2-13-57090/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-57090

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht

XXX)

Hageja esindaja XXX

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks tagasiulatuv

elatis perioodi 06.12.2012 kuni 05.12.2013 eest kogusummas 1 065 (üks tuhat

kuuskümmend viis) eurot.

3. Välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis

160,00 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus alates 06.12.2013 kuni 31.12.2013.

4. Välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis

summas 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus alates

01.01.2014 kuni XXXtäisealiseks saamiseni, so kuni 28.04.2024.

5. XXX tuleb XXXtasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Palga alammäära muutumisel arvestatakse elatise summa ümber.

6. Elatis tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX,

selgitusega „elatis XXX“.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

XXXesitas 04.12.2013 Harju Maakohtule hagi XXXvastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

elab hageja alates 01.12.2012 ema juures. Kostja maksab hagejale elatist ebaregulaarselt ning

keskmiselt 70 eurot kuus, so alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja ema XXXon

käesoleval ajal töötu ja saab 30.08.2013 kuni 25.02.2014 töötukindlustushüvitist. Kostja töötab

autojuhina firmas XXXOÜ ja on juhatuse liige ettevõttes XXX OÜ.

20.01.2014 esitatud täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista alates 06.12.2013 elatis

miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni ning perioodi 06.12.2012 kuni 05.12.2013

eest tasumata elatis kokku summas 1 065 eurot. Keskmine kostja poolt toetatud summa kuus oli

70 eurot. 2012 detsembris oli miinimumsumma 145 eurot kuus, maksmata jäi 75 eurot. 2013

jaanuar kuni detsember 2013 oli miinimumsumma 160 eurot kuus, maksmata jäänud 11 x 90

eurot kuus, kokku 1 065 eurot (75,00 + 990,00).

Elatise palub hageja kanda oma ema XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-is

Swedbank, selgituseks märkides „elatis XXX“.

Kostja vastuväited hagile

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostjal on võimalik maksta hagejal elatist 100 eurot kuus. Kostja

on hagejat toetanud igakuiselt vähemalt 50-70 euro suuruse summaga ning lisaks sellele on

ostnud lapsele vajalikke asju, riideid, jalanõusid ja koolitarbeid. Ajavahemikul 01.12.2011 –

01.12.2012 elas hageja kostjaga ja kostja kasvatas last ilma hageja ema toetuseta. Kostjal sündis

XXX teine laps XXX ning kostja elukaaslane on praegu lapsega kodune ja hakkab emapalka

saama alates 2014. aasta maist. Kostjaga koos elavad veel tema elukaaslase kaks alaealist last,

kes on samuti kostja ülalpidamisel. Kostja elab üürikorteris ja maksab korteri eest üüri 270 eurot

kuus, millele lisanduvad elektri- ja sidevahendite kulud, kokku 450 eurot. Kostja igakuine

sissetulek on töötasu keskmiselt 750 eurot kuus. Kostja on juhatuse liige ettevõttes XXX OÜ,

kuid ta ei ole sinna vormistatud tööle töölepinguga ning ei saa firmast töötasu. Firma on praegu

võlgades ja rahalist kasu kostja ei saa. Kostja leiab, et tal ei ole oma sissetuleku juures võimalik

maksta hagejale elatist miinimummääras, sest selle tulemusel osutuks teine laps varaliselt vähem

kindlustatuks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise

lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist

kasutama lapse huvides. Vanemal on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma

alaealist last. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Vaidlust ei ole selles, et hageja elab alates 01.12.2012 koos oma emaga. Pooled vaidlevad

elatise suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis detsembrist 2012 seaduses

sätestatud miinimummääras. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu ja on nõus maksma 100

eurot kuus.

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise

välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu

alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6

kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2013 320 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013

määruse nr 166 § 1 lg 1 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2014 355 eurot. Seega ei

tohi elatis olla 2012 aastal väiksem kui 145 eurot, 2013 aastal väiksem kui 160 eurot ja 2014

aastal väiksem kui 177,50 eurot.

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud

minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Kohus on seisukohal, et

kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Hageja seadusliku esindaja arvelduskonto

väljavõttega, on tõendamist leidnud, et kostja maksis perioodil 28.03.2013 kuni 15.11.2013

elatist kokku 870 eurot, so keskmiselt 70 eurot kuus.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja töötasu keskmiselt 750 eurot kuus. Kostjal on

peale hageja veel teine laps, XXX sündinud XXX . Kohus asub seisukohale, et kostjal on

võimalik maksta hagejale elatist miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni ning

kostja teine laps ei osutu seetõttu varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja

väide, selle kohta, et ta peab üleval ka oma elukaaslase lapsi, on asjakohatu. Kostjal ei ole

seadusest tulenevat kohustust pidada üleval oma elukaaslase lapsi. See kohustus on PKS § 96

kohaselt täisealisel esimese astme ülenejal, so laste isal. Seega puudub käesoleval juhul mõjuv

põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis perioodi 06.12.2012 kuni

05.12.2013 eest kokku summas 1 065 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

igakuine elatis alates 06.12.2013 kuni 31.12.2013 summas 160 eurot ja alates 01.01.2014

summas 177,50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostjal tuleb hagejale tasuda elatist

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Palga alammäära muutmisel tuleb

arvestada elatise summad ümber.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik