3-12-1744/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1744 Haldusasi S.L. kaebus Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirja nr 6- 3/1061-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja S.L. , esindaja advokaat Anti Aasmaa Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Tagastada S.L. le tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud uus tõend E. G. tervisliku seisundi kohta.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2012. a otsus osas, millega jäeti S.L. esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa 5. novembri 2012. a taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks rahuldamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada esitatud taotlus ja mõista riigieelarve vahendite arvelt välja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud muud vajalikud kulud summas 414 (nelisada neliteist) eurot OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo vandeadvokaadile Anti Aasmaale õigusabi osutamise eest S.L. le halduskohtumenetluses ja kaebuse koostamisel.

4. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2012. a otsus muutmata.

5. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

6.Saata käesolev otsus Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile.

2

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 31.01.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 16.04.2012. a käskkirja nr 6.-2/582-T (tl 12) alusel määrati kinnipeetav S.L. majandustööle E8 osakonda alates 17.04.2012 kuni 16.07.2012. Käskkirja tutvustati talle 20.04.2012.

2. Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1061-D (tl 5-6) määrati S.L. vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 45 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt ei allunud S.L. 25.05.2012 Viru Vangla E8 osakonnas kella 20.40 ajal vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda koristama E8 osakonda.

3. S.L. esitas 27.06.2012 Viru Vangla direktorile vaide 22.06.2012. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 26.07.2012. a vaideotsusega (tl 22-23) jäeti vaie rahuldamata.

4. S.L. esitas 27.06.2012 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, et vaidlustada Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirja nr 6-3/1061-D. Taotlus registreeriti haldusasjana nr 3-12-1341 ning edastati Tartu Halduskohtu 28.06.2012. a määrusega riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 alusel Viru Maakohtule.

5. Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega (tl 24) tsiviilasjas nr 2-12-26378 anti S.L. riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse kohaselt anti S.L. riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks haldusmenetluses riigi õigusabi õigusalase nõustamisena.

6. Asja nr 2-12-26378 materjalidest nähtuvalt võttis riigi õigusabi tellimuse 01.08.2012 vastu vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes esitas 17.08.2012 S.L. esindajana Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3) Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirja nr 6-3/1061-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt tuleneb kaebaja tööle määramise käskkirjast küll üldine kohustus töötada, kuid selle alusel ei saa teha järeldusi, kas ta oli ka 25.05.2012 kohustatud tööd tegema. Vastustaja on distsiplinaarkäskkirja tehes arvesse võtnud üksnes kaebajat süüstavaid andmeid, kuid jätnud arvestamata õigustavad andmed. Tuginetud on vaid meditsiiniosakonna 25.05.2012. a lakoonilisele tõendile, millest nähtuvalt isik varasemalt sama päeva jooksul tervise üle ei kurtnud. Sellest ei järeldu, et ka tööst keeldumise ajal oleks isiku tervislik seisund olnud hea. Kaebajal oli 25.05.2012 tugev peavalu, iiveldusja oksendamishood, täielik üldine nõrkus ning kehatemperatuur 37,32˚C. Viru Vangla 27.06.2012. a selgitustaotluse vastusest (tl 20 p) nähtuvalt ei ole selline kehatemperatuur normaalne, mis viitab sellele, et kaebaja tervislik seisund ei olnud korras. Inimese tervislik seisund on aga kahtlemata suurem väärtus kui vangistusosakonna heakord. Kaebajale kaasnenud oluline oht

3

tervisekahjustuse tekkimiseks (süvenemiseks) andis kaebajale õiguse korralduse täitmisest keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 alusel. Kaebaja oli ajutiselt töövõimetu. Ka VangS § 39 lg 1 kohustab vanglateenistust kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutuid töötingimusi. Tööst keeldumise õiguse kasutamisel ei rikkunud kaebaja VangS § 67 p-i 1. A. Aasmaa selgitas 14.10.2012. a seisukohas (tl 62) vastuseks vangla seisukohtadele, et Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega antud õigusabi õigusalaseks nõustamiseks kandus RÕS § 17 alusel üle riigi õigusabiks isiku esindamisel halduskohtumenetluses, kuivõrd esindaja asus reaalselt osutama õigusabi ajal, mil kaebaja vaie oli juba rahuldamata jäetud.

7. S.L. esindaja A. Aasmaa esitas 05.11.2012 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 65). Taotluse kohaselt tuleb A. Aasmaale maksta tasu 414 eurot.

8. Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Samuti jäeti rahuldamata A. Aasmaa 05.11.2012. a taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Otsuse kohaselt oli 16.04.2012. a tööle määramise käskkiri kehtiv ja täitmiseks kohustuslik haldusakt. Vanglaametniku antud tööle asumise korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele, mistõttu korralduse täitmata jätmisega rikkus kaebaja VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Töökohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Kaebaja oli kohustatud töötama ning tema puhul ei esinenud töökohustusest vabastavaid asjaolusid. Valvuri ettekandega nr 2395 on tõendatud kaebajapoolne tööst keeldumine. Tööst keeldumine tervislikel põhjustel ei olnud põhjendatud. See, et kaebajal töötamiseks vastunäidustusi polnud, nähtub arst J. Kogani 15.04.2012. a kooskõlastusest (tl 11), 16.05.2012. a tõendist (tl 54), 25.05.2012. a tõendist (tl 14) ja meditsiiniosakonna spetsialist-arsti R. Aadamsoo 26.07.2012. a tõendist (tl 58). Arvestades rikkumise raskust, kaebaja varasemat karistatust ja karistuse määramise eesmärki, oli karistus proportsionaalne. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt. A. Aasmaa taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi on kaebajale määratud Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega muu õigusalase nõustamisena. Halduskohtule ei ole kaebaja riigi õigusabi taotlust esitanud ning halduskohus ei ole talle seda ka määranud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. A. Aasmaa S.L. esindajana esitas 20.12.2012 määruskaebuse (tl 73-74) Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a otsuse resolutsiooni p 3 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 20.11.2013. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata ning selgitas, et lahendab riigi õigusabisse puutuva küsimuse apellatsioonkaebuse alusel, kuid arvestab ka vastavaid määruskaebuse seisukohti apellatsioonkaebuse osana. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud.

10. S.L. esindaja koostatud 17.01.2013. a apellatsioonkaebuses (tl 77-78) palutakse halduskohtu otsus täielikult tühistada. Apellatsioonkaebuses korratakse kõiki kaebuse väiteid. Täiendavalt peatub S.L. esindaja ka enda esindusõiguse küsimusel. Nimelt halduskohus leidis otsuse resolutsiooni p-s 3 sisuliselt, et A. Aasmaal esindusõigus puudub. Kaebaja sellega ei

4

nõustu. Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega määratud riigi õigusabi jätkus RÕS § 17 alusel halduskohtumenetluses. Õigusnõustamine kandus üle esindamiseks halduskohtumenetluses ning selleks S.L. eraldi taotlust esitama ei pidanud. RÕS §-st 17 nähtub üheselt, et kui kohus oleks leidnud, et enam pole alust riigi õigusabi osutamiseks advokaadi poolt, pidanuks ta ise aluste äralangemisel lõpetama riigi õigusabi osutamise. Viru Vangla viitas oma 28.09.2012. a vastuses, et A. Aasmaal puudub esindusõigus ning kaebaja esitas sellele seisukohale oma vastuväited. Halduskohus jätkas kaebuse menetlemist ega teinud RÕS § 17 lg 1 kohast määrust riigi õigusabi andmise lõpetamise kohta. Seetõttu oli menetlusosalistel kohtu tegevusest tekkinud selge arusaam, et riigi õigusabi on jätkuv. Advokaat on ennast igas menetlusdokumendis nimetanud määratud esindajaks. Kui A. Aasmaal puudus pädevus kaebaja esindamiseks, tulnuks kaebus käiguta jätta ning lasta S.L. l see allkirjastada. Jääb arusaamatuks, kas kohus käsitles kaebajana A. Aasmaad isiklikult või ikkagi S.L. t. Määruskaebuses esitatud seisukohtade järgi ei ole kohus kaebaja esindaja suhtes ausa kohtupidamise korra kohaselt toiminud. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna esindaja esitatud seisukohti arvestati kui kaebaja seisukohti, kuid samas leiti, et A. Aasmaal esindusõigus puudus. Kõik 05.11.2012. a tasutaotluse p-s 3 kirjeldatud toimingud on vaadeldavad kohtulikuks menetluseks ettevalmistumisena „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (Kord) p 41 tähenduses. Seetõttu ei oma tähendust, et arvutuskäigus nimetati neid ekslikult ka kohtuistungiks ettevalmistumiseks.

24.04.2013 esitas S.L. ise apellatsioonkaebuse täienduse (tl 89), milles selgitas, et tema kehatemperatuuri tõus vaidlusalusel päeval ei olnud tingitud mitte kehaliselt aktiivsest tegevusest, vaid terviserikkest. R. Aadamsoo 26.07.2012. a tõend ei ole objektiivne ega asjakohane, sest arst kaebajat sel päeval ise läbi ei vaadanud. Kinnipeetava võimelisuse või võimetuse tööd teha teeb kindlaks arst, mitte meditsiiniõde (vt Tartu Halduskohtu 28.09.2012. a otsus asjas nr 3-12-1012, p 12 ja 15.11.2012. a otsus asjas nr 3-12-523). Käesolevas asjas oli otsustajaks aga meditsiiniõde A. Kaldre. Apellatsioonkaebuse täiendusele on lisatud tõend selle kohta, et kinnipeetav E. G. on arst ajutiselt tööst vabastanud seoses kehatemperatuuriga 37,2˚C.

11. Viru Vangla 07.05.2013. a vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuses viidatakse vangla 28.09.2012. a vastusele, mis esitati halduskohtule, ning palutakse sellega arvestada. Vangla seisukohad olid järgmised (tl 40-42). Kaebus on valesti menetlusse võetud. Kuna Viru Maakohtu määrusega anti S.L. riigi õigusabi haldusmenetluses õigusalase nõustamisena, siis puudus A. Aasmaal õigus esitada S.L. eest ja nimel kaebus halduskohtumenetluse raames. Sisulise poole pealt märkis vastustaja, et kinnipeetaval on üleüldine töökohustus. Kaebaja tööle määramise käskkiri oli kehtiv haldusakt ning selle alusel antud korraldust tuli täita. Järelikult pani kaebaja toime VangS § 67 p 1 rikkumise, kui keeldus korraldusele allumast. Meditsiiniosakonna 25.05.2012. a tõendist nähtuvalt tervislik seisund kaebajal töötamist ei takistanud. Põhjendamata on väide, et kaebaja 25.05.2012 tervislikku seisundit käskkirja andmisel ei arvestatud. Kuna meditsiiniosakonna spetsialist-õde tunnistas kaebaja tervisliku seisundi rahuldavaks ja kaebajat tööst ei vabastatud, siis ei saanud kaebaja vähene kehatemperatuuri tõus seada ohtu tema tervist. Ohu puudumist kinnitab ka see, et kaebaja 26-28.05.2012 kaebustega meditsiiniosakonda ei pöördunud. See, et 21.05.2012 viidi kaebaja suhtes läbi meditsiinilised uuringud, 29.05.2012 oli tal taas arsti vastuvõtt ja et 12.08.2012 kaotas ta jalutades teadvuse, ei puutu asjasse, oluline on 25.05.2012 seisund. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-te 1–41 nõudeid.

5

Vastuses apellatsioonkaebusele märgiti, et kaebaja lisatud tõend E. G. töövabastuse kohta ei ole asjassepuutuv, sest tõend on koostatud teise kinnipeetava kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus tagastab kaebajale tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud uue tõendi (27.02.2013. a tõend E. G. kohta), kuna see ei ole käesolevas vaidluses asjakohane tõend põhjusel, et see ei kirjelda kuidagi S.L. tervislikku seisundit 25.05.2012.

13. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja Tartu Halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti kaebaja esindaja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Ringkonnakohus teeb nimetatud taotluse osas uue otsuse. Muus osas tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata.

14. Advokaat A. Aasmaa poolt kaebaja nimel koostatud 17.01.2013. a apellatsioonkaebuse osa, mis puudutab Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1061 seonduvalt on sõnasõnalt sama, mis advokaadi poolt 17.08.2012 halduskohtule esitatud kaebus viidatud 22.06.2012. a käskkirja tühistamiseks. Kuna halduskohus on vaidlustatud otsuses kõiki neidsamu vangla 22.06.2012. a käskkirjaga seonduvaid kaebajapoolseid väiteid põhjalikult analüüsinud ja jätnud esitatud kaebuse 22.06.2012. a käskkirja tühistamiseks ka ringkonnakohtu arvates põhjendatult rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses kaebaja samadele väidetele uuesti omapoolsete põhjendustega vastata. Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1061 seonduvalt vastab ringkonnakohus seega üksnes kaebaja poolt 24.04.2013 esitatud apellatsioonkaebuse täiendustele.

15. Kaebaja poolt korduvalt ja ka apellatsioonkaebuse täienduses uuesti esitatud väide, et tal esines 25.05.2012 lisaks peavalule ja kehatemperatuuri tõusule 37,32˚C-ni ka tugev iiveldus, oksendamishood ja täielik nõrkus ei ole asjas kogutud tõenditega, sh ka kaebaja enda poolt viidatud A. Kaldre 25.05.2012. a tõendiga (tl 14) tõendamist leidnud. Viidatud 25.05.2012. a tõendist nähtuvalt selgus S.L. suhtes 25.05.2012. a õhtul tervisekontrolli teostamisel, et ta kaebas peavalu ja tema kehatemperatuur oli 37,32˚C, kuid tema üldseisund oli rahuldav ja meditsiinitöötaja leidis, et 25.05.2012 ei takistanud tema tervislik seisund kaebajal koristajatööd tegemast.

16. Põhjendatud ei ole ka S.L. väide, et arst R. Aadamsoo poolt 26.07.2012 välja antud tõendit tema tervisliku seisundi kohta ei tohiks arvestada, kuna see on välja antud hiljem ja arst ise teda 25.05.2012 läbi ei vaadanud. Nagu nähtub 26.07.2012 õiendi sisust (tl 58), siis see üksnes kinnitab 25.05.2012 toimunud tervisekontrolli läbiviimise tulemust ja selgitab täpsemalt 25.05.2012 kaebajal esinenud tervisliku seisundi võimalikku mõju tema enesetundele ning seda, kas sellises seisundis koristajatöö tegemine oleks olnud S.L. tervisele ohtlik või mitte. Ka selle õiendi kohaselt ei ole kaebajal 25.05.2012 tuvastatud terviseseisundit (kehatemperatuuri vähene kõrgenemine, peavalu) peetud selliseks, mis oleks tinginud tema koristajatööst vabastamise põhjusel, et selline terviseseisund takistas S.L. l reaalselt koristajana tööle asumist või ohustas töötamise korral tema tervist.

6

Eeltoodu tõttu ei ole jätkuvalt põhjendatud kaebaja väide, et tal oli 25.05.2012 õigus keelduda tööst TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel, kuna osakonnas koristama asumine oleks seadnud tulenevalt tema tervislikust seisundist tema tervise veel suuremasse ohtu.

17. Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja viited haldusasjades nr 3-12-1012 ja nr 3-12-523 teise kinnipeetava suhtes tehtud otsustele, millega kinnipeetavale tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad tühistati, kuna teiste isikute kohta varasemalt halduskohtu poolt tehtud lahendites märgitu ei ole käesolevas asjas halduskohtule ega ka ringkonnakohtule siduv.

18. Samuti ei ole käesoleval juhul kaebaja tööle määramisel ega ka tema tervisliku seisundi kontrollimisel 25.05.2012 rikutud VangS § 37 lg 3, mis sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 11) andis enne kaebaja osas tööle määramise käskkirja tegemist tema koristajana tööle määramiseks kooskõlastuse Viru Vangla arst J. Kogan, kes Viru Vangla kodulehel avaldatud andmete kohaselt on meditsiinilise kõrgharidusega arst. 25.05.2012 teostas kaebaja tervisekontrolli vangla meditsiiniõde A. Kaldre. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab mõiste „arst“ VangS § 37 lg 3 järgi pigem ametikoha mõistet, mitte otseselt töötaja kvalifikatsiooni. VangS § 37 lg 3 mõttes ei ole seega määrav töövõimelisuse kindlaks teinud meditsiinitöötaja ametinimetus, kui tema sisulises kompetentsis kahtlust pole. Viru Vangla kodulehel avaldatud andmete kohaselt on A. Kaldre kõrgharidusega üldõde, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust kahelda tema professionaalsetes võimetes teostada vanglas kinnipeetavate tervisekontrolli ja hinnata selle käigus ka seda, kas kinnipeetava terviseseisund takistas tal 25.05.2012 õhtul kella 20.40 paiku reaalselt töötamist või ohustas töötamise korral tervist.

19. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukoha, mille järgi tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata põhjusel, et riigi õigusabi on kaebajale määratud Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega üksnes muu õigusalase nõustamisena ning halduskohus ise ei ole kaebajale käesoleva kohtumenetluse raames riigi õigusabi määranud. KIS-ist nähtuvalt (asi nr 3-12-1341) esitas S.L. Tartu Halduskohtule 27.06.2012 taotluse riigi õigusabi saamiseks enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses seoses sellega, et soovis kõigepealt esitada vaide Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirja nr 6-3/1061-D tühistamiseks ja vajadusel ka sama käskkirja vaidlustada hiljem halduskohtus. Halduskohus edastas S.L. taotluse 28.06.2011 RÕS § 10 lg 3 alusel Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega anti S.L. riigi õigusabi muu õigusalase nõustamisena selleks, et esindaja saaks esmalt hinnata haldusmenetluses lahendamist vajava probleemi perspektiivikust (tl 24). KIS-ist nähtuvalt võttis maakohtu poolt sisestatud tellimuse vastu advokaat A. Aasma 01.08.2012. Selleks hetkeks oli S.L. juba ise esitanud vanglale vaide (27.06.2012. a vaie) ja 09.07.2012 ka vaide täienduse ning Viru Vangla oli 26.07.2012 teinud ka vaideotsuse nr 6-12/240-3, millega jäeti S.L. vaie 22.06.2012. a käskkirja tühistamiseks rahuldamata. Seega oli vaidemenetlus, milles enda esindamiseks S.L. riigi õigusabi soovis, selleks hetkeks, kui ta reaalselt endale esindaja sai, juba lõppenud. Vaidemenetluse esemeks olnud Viru Vangla 22.06.2012. a käskkiri on ka käesoleva kaebuse esemeks. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus kaebaja esindajaga, et maakohtu poolt kaebajale määratud riigi õigusabi jätkus RÕS § 17 lg 1 alusel ka halduskohtumenetluses õigusena esitada S.L. nimel halduskohtule kaebust ja teda halduskohtumenetluses esindada, kuna riigi õigusabi määrati talle samuti põhjusel, et ta soovis haldusmenetluses vaidlustada vangla 22.06.2012. a käskkirja, mis tulenevalt sellest, et kaebaja enda poolt enne tema riigi õigusabi

7

taotluse lahendamist esitatud vaie jäeti 26.07.2012. a vaideotsusega rahuldamata, muutus otse vaidlustatavaks ka halduskohtus. Ringkonnakohtu hinnangul on sellisel juhul tegemist asja ülekandumisega mõneks teiseks RÕS § 4 lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ja sellisel juhul säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile ka halduskohtumenetluses ning halduskohtumenetluses enda esindamiseks ja kaebuse koostamiseks riigi õigusabi saamiseks S.L. eraldi taotlust esitama ei pidanud. Olukorda, kus riigi kulul õigusabi saamine võttis kaebajast olenemata nii pika aja, et vaide esitamise tähtaeg sama haldusakti vaidlustamiseks ja ka vaidemenetlus ise olid juba hetkeks, kui kaebajale reaalselt õigusabi osutav isik määrati, ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada kaebaja ja talle seaduse alusel määratud riigi õigusabi osutaja kahjuks. Seega puudus halduskohtul alus jätta rahuldamata S.L. riigi kulul halduskohtumenetluses õigusabi osutanud advokaat A. Aasmaa 05.11.2012. a taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

20. Advokaat A. Aasmaa 05.11.2012. a taotluse (tl 65) kohaselt on riigi õigusabi osutamise käigus tehtud järgnevad toimingud, ning nendele kulunud aeg ja taotletav tasu oli järgnev: 1) taotluse esitamine 02.08.2012 Viru Vanglale asja materjalide saamiseks (1 pooltund), 2) asja materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs 06.08.2012 (4 pooltundi), 3) vestlus S.L. ga vanglas 14.08.2012 (1 pooltund), 4) täiendavate dokumentidega tutvumine, asjaolude õiguslik analüüs ning kaebuse koostamine ja halduskohtule edastamine 14.08.2012 (7 pooltundi), 5)vastustaja vastusega tutvumine ja analüüs 01.10.2012 (2 pooltundi), 6) asjaolude õiguslik analüüs, seisukoha koostamine ja kohtule edastamine 14.10.2012 (4 pooltundi), 7) kohtuotsusega tutvumine selle kättetoimetamise päeval (1 pooltund) Kokku on taotluse kohaselt osutatud töö eest kulunud 20 pooltundi x 16 eurot, so 320 eurot. Tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest oli 10 eurot, kokku seega 330 eurot, millele lisandus käibemaks 66 eurot, so kokku 396 eurot. Täiendavad sõidu ja majutuskulud moodustasid veel 18 eurot (koos käibemaksuga) ja seega oli taotluse kohaselt lõplikuks riigi õigusabi tasu suuruseks 414 eurot (koos käibemaksuga).

RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. Advokatuuri juhatuse 15.12.2009. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 37 ja 41 järgi oli isiku esindaja tasu halduskohtumenetluses asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Korra kohaselt hüvitatakse advokaadile ka tema põhjendatud taotluse alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aeg ning põhjendatud sõiduja majutuskulud. Lisaks sätestas nimetatud korra punkt 2, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.

21. Eelnevast tulenevalt on käesoleval juhul advokaaditasu lõppsummaks 414 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on mõistlike ja põhjendatud õigusabikuludega, mis kuuluvad väljamõistmisele. RÕS § 30 lg 1 järgi rahastatakse riigi õigusabi osutamist riigieelarvest selleks eraldatud rahast. RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi, uurimisasutuse või prokuratuuri määruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur.

8

22. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldada osas, mis puudutab halduskohtu vaidlustatud otsuse seda osa, millega jäeti rahuldamata esitatud kaebus Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirja nr 6-3/1061-D tühistamiseks, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 11 alusel kaebaja enda kanda.

Agu Timmi

Einar Vene

Maili Lokk