude lõpetamise kohta on käskkirjas märge „Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldan kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub kord kuus esimesel esmaspäeval“. Haldusasjas nr. 3-12-238 tehtud otsuses tunnistas kohus Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.2011. a käskkirja nr. 1-4/2989 alusel 05.12.2011 kuni 13.02.2012 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastaseks põhjusel, et vastustaja ei tõendanud, et meetmete kohaldamine oli vajalik

5

ja/ning et nende osaline jätkuv kohaldamine (käeraudade osas) oli vajalik ning leebema meetme kohaldamine ei oleks väidetavat ohtu vangla julgeolekule kõrvaldanud. Seega esinesid halduskohtu hinnangul käskkirjas motiveerimispuudused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et formaalsetel põhjustel haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei anna isikule automaatselt õigust haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamisele. Samas leidis halduskohtus 21.05.2012. a otsuses ka järgmist: „Seega on kohtu seisukohalt tõendatud, et kaebaja suhtes ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vältimatult vajalik mille tõttu on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine materiaalselt õigusvastane“ (otsuse lk. 7). Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu jaoks ilmselge, et halduskohus tühistas vaidlustatud käskkirja vaid formaalsetel põhjustel.

15. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et olukorras, kus täiendavaid julgeolekumeetmeid on käskkirjast nähtuvalt kohaldatud asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimus kord kuus esimesel esmaspäeval, pidanuks halduskohus enne kahju hüvitamise osas lõpliku seisukoha võtmist vastustajalt välja nõudma ka tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti julgeolekumeetmete jätkamise ehk asjaolude äralangemise vajadust. Ringkonnakohtul puudub apellatsioonimenetluses võimalus asuda halduskohtu asemel eeltoodud asjaolude kohta täiendavaid tõendeid koguma. Riigikohus on leidnud, et rahalise hüvitise välja mõistmata jätmine on põhjendatud juhul, kui rikkumine on väikese intensiivsusega või suunatud isiku jaoks väheolulise õiguse vastu (RKHK 15.03.2010. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-09, p 13). Ringkonnakohus ei välista, et kaebusest ilmnevate asjaolude täiendava uurimise valguses võib tõusetuda küsimus kahju hüvitamise võimalikkusest ka juhul, kui kohus tuvastab julgeolekumeetmete kohaldamise asjaolude äralangemise. Ka nimetatud asjaolu ei ole halduskohus kahju hüvitamise nõude menetlemisel uurinud.

16. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna kaebaja oli riigilõivu tasumisest ringkonnakohtus menetlusabi jätkuvuse korras vabastatud, menetluskulude väljamõistmist käesolevas haldusasjas ei tõusetu.

Maili Lokk

Einar Vene

Tiina Pappel