2-13-46198/17 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-46198 Tsiviilasi M R hagi M R vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.12.2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M R määruskaebus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja M R (isikukood XXXXXXX), seaduslik esindaja Sigrid Vilta, lepinguline esindaja adv Merilin Valdmaa Kostja M R (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Indrek Naur Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 06.12.2013 määrus tühistada, tsiviilasja menetlus taastada ning saata asi maakohtule läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4).

Menetluse käik ja maakohtu määrus 14.06.2013 esitas M R hagi M R vastu elatise väljamõistmiseks. 26.09.2013 kohtumäärustega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale aega 14 päeva esitada kohtule kirjalik vastus tema vastu esitatud hagile. 04.10.2013 sai kostja 26.09.2013 kohtumääruse kätte, kuid kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud. 28.10.2013 tagaselja-otsusega hagi rahuldati. Kostja sai otsuse kätte 01.11.2013.

12.11.2013 esitas kostja kohtule kaja koos taotlusega peatada lahendi täitmine. Kaja põhjenduste kohaselt esitas kostja 17.06.2013 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-13-24586 menetlusdokumendi, mis oli pealkirjastatud „Esialgse õiguskaitse taotlus ja seisukoht hagiavalduse osas“. Kahetsusväärselt ei võtnud kohus eelnimetatud dokumenti vastu ning ei esitanud selles osas ka põhjendusi. Kostjale jäi arusaamatuks, miks kohus keeldus eelnimetatud menetlusdokumendi vastuvõtmisest. Seega olid nii kohus, hageja seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja kui teised menetlusosalised teadlikud sellest, et kostja hageja elatisenõudega 14.06.2013 hagiavalduses märgitud suuruses ei nõustu. Alles 26.09.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-24586 võttis Harju Maakohus menetlusse eelnimetatud hagiavalduse elatise väljamõistmiseks, millega kohustati kostjat 14 päeva jooksul menetlusdokumendi kättetoimetamisest hagile vastama. Kostja sai eelnimetatud kohtumääruse kätte 04.10.2013 ning leidis, et eelnimetatud hagiavaldusele uuesti vastata pole tarvis, sest hageja oli hagiavaldusele juba 17.06.2013 menetlusdokumendis vastanud. Kohtul ei olnud alust tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja oli hagiavaldusele sisuliselt vastanud juba 17.06.2013 menetlusdokumendis, mida kohus ilma ühegi põhjenduseta vastu ei võtnud.

26.11.2013 küsis kohus hagejalt seisukohta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 5 alusel. 04.12.2013 esitas hageja seisukoha, milles palus jätta kaja rahuldamata. Kostja väited, mille kohaselt oli tal 17.06.2013 tsiviilasjas nr 2-13-24586 toimunud kohtuistungil kaasas kostja vastus hagile, ei oma kõnelausel juhul mistahes tähtsust, kuna kohus ei võtnud nimetatud vastust vastu. Seejuures selgitas kohus kostjale, et esmalt otsustab kohus hagi menetlusse võtmise ning seejärel määrab kostjale hagile vastamiseks tähtaja. Seega ei vasta tõele kajas esitatud väide, et kohus keeldus ilma igasuguse selgituseta kostja vastuse vastuvõtmisest. Arvestades asjaolu, et kostjat esindab käesolevas menetluses professionaalne esindaja, pidi kostja mõistma, et kuna kohus ei võtnud kostja vastust vastu, tähendab see, et kostja ei ole hagile vastanud. Arvestades asjaolu, et kostjal oli 17.06.2013 istungiks vastus ettevalmistatud, puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks kostja ei esitanud seda vastust kohtule, kui kohus seda nõudis. Lisaks on kostja 05.06.2013 tsiviilasjas nr 2-13-24586 toimunud kohtuistungil kinnitanud oma nõusolekut maksta lapsele igakuist elatist.

Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Maakohus leidis, et kostja ei ole esile toonud ühtegi TsMS mõistes mõjuvat põhjust hagiavaldusele vastuse tähtaegselt esitamata jätmise kohta. Samuti ei ole kostja piisavalt põhistanud, miks tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kostja on kohtule esitatud kajas märkinud, et kostja poolt 17.06.2013 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-13-24586 esitatud menetlusdokumenti pealkirjaga „Esialgse õiguskaitse taotlus ja seisukoht hagiavalduse osas“ kohus vastu ei võtnud. Nimetatud ajahetkel ei olnud kohus veel otsustanud, kas M R hagi M R vastu elatise väljamõistmiseks vastab TsMS nõuetele ja seda saab menetlusse võtta, mistõttu oli ka põhjendatud elatise nõudes M R vastuse vastuvõtmisest keeldumine. Et kostja saaks kohtule teatada, kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis, peab hagiavaldus olema kohtu poolt enne menetlusse võetud. Kostjale pidi olema mõistetav, et kohus ei ole tema 17.06.2013 esitatud vastust hagile vastu võtnud, kuna kostja on ise menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumist kohtu poolt kinnitanud, ning vastus hagile tuleb esitada pärast hagiavalduse menetlusse võtmist, mida kostja ei teinud. Lisaks on 05.06.2013 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-13-24586 pooled kohtuistungi protokolli kohaselt arutanud mh elatise maksmist. Seega kostja väide, et menetlusosalised olid teadlikud sellest, et kostja hageja elatisenõudega 14.06.2013 hagiavalduses märgitud suuruses ei nõustu, ei ole põhjendatud. Vastupidiselt olid pooled juba varem teises tsiviilasjas elatise maksmise osas kokkulepet arutanud.

Määruskaebus M R palub määruskaebuses Harju Maakohtu määrus tühistada ja taastada asja menetlus.

Kostja esindaja ja hageja lepinguline esindaja Merilin Valdmaa arutasid enne 17.06.2013 kohtuistungi ametlikku algust hageja elatisenõuet sisuliselt, kuid mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele ei jõutud. Nii kohus, hageja lepinguline esindaja kui ka teised menetlusosalised olid teadlikud sellest, et kostja hageja elatisenõudega 14.06.2013 hagiavalduses märgitud suuruses ei nõustu. Hagiavaldust rohkem kui kaks kuud hiljem menetlusse võttes rikkus kohus menetlusnorme, mis ei tohiks kostja jaoks kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha, sest kostja oli esitanud hagiavaldusele vastuse, mida kohus täiesti põhjendamatult vastu ei võtnud. Kostja soovis oma õigusi kaitsta, kuid talle ei antud selleks võimalust. Kohus oleks pidanud kostja menetlusdokumendi vastu võtma vähemalt osas, mis puudutas vastust hagiavaldusele. Tegemist võib olla kohtu eksitava tegevusega.

Edasine menetluse käik M R palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 1 tühistada ning tsiviilasja menetlus taastada. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaja, saadab ta tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. TsMS § 657 lg-st 2 tulenevalt saadab ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule läbivaatamiseks täies ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Antud juhul puudub vaidlus selles, et maakohtu menetluses oli elatisehagi esitamise ajal (s.o 14.06.2013) kostja avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks (tsiviilasi nr 2-13-24586), mille menetluses toimunud kohtuistungil 17.06.2013 oli arutusel („enne istungi ametlikku algust“, nagu märgib kostja) ka elatise maksmisega seotud küsimused. Vastuses kajale on ka hageja esindaja seda asjaolu kinnitanud, väites, et elatise küsimust arutati samas tsiviilasjas ka 05.06.2013 toimunud kohtuistungil, kus kostja nõustus tasuma lapsele elatist summas, mis on võrdne igakordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Vaidlust ei ole ka selles, et 17.06.2013 istungil esitas kostja vastuse elatisehagile, mille kohus talle tagastas, kuigi eelnevalt oli kohus võtnud vastu M R ema menetlusdokumendi, mis sisaldas nii seisukohti lapsega suhtlemiskorra suhtes kui M R hagiavaldust elatise nõudes.

26.09.2013 määrusega võttis kohus menetlusse M R elatisehagi (tsiviilasi nr 2-13-24586) ning samal kuupäeval teise määrusega eraldas kohus M R hagi iseseisvasse menetlusse. Neist esimese määrusega andis kohus hagile vastamiseks kostjale aega 14 päeva. Kuna kostja tähtajaks ei vastanud, tegi kohus tagaseljaotsuse, milleks oli tal formaalne õigus. Kuid arvestades kohtu enda eelnevat vastuolulist tegevust (elatisehagile esitatud vastuse tagastamine, hagi menetlusse võtmise otsustamisega põhjendamatu venitamine) tsiviilasjas, milles oli algselt esitatud ka praegune hagi, ei oleks menetlusõiguse põhimõtetega kooskõlas ega õiglane lahendada vaidlus tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus on oma olemuselt sanktsioon selle isiku suhtes, kes muuhulgas hagile vastuseks oma seisukohti ei avalda ega näita üles huvi vaidluse lahendamise suhtes. Sellist järeldust antud juhul ei ole võimalik teha. Kostjat eksitavast kohtu käitumisest ei saa tuleneda kostjale kahjulikke tagajärgi.

Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita (TsMS § 418 lg 1) Sellise täitedokumendi alusel toimuv täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Seetõttu puudub ka alus lahendi täitmise peatamiseks. Kostja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 169 lg 2 alusel jäävad tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm